“Sassatucchedadiµµhi ca, khanti cev±nulomik±;
yath±bh³tañca ya½ ñ±ºa½, eta½ ±sayasadditan”ti.
Tattha sabbadiµµh²na½ sassatucchedadiµµh²hi saªgahitatt± sabbepi diµµhigatik± satt± im± eva dve diµµhiyo sannissit±. Yath±ha “dvayanissito khv±ya½, kacc±na, loko yebhuyyena atthitañca natthitañc±”ti (sa½. ni. 2.15). Atthit±ti hi sassatagg±ho adhippeto, natthit±ti ucchedagg±ho. Aya½ t±va vaµµanissit±na½ puthujjan±na½ ±sayo. Vivaµµanissit±na½ pana suddhasatt±na½ anulomik± khanti, yath±bh³tañ±ºanti duvidho ±sayo. ¾saya½ j±n±t²ti catubbidhampi satt±na½ ±saya½ j±n±ti. J±nanto ca tesa½ diµµhigat±na½, tesañca ñ±º±na½ appavattikkhaºepi j±n±ti. Vuttañheta½–
“K±ma½ sevantaññeva j±n±ti ‘aya½ puggalo k±magaruko k±m±sayo k±m±dhimutto’ti, k±ma½ sevantaññeva j±n±ti ‘aya½ puggalo nekkhammagaruko nekkhamm±sayo nekkhamm±dhimutto’ti”±di (paµi. ma. 1.113).
Appah²nabh±vena sant±ne anu anu sayant²ti anusay±, anur³pa½ k±raºa½ labhitv± uppajjant²ti attho. Etena nesa½ k±raºal±bhe uppajjan±rahata½ dasseti. Appah²n± hi kiles± k±raºal±bhe sati uppajjanti. Ke pana te? R±g±dayo satta an±gat± kiles±, at²t±, paccuppann± ca ta½sabh±vatt± tath± vuccanti. Na hi dhamm±na½ k±labhedena sabh±vabhedo atthi. Ta½ sattavidha½ anusaya½ tassa tassa sattassa sant±ne paroparabh±vena pavattam±na½ j±n±ti. Caritanti sucaritaduccarita½. Ta½ hi vibhaªge (vibha. 814, 817) caritaniddese niddiµµha½. Atha v± caritanti cariy± veditabb±. T± pana r±gadosamohasaddh±buddhivitakkavasena cha m³lacariy±, t±sa½ apariyanto antarabhedo, sa½saggabhedo pana tesaµµhividho. Ta½ carita½ sabh±vato sa½kilesavod±nato samuµµh±nato phalato nissandatoti evam±din± pak±rena j±n±ti. Adhimutti ajjh±sayadh±tu. S± duvidh± h²n±dhimutti paº²t±dhimutt²ti. Y±ya h²n±dhimuttik± satt± h²n±dhimuttikeyeva sevanti, paº²t±dhimuttik± ca paº²t±dhimuttikeyeva. S± ajjh±sayadh±tu ajjh±sayasabh±vo adhimutti. Ta½ adhimutti½ j±n±ti “imassa adhimutti h²n±, imassa paº²t±”ti, tatth±pi “imassa mudu, imassa mudutar±, imassa mudutam±”ti-±din±. Indriy±na½ hi tikkhamudubh±v±din± yath±raha½ adhimuttiy± tikkhamudubh±v±diko veditabbo. Tath± hi vutta½ sammohavinodan²ya½ (vibha. aµµha. 818, 820) “heµµh± gahit±pi adhimutti idha satt±na½ tikkhindriyamudindriyabh±vadassanattha½ puna gahit±”ti. Apparaja½ akkha½ etesanti apparajakkh±, appa½ v± raja½ paññ±maye akkhimhi etesanti apparajakkh±, anussadar±g±diraj± satt±, te apparajakkhe. Mah±rajakkheti etth±pi eseva nayo. Ussadar±g±diraj± mah±rajakkh±. Tikkhindriyeti tikhiºehi saddh±d²hi indriyehi samann±gate. Mudindriyeti mudukehi saddh±d²hi indriyehi samann±gate. Upanissaya-indriy±ni n±ma idh±dhippet±ni. Sv±k±reti sundar±k±re kaly±ºapakatike, vivaµµajjh±sayeti attho. Suviññ±payeti sammattaniy±ma½ viññ±petu½ sukare saddhe, paññavante ca. Bhabbe abhabbeti ettha bhabbeti kamm±varaºakiles±varaºavip±k±varaºarahite. Vuttavipariy±yena dv±k±raduviññ±pay±bhabb± veditabb±. Ettha ca “imassa r±garajo appo, imassa dosarajo appo”ti-±din± apparajakkhesu j±nana½ veditabba½. Sesesupi eseva nayo. Tasm±ti yasm± bhagav± aparim±ºe satte ±say±dito anavasesetv± j±n±ti, tasm± assa bhagavato sattalokopi sabbath± vidito. Nanu ca sattesu pam±º±dipi j±nitabbo atth²ti? Atthi. Tassa pana j±nana½ na nibbid±ya vir±g±ya nirodh±y±ti idha na gahita½, bhagavato pana tampi suvidita½ suvavatth±pitameva, payojan±bh±v± desana½ n±ru¼ha½. Tena vutta½–
“Atha kho bhagav± paritta½ nakhasikh±ya½ pa½su½ ±ropetv± bhikkh³ ±mantesi ‘ta½ ki½ maññatha, bhikkhave, katama½ nu kho bahutara½– yo v±ya½ may± paritto nakhasikh±ya½ pa½su ±ropito, aya½ v± mah±pathav²”’ti-±di (sa½. ni. 5.1121).
