7. Cha-anussatiniddesavaººan±

1. Buddh±nussatikath±vaººan±

123. Asubh±nantaranti asubhakammaµµh±n±nantara½. Anussat²s³ti anussatikammaµµh±nesu. “Anu anu sati anussat²”ti imamattha½ dassetu½ “punappuna½ uppajjanato”ti vatv± na ettha anu-saddayogena sati-saddo atthantarav±cakoti dassetu½ “satiyeva anussat²”ti vutta½. Tena n±yamanu-saddo “upalabbhat²”ti-±d²su upa-saddo viya anatthako, n±pi “sañj±nana½ paj±nanan”ti-±d²su sa½-sadd±dayo viya atthantarad²pakoti dasseti. “Pavattitabbaµµh±namhiyeva v± pavattatt±”ti imin± ca anussatiy± anussaritabb±nur³pat± vutt± hot²ti pavattakasseva anur³pata½ dassetu½ “kulaputtassa anur³p±”ti vutta½, saddh±pabbajitassa v± kulaputtassa. Anur³pat± n±ma pavattitabbaµµh±nassa anur³pat±ya eva hot²ti pavattakasseva anur³pat± vutt±, na ubhayassa. Anur³p±ti ca yutt±ti attho. Buddhanti ye guºe up±d±ya bhagavati “buddho”ti paññatti, te guºe ekajjha½ gahetv± vutta½. Ten±ha “buddhaguº±rammaº±ya satiy± etamadhivacanan”ti. ¾rabbh±ti ±lambitv±. Dhammanti pariyattidhammena saddhi½ navavidhampi lokuttaradhamma½. Nanu ca nibb±na½ visu½ kammaµµh±nabh±vena vakkhati? Kiñc±pi vakkhati, dhammabh±vas±maññena pana maggaphalehi saddhi½ idha p±¼iy± saªgahitatt± tass±pi dhamm±nussatikammaµµh±ne gahaºa½ daµµhabba½, asaªkhat±mat±dibh±vena pana maggaphalehi visiµµhat±ya tassa visu½ kammaµµh±nabh±vena gahaºa½ kata½. S²l±nussati±d²na½ pana tissanna½ anussat²na½ visu½ kammaµµh±nabh±vena gahaºa½ yog±vacarassa attano eva s²lassa c±gassa saddh±d²nañca anussatiµµh±nabh±vena gahetabbatt±. R³pak±ya½ gat±ti attano karajak±ya½ ±rabbha ±rammaºakaraºavasena pavatt±. K±yeti k±ye visayabh³te. Koµµh±sanimitt±rammaº±y±ti kes±dikoµµh±sesu paµikk³lanimitt±rammaº±ya. Ito purim±su sattasu anussat²su natthi nimittuppatti idha atth²ti dassanattha½ nimitta-ggahaºa½. Tath± ass±sapass±sanimitt±rammaº±y±ti etth±pi. Upasamanti sabbasaªkh±r³pasama½, nibb±nanti attho.
124. Avecca buddhaguºe y±th±vato ñatv± uppanno pas±do aveccappas±do, ariyamaggena ±gatappas±do, ta½sadisopi v± yo diµµhigatav±tehi acalo asampakampiyo, tena samann±gatena. T±disassa buddh±nussatibh±van± ijjhati, na itarassa. Patir³pasen±saneti yath±vutta-aµµh±rasadosavajjite pañcaªgasamann±gate sen±sane. Rahogaten±ti rahasi gatena. Tena k±yaviveka½ dasseti. Paµisall²nen±ti n±n±rammaºato paµisall²nena, bahiddh± puthutt±rammaºato paµikkam±petv± kammaµµh±ne sall²nena, susiliµµhacitten±ti attho. Evanti im±ya p±¼iy± ±gatanayena.
So bhagav±ti ettha soti yo so samati½sa p±ramiyo p³retv± sabbakilese bhañjitv± anuttara½ samm±sambodhi½ abhisambuddho dev±na½ atidevo brahm±na½ atibrahm± lokan±tho bh±gyavantat±d²hi k±raºehi sadevake loke “bhagav±”ti patthaµakittisaddo, so. Bhagav±ti ida½ satthu n±makittana½. Tath± hi vutta½ “bhagav±ti neta½ n±ma½ m±tar± katan”ti-±di (mah±ni. 198, 210; c³¼ani. ajitam±ºavapucch±niddesa 2). Parato pana bhagav±ti guºakittana½. Arahanti-±d²su navasu µh±nesu pacceka½ itipi-sadda½ yojetv± buddhaguº± anussaritabb±ti dassento “itipi araha½…pe… itipi bhagav±ti anussarat²”ti ±ha. “Itipeta½ bh³ta½ itipeta½ tacchan”ti-±d²su (d². ni. 1.6) viya iti-saddo ±sannapaccakkhakaraºattho, pi-saddo sampiº¹anattho. Tena nesa½ bahubh±vo d²pito, t±ni ca guºasallakkhaºak±raº±ni bh±ventena cittassa sammukh²bh³t±ni k±tabb±n²ti dassento “imin± ca imin± ca k±raºen±ti vutta½ hot²”ti ±ha.
