862. Lapan±niddese ±lapan±ti vih±ra½ ±gatamanusse disv± kimatth±ya bhonto ±gat±? Ki½ bhikkh³ nimantetu½? Yadi eva½ gacchatha; aha½ pacchato bhikkh³ gahetv± ±gacch±m²’ti eva½ ±ditova lapan±. Atha v± att±na½ upanetv± ‘aha½ tisso, mayi r±j± pasanno, mayi asuko ca asuko ca r±jamah±matto pasanno’ti eva½ attupan±yik± lapan± ±lapan±. Lapan±ti puµµhassa sato vuttappak±rameva lapana½. Sallapan±ti gahapatik±na½ ukkaºµhane bh²tassa ok±sa½ datv± suµµhu lapan±. Ullapan±ti ‘mah±kuµumbiko, mah±n±viko, mah±d±napat²’ti eva½ uddha½ katv± lapan±. Samullapan±ti sabbatobh±gena uddha½ katv± lapan±. Unnahan±ti ‘up±sak±, pubbe ²dise k±le d±na½ detha; id±ni ki½ na deth±’ti eva½ y±va ‘dass±ma, bhante, ok±sa½ na labh±m±’ti-±d²ni vadanti t±va uddha½ nahan±, veµhan±ti vutta½ hoti. Atha v± ucchuhattha½ disv± ‘kuto ±gat±, up±sak±’ti pucchati. ‘Ucchukhettato, bhante’ti. ‘Ki½ tattha ucchu madhuran’ti? ‘Kh±ditv±, bhante, j±nitabban’ti. ‘Na, up±sak±, bhikkhussa ‘ucchu½ deth±’ti vattu½ vaµµat²’ti y± evar³p± nibbeµhentass±pi veµhanakakath±, s± unnahan± Sabbatobh±gena punappuna½ unnahan± samunnahan±. Ukk±can±ti ‘eta½ kula½ ma½yeva j±n±ti, sace ettha deyyadhammo uppajjati, mayhameva det²’ti eva½ ukkhipitv± k±can± ukk±can±; udd²pan±ti vutta½ hoti. Telakandarikavatthu cettha vattabba½. Dve kira bhikkh³ eka½ g±ma½ pavisitv± ±sanas±l±ya nis²ditv± eka½ kum±rika½ disv± pakkosi½su. T±ya ±gat±ya tatreko eka½ pucchi– ‘aya½, bhante, kassa kum±rik±’ti? ‘Amh±ka½ upaµµh±yik±ya telakandarik±ya dh²t±, ±vuso. Imiss± m±t± mayi geha½ gate sappi½ dadam±n± ghaµeneva deti, ayampi m±t± viya ghaµeneva det²’ti ukk±ceti. Sabbatobh±gena punappuna½ ukk±can± samukk±can±. Anuppiyabh±ºit±ti sacc±nur³pa½ v± dhamm±nur³pa½ v± anapaloketv± punappuna½ piyabhaºanameva. C±µukamyat±ti n²cavuttit±; att±na½ heµµhato µhapetv± vattana½. Muggas³pyat±ti muggas³pasadisat±. Yath± muggesu paccam±nesu kocideva na paccati, avases± paccanti; eva½ yassa puggalassa vacane kiñcideva sacca½ hoti, sesa½ alika½– aya½ puggalo muggas³pyoti vuccati. Tassa bh±vo muggas³pyat±. P±ribhaµayat±ti p±ribhaµayabh±vo. Yo hi kulad±rake dh±t² viya aªkena v± khandhena v± paribhaµati, dh±ret²ti attho; tassa paribhaµassa kamma½ p±ribhaµaya½; p±ribhaµayassa bh±vo p±ribhaµayat±ti. 863. Nemittikat±niddese nimittanti ya½kiñci paresa½ paccayad±nasa½yojanaka½ k±yavac²kamma½. Nimittakammanti nimittassa karaºakosalla½. Tatrida½ vatthu– eko kira piº¹ap±tiko upaµµh±kakamm±rassa gehadv±ra½ gantv± ‘ki½ bhante’ti pucchito c²varantarena hattha½ n²haritv± v±sipaharaº±k±ra½ ak±si. Kamm±ro ‘sallakkhita½ me, bhante’ti v±si½ katv± ad±si. Obh±soti paccayapaµisa½yuttakath±. Obh±sakammanti vacchakap±lake