137. Ok±salokopi sabbath± viditoti sambandho. Cakkav±¼anti lokadh±tu. S± hi nemimaº¹alasadisena cakkav±¼apabbatena samantato parikkhittatt± “cakkav±¼an”ti vuccati. Catuti½sasat±ni c±ti catu-adhik±ni ti½sasat±ni, t²ºisahass±ni, catt±risat±ni c±ti attho A¹¹hu¹¹h±n²ti upa¹¹hacatutth±ni, t²ºisat±ni, paññ±sañc±ti attho. Nahut±n²ti dasasahass±ni. Saªkh±t±ti kathit±. Saºµhit²ti heµµh±, uparito c±ti sabbaso µhiti. Eva½ saºµhiteti evamavaµµhite. Etth±ti cakkav±¼e. Accuggato t±vadev±ti tattakameva catur±s²ti yojanasahass±niyeva ubbedho Na kevala½ cettha ubbedhova, atha kho ±y±mavitth±r±pissa tattak±yeva. Vuttañheta½–
“Sineru, bhikkhave, pabbatar±j± catur±s²ti yojanasahass±ni ±y±mena, catur±s²ti yojanasahass±ni vitth±ren±”ti (a. ni. 7.66).
Tatoti sinerussa heµµh±, upari ca vuttappam±ºato. Upa¹¹hupa¹¹hen±ti upa¹¹hena upa¹¹hena. Ida½ vutta½ hoti– dv±catt±l²sa yojanasahass±ni samudde ajjhog±¼ho tattakameva ca upari uggato yugandharapabbato, ekav²sa yojanasahass±ni samudde ajjhog±¼ho tattakameva ca upari uggato ²sadharo pabbatoti imin± nayena sesesupi upa¹¹hupa¹¹hapam±ºat± veditabb±. Yath± mah±samuddo y±va cakkav±¼ap±dam³l± anupubbaninno, eva½ y±va sinerup±dam³l±ti heµµh± sinerupam±ºato upa¹¹hapam±ºopi yugandharapabbato pathaviya½ suppatiµµhito, eva½ ²sadhar±dayop²ti daµµhabba½. Vutta½ heta½ “mah±samuddo, bhikkhave, anupubbaninno anupubbapoºo anupubbapabbh±ro”ti (ud±. 45; c³¼ava. 384; a. ni. 8.19). Sineruyugandhar±d²na½ antare s²dantarasamudd± n±ma. Te vitth±rato yath±kkama½ sineru-±d²na½ accuggatasam±naparim±º±ti vadanti. Brah±ti mahanto. Sinerussa samantatoti parikkhipanavasena sinerussa samantato µhit±. Sineru½ t±va parikkhipitv± µhito yugandharo, ta½ parikkhipitv± ²sadharo. Eva½ ta½ ta½ parikkhipitv± µhit± “sinerussa samantato”ti vutt±. Yojan±na½ sat±nucco, himav± pañca pabbatoti himav± pabbato pañca yojan±na½ sat±ni ucco ubbedho. Nagavhay±ti naga-saddena avh±tabb± rukkh±bhidh±n±. Paññ±sayojanakkhandhas±kh±y±m±ti’ubbedhato paññ±sayojanakkhandh±y±m±, ubbedhato, samantato ca paññ±sayojanas±kh±y±m± ca. Tato eva satayojanavitthiºº±, t±vadeva ca uggat±. Yass±nubh±ven±ti yass± mahantat± kappaµµh±yit±dippak±rena pabh±vena. Garu¼±na½ simbalirukkho sinerussa dutiyaparibhaº¹e patiµµhito. Sir²sen±ti paccatte karaºavacana½. Sattamanti liªgavipall±sena vutta½, sir²so bhavati sattamoti attho. Tattha caº¹amaº¹ala½ heµµh±, s³riyamaº¹ala½ upari. Tassa ±sannabh±vena candamaº¹ala½ attano ch±y±ya vikalabh±vena upaµµh±ti. T±ni yojanantarik±ni yugandharaggapam±ºe ±k±se vicaranti. Asurabhavana½ sinerussa heµµh±. Av²ci jambud²passa. Jambud²po sakaµasaºµh±no. Aparagoy±na½ ±d±sasaºµh±no. Pubbavideho addhacandasaºµh±no. Uttarakuru p²µhasaºµh±no. Ta½ta½niv±s²na½, ta½ta½pariv±rad²pav±s²nañca manuss±na½ mukhampi ta½ta½saºµh±nanti vadanti. Tadantares³ti tesa½ cakkav±¼±na½ antaresu. Tiººa½ hi patt±na½ aññamañña-±sannabh±vena µhapit±na½ antarasadise tiººa½ tiººa½ cakkav±¼±na½ antare ekeko lokantaranirayo. Anant±n²ti aparim±º±ni, “ettak±n²”ti aññehi minitu½ asakkuºeyy±ni. Bhagav± anantena