125. D³rat± n±ma ±sannat± viya up±d±yup±d±ya vuccat²ti paramukka½sagata½ d³rabh±va½ dassento “suvid³ravid³re”ti ±ha, suµµhu vid³rabh±veneva vid³reti attho. S± panassa kilesato d³rat± tesa½ sabbaso pah²natt±ti dassento ±ha “maggena kiles±na½ viddha½sitatt±”ti. Nanu aññesampi kh²º±sav±na½ te pah²n± ev±ti anuyoga½ manasi katv± vutta½ “sav±san±nan”ti. Na hi bhagavanta½ µhapetv± aññe saha v±san±ya kilese pah±tu½ sakkonti etena aññehi as±dh±raºa½ bhagavato arahattanti dassita½ hoti. K± pan±ya½ v±san± n±ma? Pah²nakilesass±pi appah²nakilesassa payogasadisapayogahetubh³to kilesanihito s±matthiyaviseso ±yasmato pilindavacchassa (p±r±. 621) vasalasamud±c±ranimitta½ viya. Katha½ pana “±rak±”ti vutte “kileseh²”ti ayamattho labbhat²ti? S±maññajotan±ya visese avaµµh±nato, visesatthin± ca visesassa anupayojetabbato, “±rak±ssa honti p±pak± akusal± dhamm±”ti-±d²ni (ma. ni. 1.434) suttapad±nettha ud±haritabb±ni. ¾rak±ti cettha ±-k±rassa rassatta½, ka-k±rassa ca ha-k±ra½, s±nus±ra½ katv± niruttinayena “arahan”ti padasiddhi veditabb±. Vuttamevattha½ sukhaggahaºattha½ “so tato ±rak± n±m±”ti g±th±bandham±ha. Tattha samañjanas²lo samaªg², na samaªgit± asamaªgit± asamann±gamo asahavuttit±.
126. Anatthacaraºena kiles± eva arayoti kiles±rayo. “Ar²na½ hatatt± arih±”ti vattabbe niruttinayena “arahan”ti vutta½.
127. Yañceta½ sa½s±racakkanti sambandho. Rathacakkassa n±bhi viya m³l±vayavabh³ta½ anto, bahi ca samavaµµhita½ avijj±bhavataºh±maya½ dvayanti vutta½ “avijj±bhavataºh±mayan±bh²”ti. N±bhiy±, nemiy± ca sambandh± arasadis± paccayaphalabh³tehi avijj±taºh±jar±maraºehi sambandh± puññ±disaªkh±r±ti vutta½ “puññ±di-abhisaªkh±r±ran”ti. Tattha tattha bhave pariyantabh±vena p±kaµa½ jar±maraºanti ta½ nemiµµh±niya½ katv± ±ha “jar±maraºanem²”ti. Yath± ca rathacakkapavattiy± padh±nak±raºa½ akkho, eva½ sa½s±racakkapavattiy± ±savasamudayoti ±ha “±savasamudayamayena akkhena vijjhitv±”ti. ¾sav± eva avijj±d²na½ k±raºatt± ±savasamudayo. Yath±ha “±savasamuday± avijj±samudayo”ti (ma. ni. 1.103). Vip±kakaµatt±r³pappabhedo k±mabhav±diko tibhavo eva ratho, tasmi½ tibhavarathe. Attano paccayehi sama½, sabbaso v± ±dito paµµh±ya yojitanti sam±yojita½. ¾dirahita½ k±la½ pavattat²ti katv± an±dik±lappavatta½.
“Khandh±nañca paµip±µi, dh±tu-±yatan±na ca;
abbocchinna½ vattam±n±, ‘sa½s±ro’ti pavuccat²”ti. (D². ni. aµµha. 2.95 apas±dan±vaººan±; sa½. ni. aµµha. 2.2.60; a. ni. aµµha. 2.4.199)–

Eva½ vuttasa½s±rova sa½s±racakka½. Anen±ti bhagavat±. Bodhimaº¹eti bodhisaªkh±tassa ñ±ºassa maº¹abh±vappatte µh±ne, k±le v±. V²riyap±deh²ti sa½kilesavod±napakkhiyesu sannirumbhanasannikkhipanakiccat±ya dvidh± pavattehi attano v²riyasaªkh±tehi p±dehi. S²lapathaviyanti patiµµhaµµhena s²lameva pathav², tassa½. Patiµµh±y±ti samp±danavasena patiµµhahitv±. Saddh±hatthen±ti anavajjadhamm±d±nas±dhanato saddh±va hattho, tena. Kammakkhayakaranti k±yakamm±dibhedassa sabbassapi kammassa khayakaraºato kammakkhayakara½. ѱºapharasunti sam±dhisil±ya½ sunisitamaggañ±ºapharasu½ gahetv±.