disv± ‘ki½ ime vacch± kh²ragovacch±, takkagovacch±’ti pucchitv± ‘kh²ragovacch±, bhante’ti vutte ‘na kh²ragovacch±, yadi kh²ragovacch± siyu½ bhikkh³pi kh²ra½ labheyyun’ti evam±din± nayena tesa½ d±rak±na½ m±t±pit³na½ nivedetv± kh²rad±pan±dika½ obh±sakaraºa½. S±mantajapp±ti sam²pa½ katv± jappana½. J±takabh±ºakavatthu cettha kathetabba½. Eko kira j±takabh±ºakatthero bhuñjituk±mo upaµµh±yik±ya geha½ pavisitv± nis²di. S± ad±tuk±m± ‘taº¹ul± natth²’ti bhaºant² taº¹ule ±harituk±m± viya paµivissakaghara½ gat±. Bhikkhu antogabbha½ pavisitv± olokento kav±µakoºe ucchu½, bh±jane gu¼a½, piµake loºamacchaph±la½, kumbhiya½ taº¹ule, ghaµe ghata½ disv± nikkhamitv± nis²di. Gharaº² ‘taº¹ula½ n±latthan’ti ±gat±. Thero ‘up±sike, ajja bhikkh± na sampajjissat²’ti paµikacceva nimitta½ addasan’ti ±ha. ‘Ki½, bhante’ti? ‘Kav±µakoºe nikkhitta½ ucchu½ viya sappa½ addasa½; ‘ta½ pahariss±m²’ti olokento bh±jane µhapita½ gu¼apiº¹a½ viya p±s±ºa½ le¹¹ukena; pahaµena sappena kata½, piµake nikkhittaloºamacchaph±lasadisa½, phaºa½; tassa ta½ le¹¹u½ ¹a½situk±massa, kumbhiy± taº¹ulasadise dante; athassa kupitassa, ghaµe pakkhittaghatasadisa½, mukhato nikkhamanta½ visamissaka½ khe¼an’ti. S± ‘na sakk± muº¹aka½ vañcetun’ti ucchu½ datv± odana½ pacitv± ghatagu¼amacchehi saddhi½ ad±s²ti. Eva½ sam²pa½ katv± jappana½ s±mantajapp±ti veditabba½. Parikath±ti yath± ta½ labhati tath± parivattetv± parivattetv± kathana½. 864. Nippesikat±niddese akkosan±ti dasahi akkosavatth³hi akkosan±. Vambhan±ti paribhavitv± kathana½. Garahan±ti ‘assaddho appasanno’ti-±din± nayena dos±ropan±. Ukkhepan±ti ‘m± eta½ ettha katheth±’ti v±c±ya ukkhipana½. Sabbatobh±gena savatthuka½ sahetuka½ katv± ukkhepan± samukkhepan±. Athav± adenta½ ‘aho d±napat²’ti eva½ ukkhipana½ ukkhepan±. ‘Mah±d±napat²’ti eva½ suµµhu ukkhepan± samukkhepan±. Khipan±ti ‘ki½ imassa j²vita½ b²jabhojino’ti eva½ uppaº¹an±. Saªkhipan±ti ‘ki½ ima½ ad±yakoti bhaºatha yo niccak±la½ sabbesampi natth²ti vacana½ det²’ti eva½ suµµhutara½ uppaº¹an±. P±pan±ti ad±yakattassa avaººassa v± p±pana½. Sabbatobh±gena p±pan± samp±pan±. Avaººah±rik±ti ‘eva½ me avaººabhay±pi dassat²’ti gehato geha½, g±mato g±ma½, janapadato janapada½ avaººaharaºa½. Parapiµµhima½sikat±ti purato madhura½ bhaºitv± parammukhe avaººabh±sit±. Es± hi abhimukha½ oloketu½ asakkontassa parammukh±na½ piµµhima½sakh±dana½ viya hoti. Tasm± parapiµµhima½sikat±ti vutt±. Aya½ vuccati nippesikat±ti aya½ yasm± ve¼upesik± viya abbhaªga½ parassa guºa½ nippeseti nipuñchati, yasm± v± gandhaj±ta½ nipisitv± gandhamaggan± viya paraguºe nipisitv± vicuººetv± es± l±bhamaggan± hoti, tasm± nippesikat±ti vuccat²ti. 