buddhañ±ºena avedi “ananto ±k±so, ananto sattanik±yo, anant±ni cakkav±¼±n²”ti tividhampi ananta½ buddhañ±ºa½ paricchindati sayampi anantatt±. Y±vataka½ hi ñeyya½, t±vataka½ ñ±ºa½. Y±vataka½ ñ±ºa½, t±vataka½ ñeyya½. Ñeyyapariyantika½ ñ±ºa½, ñ±ºapariyantika½ ñeyyanti. Tena vutta½ “anantena buddhañ±ºena aved²”ti. Anantat± cassa anantañeyyapaµivijjhaneneva veditabb± tattha appaµihatac±ratt±. Nanu cettha vivaµµ±d²nampi viditat± vattabb±ti? Sacca½ vattabba½, s± pana parato abhiññ±kath±ya½ ±gamissat²ti idha na gahit±. 138. Attan±ti nissakkavacanameta½. Guºehi attan± visiµµhatarass±ti sambandho. Tara-ggahaºa½ cettha “anuttaro”ti padassa atthaniddesat±ya kata½, na visiµµhassa kassaci atthit±ya. Sadevake hi loke sadisakappopi n±ma koci tath±gatassa natthi, kuto sadiso. Visiµµhe pana k± kath±. Kassac²ti kassacipi. Abhibhavat²ti s²lasampad±ya upanissayabh³t±na½ hirottappamett±karuº±na½, visesapaccay±na½ saddh±sativ²riyapaññ±nañca ukka½sappattiy± samud±gamato paµµh±ya anaññas±dh±raºo sav±sanapaµipakkhassa pah²natt± ukka½sap±ramippatto satthu s²laguºo. Tena bhagav± sadevaka½ loka½ aññadatthu abhibhuyya pavattati, na saya½ kenaci abhibhuyyat²ti adhipp±yo. Eva½ sam±dhiguº±d²supi yath±raha½ vattabba½. S²l±dayo cete lokiyalokuttaramissak± veditabb±. Vimuttiñ±ºadassana½ pana lokiya½ k±m±vacarameva. Yadi eva½, katha½ tena sadevaka½ loka½ abhibhavat²ti? Tass±pi ±nubh±vato asadisatt±. Tampi hi visayato, pavattito, pavatti ±k±rato ca uttaritarameva. Ta½ hi anaññas±dh±raºa½ satthu vimuttiguºa½ ±rabbha pavattati, pavattam±nañca atakk±vacara½ paramagambh²ra½ saºhasukhuma½ savisaya½ paµipakkhadhamm±na½ suppah²natt± suµµhu p±kaµa½ vibh³tatara½ katv± pavattati, sammadeva ca vas²bh±vassa p±pitatt±, bhavaªgapariv±sassa ca atiparittakatt± lahu½ lahu½ pavattat²ti. Eva½ s²l±diguºehi bhagavato uttaritarassa abh±va½ dassetv± id±ni sadisass±pi abh±va½ dassetu½ “asamo”ti-±di vutta½. Tattha asamoti ekasmi½ k±le natthi etassa s²l±diguºena sam± sadis±ti asamo. Tath± asamehi at²t±n±gatabuddhehi samo, asam± v± sam± etass±ti asamasamo. S²l±diguºena natthi etassa paµim±ti appaµimo. Sesapadadvayepi eseva nayo. Tattha upam±matta½ paµim±, sadis³pam± paµibh±go, yugagg±havasena µhito paµipuggalo veditabbo. Na kho pan±ha½ samanupass±m²ti mama samantacakkhun± hatthatale ±malaka½ viya sabbaloka½ passantopi tattha sadevake…pe… paj±ya attan± attato s²lasampannatara½ sampannataras²la½ kañci puggala½ na kho pana pass±mi, t±disassa abh±vatoti adhipp±yo. Aggappas±dasutt±d²n²ti ettha–
“Y±vat±, bhikkhave, satt± apad± v± dvipad± v± catuppad± v± bahuppad± v± r³pino v± ar³pino v± saññino v± asaññino v± nevasaññin±saññino v±, tath±gato tesa½ aggamakkh±yati araha½ samm±sambuddho. Ye, bhikkhave, buddhe pasann±, agge te pasann±. Agge kho pana pasann±na½ aggo vip±ko hot²”ti (a. ni. 4.34; 5.32; 10.15; itivu90)–
Ida½ aggappas±dasutta½. ¾di-saddena–
“Sadevake…pe… sadevamanuss±ya tath±gato abhibh³ anabhibh³to aññadatthudaso vasavatt², tasm± ‘tath±gato’ti vuccat²”ti (a. ni. 4.24; d². ni. 3.188)–