128. Eva½ “ar±na½ hatatt±”ti ettha vutta-aragh±te sa½s±ra½ cakka½ viya cakkanti gahetv± atthayojana½ katv± id±ni paµiccasamupp±dadesan±kkamenapi ta½ dassetu½ “atha v±”ti-±di vutta½. Tattha anamatagga½ sa½s±ravaµµanti anu anu amatagga½ aviññ±takoµika½ sa½s±ramaº¹ala½. Ses± dasa dhamm± saªkh±r±dayo j±tipariyos±n± ar±. Katha½? N±bhiy± avijj±ya m³lato, nemiy± jar±maraºena antato sambandhatt±ti dassento ±ha “avijj±m³lakatt± jar±maraºapariyantatt± c±”ti. Dukkh±d²s³ti dukkhasamudayanirodhamaggesu. Tattha dukkhe aññ±ºa½ tadantogadhatt±, tappaµicch±danato ca, sesesu paµicch±danatova. Dukkhanti cettha dukkha½ ariyasacca½ adhippetanti ta½ k±mabhav±divasena tidh± bhinditv± tath± tappaµicch±dika½ avijja½, avijj±dipaccaye t²su bhavesu saªkh±r±dike ca paµip±µiy± dassento “k±mabhave ca avijj±”ti-±dim±ha. Tattha k±mabhave avijj±ti k±mabhave ±d²navappaµicch±dik± avijj±. R³pabhave ar³pabhave avijj±ti etth±pi eseva nayo. K±mabhave saªkh±r±nanti k±mabh³mipariy±pann±na½ saªkh±r±na½, k±mabhave v± nipph±detabb± ye saªkh±r±, tesa½ k±mabhav³papattinibbattakasaªkh±r±nanti attho. Paccayo hot²ti puññ±bhisaªkh±r±na½ t±va ±rammaºapaccayena ceva upanissayapaccayena c±ti dvidh± paccayo hoti. Apuññ±bhisaªkh±resu sahaj±tassa sahaj±t±divasena asahaj±tassa anantarasamanantar±divasena, n±nantarassa pana ±rammaºavasena ceva upanissayavasena ca paccayo hoti. Ar³pabhave saªkh±r±nanti ±neñj±bhisaªkh±r±na½ Paccayo hoti upanissayavaseneva. Imasmi½ panatthe ettha vitth±riyam±ne atippapañco hoti, sayameva ca parato ±gamissat²ti na na½ vitth±ray±ma.
Tiººa½ ±yatan±nanti cakkhusotaman±yatan±na½. Ekass±yatanass±ti man±yatanassa. Imin± nayena phass±d²nampi vibh±go veditabbo. Tattha tattha s± s± taºh±ti r³pataºh±dibhed± tattha tattha k±mabhav±d²su uppajjanak± taºh±.
Taºh±dim³lik± kath± atisa½khitt±ti ta½, up±d±nabhave ca vibhajitv± vitth±retv± dassetu½ “kathan”ti-±di vutta½. Tattha “k±me paribhuñjiss±m²”ti imin± k±mataºh±pavattim±ha. Tath± “saggasampatti½ anubhaviss±m²”ti-±d²hi. S± pana taºh± yasm± bhusam±d±navasena pavattam±n± k±mup±d±na½ n±ma hoti, tasm± vutta½ “k±mup±d±napaccay±”ti. Tathev±ti k±mup±d±napaccay± eva.
Brahmalokasampattinti r³p²brahmaloke sampatti½. “Sabbepi tebh³mak± dhamm± k±man²yaµµhena k±m±”ti (mah±ni. 1; c³¼ani. ajitam±ºavapucch±niddesa 8 thoka visadisa½) vacanato bhavar±gopi k±mup±d±namev±ti katv± “k±mup±d±napaccay± eva metta½ bh±vet²”ti-±di vutta½. Sesup±d±nam³lik±sup²ti etth±ya½ yojan±– idhekacco “natthi paro loko”ti natthikadiµµhi½ gaºh±ti, so diµµhup±d±napaccay± k±yena duccarita½ carat²ti-±di vuttanayena yojetabba½. Aparo “asukasmi½ sampattibhave att± ucchijjat²”ti ucchedadiµµhi½ gaºh±ti, so tatr³papattiy± k±yena sucarita½ carat²ti-±di vuttanayeneva yojetabba½. Aparo “r³p² manomayo hutv± att± ucchijjat²”ti r³p³papattiy± magga½ bh±veti. Bh±van±p±rip³riy±ti sabba½ vuttanayeneva veditabba½. Aparo “ar³pabhave uppajjitv± att± ucchijjat²”ti ar³p³papattiy± magga½ bh±veti. Bh±van±p±rip³riy±ti sabba½ vuttanayeneva veditabba½. Et±hiyeva attav±dup±d±nam³lik±pi yojan± sa½vaººit±ti daµµhabba½. Eva½ diµµhadhammanibb±nav±davasen±pi yojan± veditabb±. Aparo “s²lena suddh²”ti “asuddhimagga½ suddhimaggo”ti par±masanto s²labbatup±d±napaccay± k±yena duccarita½ carat²ti-±din± sabba½ vuttanayeneva yojetabba½.