K±y±nupassan±niddesavaººan±

356. Ajjhatt±d²ti ±di-saddena idha vutt± bahiddh±-ajjhattabahiddh±-anupassanappak±r± viya mah±satipaµµh±nasutte vutt± samudayadhamm±nupassi-±di-anupassanappak±r±pi k±y±nupassan±bh±vato gahit± icceva veditabba½. Tatth±ti ajjhatt±di-anupassan±ya½. Cuddasa pak±r± mah±satipaµµh±nasutte ±gatacuddasappak±r±dike apekkhitv± idha vutt±. Ajjhatt±dippak±ro eko pak±roti ±ha “ekappak±raniddesen±”ti. B±hires³ti ekaccesu aññatitthiyesu. Tesampi hi ±n±p±n±divasena samathapakkhik± k±y±nupassan± sambhavati. Ten±ha “ekadesasambhavato”ti.
Tacassa ca atacaparicchinnat± tacena aparicchinnat± atth²ti yojan±. “D²ghab±hu naccat³”ti-±d²su viya aññapadatthepi sam±se avayavapadatthasaªgaho labbhatev±ti vutta½ “k±yekadesabh³to taco gahito ev±”ti. Tacapaµibaddh±na½ nakhadantanh±ruma½s±na½, tacapaµibaddh±na½ tadanuppaviµµham³l±na½ kesalom±na½, tappaµibaddhapaµibaddh±na½ itaresa½ sam³habh³to sabbo k±yo “tacapariyanto”tveva vuttoti dassento “tappaµibaddh±”ti-±dim±ha. Atthi kes±, atthi lom±ti sambandho. Tattha atth²ti puthuttav±c² eka½ nip±tapada½, na kiriy±pada½. Kiriy±padatte hi sant²ti vattabba½ siy±, vacanavipall±sena v± vuttanti.
Kammaµµh±nassa v±cuggatakaraº±din± uggaºhana½ uggaho. Koµµh±sap±¼iy± hi v±cuggatakaraºa½, manasikiriy±ya kes±d²na½ vaºº±dito upadh±raºassa ca paguºabh±v±p±dana½ idha uggaho. Yena pana nayena yog±vacaro tattha kusalo hoti, so vidh²ti vutto.
Purimeh²ti purimapurimehi pañcakachakkehi sambandho vutto. “Ma½sa½…pe… vakkan”ti hi anulomato vakkapañcakassa puna “vakka½…pe… kes±”ti vakkapañcakassa, tacapañcakassa ca paµilomato sajjh±yakkamo sambandho dassito. Sv±ya½ sajjh±yoti sambandho. Visu½ tipañc±hanti anulomato pañc±ha½, paµilomato pañc±ha½, anulomapaµilomato pañc±hanti eva½ pañcakachakkesu pacceka½ tipañc±ha½. Purimehi ekato tipañc±hanti tacapañcak±d²hi saddhi½ anulomato vakkapañcak±d²ni ekajjha½ katv± vuttanayeneva tipañc±ha½ ¾di-antadassanavasen±ti-±dibh³tassa anulomato sajjh±yassa, anulomapaµilomato sajjh±ye antabh³tassa paµilomato sajjh±yassa dassanavasena. Ten±ha “anuloma…pe… antimo”ti. Etamp²ti yadida½ purimehi saddhi½ pacchimassa pañcak±dino ekato sajjh±yakaraºa½, pañcak±d²na½ pacceka½ anulom±din± sajjh±yappak±rato añño sajjh±yappak±ro esoti attho. Dvinna½ hatth±na½ ekamukh± aññamaññasambandh± µhapit± aªguliyo idha hatthasaªkhalik±ti adhippet±ti ±ha “aªgulipant²”ti. Asubhalakkhaºa½ kes±d²na½ paµikk³labh±vo. Thaddh±dibh±vo dh±tulakkhaºa½.
Attano koµµh±so, sam±no v± koµµh±so sakoµµh±so, tattha bhavo sakoµµh±siko, kammaµµh±na½.
K±y±nupassana½ hitv±ti asubhato v± dh±tuto anupassana½ manasik±ra½ akatv±. Pubbe viya pariyantat±lañca ±dit±lañca agantv±.
Sam±dh±n±divisesayogena adhika½ cittanti adhicitta½. Tena vutta½ “samathavipassan±cittan”ti. Manasikaraºa½ cittanti ekanta½ sam±dhinimittasseva samann±h±raka½ citta½. Vikkhepavasena cittassa n±n±rammaºe visaµappavatti idha pabhañjana½, sam±dh±nena tadabh±vato na ca pabhañjanasabh±va½.
Sakkhibhavanat± paccakkhak±rit±. Pubbahet±diketi ±di-saddena tadanur³pamanasik±r±nuyog±di½ saªgaºh±ti.