865. L±bhena l±bha½ nijig²sanat±niddese nijig²sanat±ti maggan±. Ito laddhanti imamh± geh± laddha½. Amutr±ti amukamhi gehe. Eµµh²ti icchan±. Gaveµµh²ti maggan±. Pariyeµµh²ti punappuna½ maggan±. ¾dito paµµh±ya laddha½ laddha½ bhikkha½ tatra tatra kulad±rak±na½ datv± ante kh²ray±gu½ labhitv± gatabhikkhuvatthu cettha kathetabba½. Esan±ti-±d²ni eµµh²ti-±d²na½ vevacan±ni, tasm± eµµh²ti esan±, gaveµµh²ti gavesan±, pariyeµµh²ti pariyesan±. Iccevamettha yojan± veditabb±. 866. Seyyam±naniddese j±tiy±ti khattiyabh±v±dij±tisampattiy±. Gotten±ti gotamagott±din± ukkaµµhagottena. Kolaputtiyen±ti mah±kulabh±vena. Vaººapokkharat±y±ti vaººasampannasar²rat±ya. Sar²rañhi pokkharanti vuccati, tassa vaººasampattiy± abhir³pabh±ven±ti attho. Dhanen±ti-±d²ni utt±natth±neva. M±na½ jappet²ti etesu yena kenaci vatthun± ‘seyyohamasm²’ti m±na½ pavatteti karoti. 867. Sadisam±naniddese m±na½ jappet²ti etesu yena kenaci vatthun± ‘sadisohamasm²’ti m±na½ pavatteti. Ayamettha atthato viseso. P±¼iya½ pana n±n±karaºa½ natthi. 868. H²nam±naniddese om±na½ jappet²ti heµµh±m±na½ pavatteti. Om±noti l±mako heµµh±m±no. Omaññan± omaññitattanti ±k±rabh±vaniddeso. H²¼an±ti j±ti-±d²hi attajigucchan±. Oh²¼an±ti atirekato h²¼an±. Oh²¼itattanti tasseva bh±vaniddeso. Attuññ±ti att±na½ h²na½ katv± j±nan±. Att±vaññ±ti att±na½ avaj±nan±. Attaparibhavoti j±ti-±disampattin±mameva j±t±ti att±na½ paribhavitv± maññan±. Evamime tayo m±n± puggala½ aniss±ya j±ti-±divatthuvaseneva kathit±. Tesu ekeko tiººampi seyyasadisah²n±na½ uppajjati. Tattha ‘seyyohamasm²’ti m±no seyyasseva y±th±vam±no, ses±na½ ay±th±vam±no. ‘Sadisohamasm²’ti m±no sadisasseva y±th±vam±no, ses±na½ ay±th±vam±no. ‘H²nohamasm²’ti m±no h²nasseva y±th±vam±no, ses±na½ ay±th±vam±no. 869. Tattha katamo seyyassa seyyohamasm²ti-±dayo pana nava m±n± puggala½ niss±ya kathit±. Tesu tayo tayo ekekassa uppajjanti. Tattha dahat²ti µhapeti. Ta½ niss±y±ti ta½ seyyato dahana½ niss±ya. Ettha pana seyyassa seyyohamasm²ti m±no r±j³nañceva pabbajit±nañca uppajjati. R±j± hi ‘raµµhena v± dhanena v± v±hanehi v± ko may± sadiso atth²’ti eta½ m±na½ karoti. Pabbajitopi ‘s²ladhutaªg±d²hi ko may± sadiso atth²’ti eta½ m±na½ karoti. 870. Seyyassa sadisohamasm²ti m±nopi etesa½yeva uppajjati. R±j± hi ‘raµµhena v± dhanena v± v±hanehi v± aññar±j³hi saddhi½ mayha½ ki½ n±n±karaºan’ti eta½ m±na½ karoti. Pabbajitopi ‘s²ladhutaªg±d²hi aññena bhikkhun± saddhi½ mayha½ ki½ n±n±karaºan’ti eta½ m±na½ karoti. 871. Seyyassa h²nohamasm²ti m±nopi etesa½yeva uppajjati. Yassa hi rañño raµµha½ v± dhana½ v± v±han±ni v± sampann±ni na honti, so ‘mayha½ r±j±ti voh±rasukhamattameva; ki½ r±j± n±ma ahan’ti eta½ m±na½ karoti. Pabbajitopi ‘appal±bhasakk±ro aha½. Dhammakathiko bahussuto mah±theroti kath±mattameva. Ki½ dhammakathiko n±m±ha½, ki½ bahussuto n±m±ha½, ki½ mah±thero n±m±ha½ yassa me l±bhasakk±ro natth²’ti eta½ m±na½ karoti. 