Nandopanandan±gadamanakath±
Ekasmi½ kira samaye an±thapiº¹iko gahapati bhagavato dhammadesana½ sutv± “sve, bhante, pañcahi bhikkhusatehi saddhi½ amh±ka½ gehe bhikkha½ gaºhath±”ti nimantetv± pakkami. Bhagav± adhiv±setv± ta½divas±vasesa½ rattibh±gañca v²tin±metv± pacc³sasamaye dasasahassilokadh±tu½ olokesi. Athassa nandopanando n±ma n±gar±j± ñ±ºamukhe ±p±tham±gacchi. Bhagav± “aya½ n±gar±j± mayha½ ñ±ºamukhe ±p±tham±gacchi, atthi nu kho assa upanissayo”ti ±vajjento “aya½ micch±diµµhiko t²su ratanesu appasannoti disv± ko nu kho ima½ micch±diµµhito viveceyy±”ti ±vajjento mah±moggall±natthera½ addasa. Tato pabh±t±ya rattiy± sar²rapaµijaggana½ katv± ±yasmanta½ ±nanda½ ±mantesi– “±nanda, pañcanna½ bhikkhusat±na½ ±rocehi tath±gato devac±rika½ gacchat²”ti. Ta½ divasañca nandopanandassa ±p±nabh³mi½ sajjayi½su. So dibbaratanapallaªke dibbena setacchattena dh±riyam±nena tividhan±µakehi ceva n±gaparis±ya ca parivuto dibbabh±janesu upaµµh±pita½ annap±navidhi½ olokayam±no nisinno hoti. Atha bhagav± yath± n±gar±j± passati, tath± katv± tassa vit±namatthakeneva pañcahi bhikkhusatehi saddhi½ t±vati½sadevalok±bhimukho p±y±si. Tena kho pana samayena nandopanandassa n±gar±jassa evar³pa½ p±paka½ diµµhigata½ uppanna½ hoti– “ime hi n±ma muº¹ak± samaºak± amh±ka½ upar³paribhavanena dev±na½ t±vati½s±na½ bhavana½ pavisantipi nikkhamantipi, na d±ni ito paµµh±ya imesa½ amh±ka½ matthake p±dapa½su½ okirant±na½ gantu½ dass±m²”ti uµµh±ya sinerup±da½ gantv± ta½ attabh±va½ vijahitv± sineru½ sattakkhattu½ bhogehi parikkhipitv± upari phaºa½ katv± t±vati½sabhavana½ avakujjena phaºena gahetv± adassana½ gamesi. Atha kho ±yasm± raµµhap±lo bhagavanta½ etadavoca “pubbe, bhante, imasmi½ padese µhito sineru½ pass±mi, sineruparibhaº¹a½ pass±mi, t±vati½sa½ pass±mi, vejayanta½ pass±mi, vejayantassa p±s±dassa upari dhaja½ pass±mi. Ko nu kho, bhante, hetu ko paccayo, ya½ etarahi neva sineru½ pass±mi…pe… na vejayantassa p±s±dassa upari dhaja½ pass±m²”ti. “Aya½, raµµhap±la, nandopanando n±ma n±gar±j± tumh±ka½ kupito sineru½ sattakkhattu½ bhogehi parikkhipitv± upari phaºena paµicch±detv± andhak±ra½ katv± µhito”ti. “Damemi na½, bhante”ti. Na bhagav± anuj±ni. Atha kho ±yasm± bhaddiyo ±yasm± r±huloti anukkamena sabbepi bhikkh³ uµµhahi½su. Na bhagav± anuj±ni. Avas±ne mah±moggall±natthero “aha½, bhante, damemi nan”ti ±ha. “Damehi moggall±n±”ti bhagav± anuj±ni. Thero attabh±va½ vijahitv± mahanta½ n±gar±javaººa½ abhinimminitv± nandopananda½ cuddasakkhattu½ bhogehi parikkhipitv± tassa phaºamatthake attano phaºa½ µhapetv± sinerun± saddhi½ abhinipp²¼esi. N±gar±j± padh³m±yi. Theropi na tuyha½yeva sar²re dh³mo atthi, mayhampi atth²ti padh³m±yi. N±gar±jassa