Samappavattanti l²nuddhaccarahita½. Tath±pavattiy±ti majjhimasamathanimitta½ paµipattiy±, tattha ca pakkhandanena siddh±ya yath±vuttasamappavattiy±. Paññ±ya toset²ti y±ya½ tattha j±t±na½ dhamm±na½ anativattan±, indriy±na½ ekarasat±, tadupagav²riyav±han±, ±sevan±ti im±sa½ s±dhik± bh±van±paññ±, t±ya adhicitta½ toseti pahaµµha½ karoti. Yath±vuttavisesasiddhiy±va hi ta½s±dhik±ya paññ±ya ta½ citta½ sampaha½sita½ n±ma hoti. Eva½ sampaha½santo ca yasm± sabbaso paribandhavisodhanena paññ±ya citta½ vod±pet²ti ca vuccati, tasm± “samuttejeti c±”ti vutta½. Nirass±danti pubben±para½ vises±l±bhena bh±van±rasavirahita½. Sampaha½set²ti bh±van±ya citta½ samm± pah±seti pamodeti. Samuttejet²ti samm± tattha uttejeti.
¾sayo pavattiµµh±na½.
Vavatthitatanti asa½kiººata½.
Antoti abbhantare koµµh±se. Sukhumanti sukhumanh±ru-±di½ sandh±ya vadati.
T±lapaµµik± t±lapattavilivehi katakaµas±rako.
Gaºan±ya matt±-saddo katipayehi ³nabh±vad²panattha½ vuccati. Dantaµµhivajjit±ni t²hi ³n±ni t²ºi aµµhisat±ni. Tasm± “timatt±n²”ti vutta½. Ya½ pana visuddhimagge “atirekatisata-aµµhikasamussayan”ti (visuddhi. 1.122) vutta½, ta½ dantaµµh²nipi gahetv± sabbasaªg±hikanayena vutta½. “Gopphakaµµhik±d²ni avutt±n²”ti na vattabba½ “ekekasmi½ p±de dve gopphakaµµh²n²”ti vuttatt±, “±nisadaµµhi-±d²n²”ti pana vattabba½.
Tena aµµhin±ti ³ruµµhin±.
Marumpeh²ti marumpacuººehi.
Susam±hitacittena hetubh³tena. N±n±rammaºavipphandanavirahen±ti n±n±rammaºabh±vena vipphandana½ n±n±rammaºavipphandana½, tena virahena. Anatikkantap²tisukhassa jh±nacittassa. Ta½samaªg²puggalassa v±.
Paµikk³ladh±tuvaººavisesanti paµikk³lavisesa½, dh±tuvisesa½, vaººakasiºavisesa½. Vakkapañcak±d²su pañcasu visu½, heµµhimehi ekato ca sajjh±ye channa½ channa½ pañc±h±na½ vasena pañca m±s± paripuºº± labbhanti, tacapañcake pana visu½ tipañc±hamev±ti ±ha “addham±se ³nep²”ti. M±santaragamana½ sajjh±yassa sattam±dim±sagamana½.
Yamentanti bandhenta½.
“N²la½ p²tan”ti-±din± saªgh±µe n²l±divavatth±na½ ta½nissayatt± mah±bh³te up±d±y±ti ±ha “mah±bh³ta½…pe… duggandhanti-±din±”ti. Up±d±yar³pa½ mah±bh³tena paricchinnanti yojan±. Tass±ti up±d±r³passa. Tatoti mah±bh³tato. Ch±y±ya ±tapapaccayabh±vo ±tapo paccayo etiss±ti, ±tapassa ch±y±ya upp±dakabh±vo ch±y±tap±na½ ±tapapaccayach±yupp±dakabh±vo. Tena upp±detabba-upp±dakabh±vo aññamaññaparicchedakat±ti dasseti. ¾yatan±ni ca dv±r±ni c±ti dv±das±yatan±ni, tadekadesabh³t±ni dv±r±ni ca.
Sappaccayabh±v±ti sappaccayatt±.
Yath±vuttena ±k±ren±ti “iti ida½ sattavidha½ uggahakosalla½ suggahita½ katv±”ti-±din± (vibha. aµµha. 356), “ima½ pana kammaµµh±na½ bh±vetv± arahatta½ p±puºituk±men±”ti-±din± (vibha. aµµha. 356) v± vuttappak±rena vidhin±. “Avisesato pana s±dh±raºavasena eva½ veditabb±”ti, “ito paµµh±y±”ti ca vadanti. Vaºº±dimukhen±ti vaººapaµikk³lasuññat±mukhena. Upaµµh±nanti kammaµµh±nassa upaµµh±na½, yo uggahoti vutto. Etth±ti catukkapañcakajjh±napaµhamajjh±navipassan±su ekasmi½ sandh²yati. Kena? Kammaµµh±namanasik±reneva, tasm± uggahova sandhi uggahasandh²ti veditabba½.
Uµµh±naka½ uppajjanaka½. S±tirek±ni cha ambaº±ni kumbha½. Tatoti mukhadhovanakh±danabhojanakiccato. Nivattat²ti arahatt±dhigamena accantanivattivasena nivattati.
Kammamev±ti manasik±rakammameva. ¾rammaºanti pubbabh±gabh±van±rammaºa½.
Tath±ti vanamakkaµo viya.
Ekanti eka½ koµµh±sa½.
Sattagahaºarahiteti sattapaññattimpi an±masitv± desitatt± vutta½. Sasant±nat±ya aha½k±ravatthumhi appah²nam±nassa pah²n±k±ra½ sandh±y±ha “viddhast±ha½k±re”ti. Tatth±ti parassa k±ye.
357. ¾dimhi sevan± manasik±rassa upp±dan± ±rambho.
362. Gamit±ti vigamit±.

K±y±nupassan±niddesavaººan± niµµhit±.