872. Sadisassa seyyohamasm²ti m±n±dayo amacc±d²na½ uppajjanti. Amacco hi raµµhiyo v± ‘bhogay±nav±han±d²hi ko may± sadiso añño r±japuriso atth²’ti v± ‘mayha½ aññehi saddhi½ ki½ n±n±karaºan’ti v± ‘amaccoti n±mamattameva mayha½; gh±sacch±danamattampi me natthi. Ki½ amacco n±m±han’ti ete m±ne karoti. 875. H²nassa seyyohamasm²ti m±n±dayo d±s±d²na½ uppajjanti. D±so hi ‘m±tito v± pitito v± ko may± sadiso añño d±so n±ma atthi’ aññe j²vitu½ asakkont± kucchihetu d±s± n±ma j±t±. Aha½ pana paveº²-±gatatt± seyyo’ti v± ‘paveº²-±gatabh±vena ubhatosuddhikad±sattena asukad±sena n±ma saddhi½ ki½ mayha½ n±n±karaºan’ti v± ‘kucchivasen±ha½ d±sabya½ upagato. M±t±pitukoµiy± pana me d±saµµh±na½ natthi. Ki½ d±so n±ma ahan’ti v± ete m±ne karoti. Yath± ca d±so eva½ pukkusacaº¹±l±dayopi ete m±ne karontiyeva. Ettha ca ‘seyyassa seyyohamasm²’ti uppannam±nova y±th±vam±no, itare dve ay±th±vam±n±. Tath± ‘sadisassa sadisohamasm²’ti ‘h²nassa h²nohamasm²’ti uppannam±nova y±th±vam±no, itare dve ay±th±vam±n±. Tattha y±th±vam±n± arahattamaggavajjh±, ay±th±vam±n± sot±pattimaggavajjh±. 878. Eva½ savatthuke m±ne kathetv± id±ni avatthuka½ nibbattitam±nameva dassetu½ tattha katamo m±noti-±di vutta½. 879. Atim±naniddese seyy±divasena puggala½ an±masitv± j±ti-±d²na½ vatthuvaseneva niddiµµho. Tattha atimaññat²ti ‘j±ti-±d²hi may± sadiso natth²’ti atikkamitv± maññati. 880. M±n±tim±naniddese yo evar³poti yo eso ‘aya½ pubbe may± sadiso, id±ni aha½ seµµho, aha½ h²nataro’ti uppanno m±no. Aya½ bh±r±tibh±ro viya purima½ sadisam±na½ up±d±ya m±n±tim±noti dassetu½ evam±ha. 881. Om±naniddeso h²nam±naniddesasadisoyeva. Veneyyavasena pana so ‘h²nohamasm²’ti m±no n±ma vutto– aya½ om±no n±ma. Apicettha ‘tva½ j±tim±, k±kaj±ti viya te j±ti; tva½ gottav±, caº¹±lagotta½ viya te gotta½; tuyha½ saro atthi, k±kassaro viya te saro’ti eva½ att±na½ heµµh± katv± pavattanavasena aya½ om±noti veditabbo. 882. Adhim±naniddese appatte pattasaññit±ti catt±ri sacc±ni appatv± pattasaññit±ya Akateti cat³hi maggehi kattabbakicce akateyeva. Anadhigateti catusaccadhamme anadhigate. Asacchikateti arahattena apaccakkhakate. Aya½ vuccati adhim±noti aya½ adhigatam±no n±ma vuccati. Aya½ pana kassa uppajjati, kassa nuppajjat²ti? Ariyas±vakassa t±va nuppajjati. So hi maggaphalanibb±napah²nakiles±vasiµµhakilesapaccavekkhaºena sañj±tasomanasso ariyaguºapaµivedhe nikkaªkho. Tasm± sot±pann±d²na½ ‘aha½ sakad±g±m²’ti-±divasena m±no nuppajjati; duss²lass±pi nuppajjati; so hi