dh³mo thera½ na b±dhati. Therassa pana dh³mo n±gar±j±na½ b±dhati. Tato n±gar±j± pajjali. Theropi na tuyha½yeva sar²re aggi atthi, mayhampi atth²ti pajjali. N±gar±jassa tejo thera½ na b±dhati. Therassa pana tejo n±gar±j±na½ b±dhati. N±gar±j± aya½ ma½ sinerun± abhinipp²¼etv± dh³m±yati ceva pajjalati c±ti cintetv± “bho tva½ kos²”ti paµipucchi. “Aha½ kho, nanda, moggall±no”ti. “Bhante, attano bhikkhubh±vena tiµµh±h²”ti. Thero ta½ attabh±va½ vijahitv± tassa dakkhiºakaººasotena pavisitv± v±makaººasotena nikkhami v±makaººasotena pavisitv± dakkhiºakaººasotena nikkhami, tath± dakkhiºan±sasotena pavisitv± v±man±sasotena nikkhami, v±man±sasotena pavisitv± dakkhiºan±sasotena nikkhami. Tato n±gar±j± mukha½ vivari. Thero mukhena pavisitv± antokucchiya½ p±c²nena ca pacchimena ca caªkamati. Bhagav± “moggall±na, manasikarohi mahiddhiko esa n±go”ti ±ha. Thero “mayha½ kho, bhante, catt±ro iddhip±d± bh±vit± bahul²kat± y±n²kat± vatthukat± anuµµhit± paricit± susam±raddh±, tiµµhatu, bhante, nandopanando, aha½ nandopanandasadis±na½ n±gar±j±na½ satampi sahassampi satasahassampi dameyyan”ti ±ha. N±gar±j± cintesi “pavisanto t±va me na diµµho, nikkhamanak±le d±ni na½ d±µhantare pakkhipitv± saªkh±diss±m²”ti cintetv± nikkhama bhante, m± ma½ antokucchiya½ apar±para½ caªkamanto b±dhayitth±ti ±ha. Thero nikkhamitv± bahi aµµh±si. N±gar±j± aya½ soti disv± n±sav±ta½ vissajji. Thero catuttha½ jh±na½ sam±pajji. Lomak³pampissa v±to c±letu½ n±sakkhi. Avases± bhikkh³ kira ±dito paµµh±ya sabbap±µih±riy±ni k±tu½ sakkuºeyyu½, ima½ pana µh±na½ patv± eva½ khippanisantino hutv± sam±pajjitu½ na sakkhissant²ti tesa½ bhagav± n±gar±jadamana½ n±nuj±ni. N±gar±j± “aha½ imassa samaºassa n±sav±tena lomak³pampi c±letu½ n±sakkhi½, mahiddhiko samaºo”ti cintesi. Thero attabh±va½ vijahitv± supaººar³pa½ abhinimminitv± supaººav±ta½ dassento n±gar±j±na½ anubandhi. N±gar±j± ta½ attabh±va½ vijahitv± m±ºavakavaººa½ abhinimminitv± “bhante, tumh±ka½ saraºa½ gacch±m²”ti vadanto therassa p±de vandi. Thero “satth±, nanda, ±gato, ehi gamiss±m±”ti n±gar±j±na½ damayitv± nibbisa½ katv± gahetv± bhagavato santika½ agam±si. N±gar±j± bhagavanta½ vanditv± “bhante, tumh±ka½ saraºa½ gacch±m²”ti ±ha. Bhagav± “sukh² hohi, n±gar±j±”ti vatv± bhikkhusaªghaparivuto an±thapiº¹ikassa nivesana½ agam±si. An±thapiº¹iko “ki½, bhante, atidiv± ±gatatth±”ti ±ha. Moggall±nassa ca nandopanandassa ca saªg±mo ahos²ti. Kassa, bhante, jayo, kassa par±jayoti. Moggall±nassa jayo, nandassa par±jayoti. An±thapiº¹iko “adhiv±setu me, bhante, bhagav± satt±ha½ ekapaµip±µiy± bhatta½, satt±ha½ therassa sakk±ra½ kariss±m²”ti vatv± satt±ha½ buddhapamukh±na½ pañcanna½ bhikkhusat±na½ mah±sakk±ra½ ak±si. Iti ima½ imasmi½ nandopanandadamane kata½ mahanta½ attabh±va½ sandh±yeta½ vutta½ “yad± mahanta½ attabh±va½ karoti, tad± mahanta½ hoti mah±moggall±nattherassa viy±”ti. Eva½ vuttepi bhikkh³ up±diººaka½ niss±ya anup±diººakameva va¹¹hat²ti ±ha½su. Ayameva cettha yutti. So eva½ katv± na kevala½ candimas³riye par±masati. Sace icchati p±dakathalika½ katv± p±de µhapeti, p²µha½ katv± nis²dati, mañca½ katv± nipajjati, apassenaphalaka½ katv± apassayati. Yath± ca eko, eva½ aparopi. Anekesupi hi bhikkhusatasahassesu eva½ karontesu tesañca ekamekassa tatheva ijjhati. Candimas³riy±nañca gamanampi ±lokakaraºampi tatheva hoti. Yath± hi p±tisahassesu udakap³resu sabbap±t²su ca candamaº¹al±ni dissanti. P±katikameva ca candassa gamana½ ±lokakaraºañca hoti. Tath³pamameta½ p±µih±riya½. 397. Y±va brahmalok±p²ti brahmalokampi pariccheda½ katv±. K±yena vasa½ vattet²ti tattha brahmaloke k±yena attano vasa½ vatteti. Tassattho p±¼i½ anugantv± veditabbo. Ayañhettha p±¼i–
“Y±va brahmalok±pi k±yena vasa½ vattet²ti. Sace so iddhim± cetovasippatto brahmaloka½ gantuk±mo hoti, d³repi santike adhiµµh±ti santike hot³ti, santike hoti. Santikepi d³re adhiµµh±ti d³re hot³ti, d³re hoti. Bahukampi thokanti adhiµµh±ti thoka½ hot³ti, thoka½ hoti. Thokampi bahukanti adhiµµh±ti bahuka½ hot³ti, bahuka½ hoti. Dibbena cakkhun± tassa brahmuno r³pa½ passati. Dibb±ya sotadh±tuy± tassa brahmuno sadda½ suº±ti. Cetopariyañ±ºena tassa brahmuno citta½ paj±n±ti. Sace so iddhim± cetovasippatto dissam±nena k±yena brahmaloka½ gantuk±mo hoti, k±yavasena citta½ pariº±meti, k±yavasena citta½ adhiµµh±ti, k±yavasena citta½ pariº±metv± k±yavasena citta½ adhiµµhahitv± sukhasaññañca lahusaññañca okkamitv± dissam±nena k±yena brahmaloka½ gacchati. Sace so iddhim± cetovasippatto adissam±nena k±yena brahmaloka½ gantuk±mo hoti, cittavasena k±ya½ pariº±meti, cittavasena k±ya½ adhiµµh±ti. Cittavasena k±ya½ pariº±metv± cittavasena k±ya½ adhiµµhahitv± sukhasaññañca lahusaññañca okkamitv± adissam±nena k±yena brahmaloka½ gacchati. So tassa brahmuno purato r³pa½ abhinimmin±ti manomaya½ sabbaªgapañcaªgi½ ah²nindriya½. Sace so iddhim± caªkamati, nimmitopi tattha caªkamati. Sace so iddhim± tiµµhati, nis²dati, seyya½ kappeti, nimmitopi tattha seyya½ kappeti. Sace so iddhim± dh³m±yati, pajjalati, dhamma½ bh±sati, pañha½ pucchati, pañha½ puµµho vissajjeti, nimmitopi tattha pañha½ puµµho vissajjeti. Sace so iddhim± tena brahmun± saddhi½ santiµµhati, sallapati, s±kaccha½ sam±pajjati, nimmitopi tattha tena brahmun± saddhi½ santiµµhati, sallapati, s±kaccha½ sam±pajjati. Ya½ yadeva hi so iddhim± karoti, ta½ tadeva nimmito karot²”ti (paµi. ma. 3.12).
Tattha d³repi santike adhiµµh±t²ti p±dakajjh±nato vuµµh±ya d³re devaloka½ v± brahmaloka½ v± ±vajjati santike hot³ti. ¾vajjitv± parikamma½ katv± puna sam±pajjitv± ñ±ºena adhiµµh±ti santike hot³ti, santike hoti. Esa nayo sesapadesupi. Tattha ko d³ra½ gahetv± santika½ ak±s²ti? Bhagav±. Bhagav± hi yamakap±µih±riy±vas±ne devaloka½ gacchanto yugandharañca sineruñca santike katv± pathav²talato ekap±da½ yugandhare patiµµhapetv± dutiya½ sinerumatthake µhapesi. Añño ko ak±si? Mah±moggall±natthero. Thero hi s±vatthito bhattakicca½ katv± nikkhanta½ dv±dasayojanika½ parisa½ ti½sayojana½ saªkassanagaramagga½ saªkhipitv± taªkhaºaññeva samp±pesi. Apica tambapaººid²pe c³¼asamuddattheropi ak±si. Dubbhikkhasamaye kira therassa santika½ p±tova satta bhikkhusat±ni ±gama½su. Thero “mah± bhikkhusaªgho kuhi½ bhikkh±c±ro bhavissat²”ti cintento sakalatambapaººid²pe adisv± “parat²re p±µaliputte bhavissat²”ti disv± bhikkh³ pattac²vara½ g±h±petv± “eth±vuso, bhikkh±c±ra½ gamiss±m±”ti pathavi½ saªkhipitv± p±µaliputta½ gato. Bhikkh³ “katara½, bhante, ima½ nagaran”ti pucchi½su. P±µaliputta½, ±vusoti. P±µaliputta½ n±ma d³re bhanteti. ¾vuso, mahallakatther± n±ma d³repi gahetv± santike karont²ti. Mah±samuddo kuhi½, bhanteti? Nanu, ±vuso, antar± eka½ n²lam±tika½ atikkamitv± ±gatatth±ti? ¾ma, bhante. Mah±samuddo pana mahantoti. ¾vuso, mahallakatther± n±ma mahantampi khuddaka½ karont²ti. Yath± c±ya½, eva½ tissadattattheropi s±yanhasamaye nh±yitv± katuttar±saªgo mah±bodhi½ vandiss±m²ti citte uppanne santike ak±si. Santika½ pana gahetv± ko d³ramak±s²ti? Bhagav±. Bhagav± hi attano ca aªgulim±lassa (ma. ni. 2.348) ca antara½ santikampi d³ramak±s²ti. Atha ko bahuka½ thoka½ ak±s²ti? Mah±kassapatthero. R±jagahe kira nakkhattadivase pañcasat± kum±riyo candap³ve gahetv± nakkhattak²¼anatth±ya gacchantiyo bhagavanta½ disv± kiñci n±da½su. Pacchato ±gacchanta½ pana thera½ disv± amh±ka½ thero eti p³va½ dass±m±ti sabb± p³ve gahetv± thera½ upasaªkami½su. Thero patta½ n²haritv± sabba½ ekapattap³ramattamak±si. Bhagav± thera½ ±gamayam±no purato nis²di. Thero ±haritv± bhagavato ad±si. Illisaseµµhivatthusmi½ pana mah±moggall±natthero thoka½ bahukamak±si, k±kavaliyavatthusmiñca bhagav±. Mah±kassapatthero kira satt±ha½ sam±pattiy± v²tin±metv± daliddasaªgaha½ karonto k±kavaliyassa n±ma duggatamanussassa gharadv±re aµµh±si. Tassa j±y± thera½ disv± patino pakka½ aloºambilay±gu½ patte ±kiri. Thero ta½ gahetv± bhagavato hatthe µhapesi. Bhagav± mah±bhikkhusaªghassa pahonaka½ katv± adhiµµh±si. Ekapattena ±bhat± sabbesa½ pahosi. K±kavaliyopi sattame divase seµµhiµµh±na½ alatth±ti. Na kevalañca thokassa bahukaraºa½, madhura½ amadhura½, amadhura½ madhuranti-±d²supi ya½ ya½ icchati, sabba½ iddhimato ijjhati. Tath± hi mah±-anu¼atthero n±ma sambahule bhikkh³ piº¹±ya caritv± sukkhabhattameva labhitv± gaªg±t²re nis²ditv± paribhuñjam±ne disv± gaªg±ya udaka½ sappimaº¹anti adhiµµhahitv± s±maºer±na½ sañña½ ad±si. Te th±lakehi ±haritv± bhikkhusaªghassa ada½su. Sabbe madhurena sappimaº¹ena bhuñji½s³ti. Dibbena cakkhun±ti idheva µhito ±loka½ va¹¹hetv± tassa brahmuno r³pa½ passati. Idheva ca µhito sabba½ tassa bh±sato sadda½ suº±ti. Citta½ paj±n±ti. K±yavasena citta½ pariº±met²ti karajak±yassa vasena citta½ pariº±meti. P±dakajjh±nacitta½ gahetv± k±ye ±ropeti. K±y±nugatika½ karoti dandhagamana½. K±yagamana½ hi dandha½ hoti. Sukhasaññañca lahusaññañca okkamat²ti p±dakajjh±n±rammaºena iddhicittena sahaj±ta½ sukhasaññañca lahusaññañca okkamati pavisati phasseti samp±puº±ti. Sukhasaññ± n±ma upekkh±sampayuttasaññ±. Upekkh± hi santa½ sukhanti vutt±. S±yeva ca saññ± n²varaºehi ceva vitakk±d²hi paccan²kehi ca vimuttatt± lahusaññ±tipi veditabb±. Ta½ okkantassa panassa karajak±yopi t³lapicu viya sallahuko hoti. So eva½ v±yukkhittat³lapicun± viya sallahukena dissam±nena k±yena brahmaloka½ gacchati. Eva½ gacchanto ca sace icchati pathav²kasiºavasena ±k±se magga½ nimminitv± padas± gacchati. Sace icchati v±yokasiºavasena v±yu½ adhiµµhahitv± t³lapicu viya v±yun± gacchati. Apica gantuk±mat± eva ettha pam±ºa½. “Sati hi gantuk±mat±ya” eva½ katacitt±dhiµµh±no adhiµµh±navegukkhittova so iss±sakhittasaro viya dissam±no gacchati. Cittavasena k±ya½ pariº±met²ti k±ya½ gahetv± citte ±ropeti. Citt±nugatika½ karoti s²ghagamana½. Cittagamana½ hi s²gha½ hoti. Sukhasaññañca lahusaññañca okkamat²ti r³pak±y±rammaºena iddhicittena sahaj±ta½ sukhasaññañca lahusaññañca okkamat²ti. Sesa½ vuttanayeneva veditabba½. Ida½ pana cittagamanameva hoti. Eva½ adissam±nena k±yena gacchanto pan±ya½ ki½ tassa adhiµµh±nacittassa upp±dakkhaºe gacchati, ud±hu µhitikkhaºe bhaªgakkhaºe v±ti vutte t²supi khaºesu gacchat²ti thero ±ha. Ki½ pana so saya½ gacchati nimmita½ peset²ti. Yath±ruci karoti. Idha panassa saya½ gamanameva ±gata½. Manomayanti adhiµµh±namanena nimmitatt± manomaya½. Ah²nindriyanti ida½ cakkhusot±d²na½ saºµh±navasena vutta½. Nimmitar³pe pana pas±do n±ma natthi. Sace iddhim± caªkamati nimmitopi tattha caªkamat²ti-±di sabba½ s±vakanimmita½ sandh±ya vutta½. Buddhanimmito pana ya½ ya½ bhagav± karoti, ta½ tampi karoti. Bhagavato rucivasena aññampi karot²ti. Ettha ca ya½ so iddhim± idheva µhito dibbena cakkhun± r³pa½ passati, dibb±ya sotadh±tuy± sadda½ suº±ti, cetopariyañ±ºena citta½ paj±n±ti, na ett±vat± k±yena vasa½ vatteti. Yampi so idheva µhito tena brahmun± saddhi½ santiµµhati sallapati s±kaccha½ sam±pajjati, ett±vat±pi na k±yena vasa½ vatteti. Yampissa d³repi santike adhiµµh±t²ti-±dika½ adhiµµh±na½, ett±vat±pi na k±yena vasa½ vatteti. Yampi so dissam±nena v± adissam±nena v± k±yena brahmaloka½ gacchati, ett±vat±pi na k±yena vasa½ vatteti. Yañca kho so tassa brahmuno purato r³pa½ abhinimmin±t²ti-±din± nayena vuttavidh±na½ ±pajjati, ett±vat± k±yena vasa½ vatteti n±ma½. Sesa½ panettha k±yena vasa½ vattan±ya pubbabh±gadassanattha½ vuttanti aya½ t±va adhiµµh±n± iddhi. 398. Vikubban±ya pana manomay±ya ca ida½ n±n±karaºa½. Vikubbana½ t±va karontena “so pakativaººa½ vijahitv± kum±rakavaººa½ v± dasseti, n±gavaººa½ v± dasseti, supaººavaººa½ v± dasseti, asuravaººa½ v± dasseti, indavaººa½ v± dasseti, devavaººa½ v± dasseti, brahmavaººa½ v± dasseti, samuddavaººa½ v± dasseti, pabbatavaººa½ v± dasseti, s²havaººa½ v± dasseti, byagghavaººa½ v± dasseti, d²pivaººa½ v± dasseti, hatthimpi dasseti, assampi dasseti, rathampi dasseti, pattimpi dasseti, vividhampi sen±by³ha½ dasset²”ti (paµi. ma. 3.13) eva½ vuttesu kum±rakavaºº±d²su ya½ ya½ ±kaªkhati, ta½ ta½ adhiµµh±tabba½. Adhiµµhahantena ca pathav²kasiº±d²su aññatar±rammaºato abhiññ±p±dakajjh±nato vuµµh±ya attano kum±rakavaººo ±vajjitabbo. ¾vajjitv± parikamm±vas±ne puna sam±pajjitv± vuµµh±ya evar³po n±ma kum±rako hom²ti adhiµµh±tabba½. Saha adhiµµh±nacittena kum±rako hoti devadatto viya (c³¼ava. 333). Esa nayo sabbattha. Hatthimpi dasset²ti-±di panettha bahiddh±pi hatthi-±didassanavasena vutta½. Tattha hatth² hom²ti anadhiµµhahitv± hatth² hot³ti adhiµµh±tabba½, ass±d²supi eseva nayoti. Aya½ vikubban± iddhi. 399. Manomaya½ k±tuk±mo pana p±dakajjh±nato vuµµh±ya k±ya½ t±va ±vajjitv± vuttanayeneva susiro hot³ti adhiµµh±ti, susiro hoti. Athassa abbhantare añña½ k±ya½ ±vajjitv± parikamma½ katv± vuttanayeneva adhiµµh±ti, tassa abbhantare añño k±yo hot³ti. So ta½ muñjamh± ²sika½ viya kosiy± asi½ viya karaº¹±ya ahi½ viya ca abb±hati Tena vutta½ “idha bhikkhu imamh± k±y± añña½ k±ya½ abhinimmin±ti r³pi½ manomaya½ sabbaªgapaccaªgi½ ah²nindriya½. Seyyath±pi puriso muñjamh± ²sika½ pav±heyya, tassa evamassa aya½ muñjo aya½ ²sik± añño muñjo aññ± ²sik±, muñjamh±tveva ²sik± pav±¼h±”ti-±di (paµi. ma. 3.14). Ettha ca yath± ²sik±dayo muñj±d²hi sadis± honti, eva½ manomayar³pa½ iddhimat±sadisameva hot²ti dassanattha½ et± upam± vutt±ti. Aya½ manomay± iddhi.
Iti s±dhujanap±mojjatth±ya kate visuddhimagge
Iddhividhaniddeso n±ma
Dv±dasamo paricchedo.