ariyaguº±dhigame nir±sova. S²lavatopi pariccattakammaµµh±nassa nidd±r±mat±dimanuyuttassa nuppajjati. Parisuddhas²lassa pana kammaµµh±ne appamattassa n±mar³pa½ vavatthapetv± paccayapariggahena vitiººakaªkhassa tilakkhaºa½ ±ropetv± saªkh±re sammasantassa ±raddhavipassakassa uppajjati; uppanne ca suddhasamathal±bh² v± suddhavipassan±l±bh² v± antar± µhapeti. So hi dasapi v²sampi ti½sampi vass±ni kilesasamud±c±ra½ apassanto ‘aha½ sot±panno’ti v± ‘sakad±g±m²’ti v± ‘an±g±m²’ti v± maññati. Samathavipassan±l±bh² pana arahatteyeva µhapeti. Tassa hi sam±dhibalena kiles± vikkhambhit±, vipassan±balena saªkh±r± supariggahit±. Tasm± saµµhipi vass±ni as²tipi vass±ni vassasatampi kiles± na samud±caranti; kh²º±savasseva cittac±ro hoti. So eva½ d²gharatta½ kilesasamud±c±ra½ apassanto antar± aµµhatv±va ‘arah± ahan’ti maññati, uccam±laªkav±s² mah±n±gatthero viya, haªkanakav±s² mah±dattatthero viya, cittalapabbate niªkapoººapadh±nagharav±s² c³¼asumatthero viya ca. Tatrida½ ekavatthuparid²pana½– talaªgarav±s² dhammadinnatthero kira n±ma eko pabhinnapaµisambhido mah±kh²º±savo mahato bhikkhusaªghassa ov±dad±yako ahosi. So ekadivasa½ attano div±µµh±ne nis²ditv± ‘kinnu kho amh±ka½ ±cariyassa uccataliªkav±s²mah±n±gattherassa samaºakicca½ matthaka½ patto, no’ti ±vajjanto puthujjanabh±vamevassa disv± ‘mayi agacchante puthujjanak±lakiriyameva karissat²’ti ca ñatv± iddhiy± veh±sa½ uppatitv± div±µµh±ne nisinnassa therassa sam²pe orohitv± vanditv± vatta½ dassetv± ekamanta½ nis²di. ‘Ki½, ±vuso dhammadinna, ak±le ±gatos²’ti ca vutto ‘pañha½, bhante, pucchitu½ ±gatomh²’ti ±ha. Tato ‘pucch±vuso, j±nam±no kathayiss±m²’ti vutto pañh±sahassa½ pucchi. Thero pucchitapucchita½ pañha½ asajjam±nova kathesi. Tato ‘atitikkha½ te, bhante, ñ±ºa½. Kad± tumhehi aya½ dhammo adhigato’ti vutto ‘ito saµµhivassak±le, ±vuso’ti ±ha. ‘Sam±dhimpi, bhante, va¼añjeth±’ti? ‘Na ida½, ±vuso, bh±riyan’ti. ‘Tena hi, bhante, eka½ hatthi½ m±peth±’ti. Thero sabbaseta½ hatthi½ m±pesi. ‘Id±ni, bhante, yath± aya½ hatth² añcitakaººo pas±ritanaªguµµho soº¹a½ mukhe pakkhipitv± bherava½ koñcan±da½ karonto tumh±ka½ abhimukho ±gacchati tath± ta½ karoth±’ti. Thero tath± katv± vegena ±gacchato hatthissa bherava½ ±k±ra½ disv± uµµh±ya pal±yitu½ ±raddho. Tamena½ kh²º±savatthero hattha½ pas±retv± c²varakaººe gahetv± ‘bhante, kh²º±savassa s±rajja½ n±ma hot²’ti ±ha. So tasmi½ k±le attano puthujjanabh±va½ ñatv± ‘avassayo me, ±vuso dhammadinna, hoh²’ti vatv± p±dam³le ukkuµika½ nis²di. ‘Bhante, tumh±ka½ avassayo bhaviss±miccev±ha½ ±gato, m± cintayitth±’ti kammaµµh±na½ kathesi. Thero kammaµµh±na½ gahetv± caªkama½ ±ruyha tatiye padav±re aggaphala½ arahatta½ p±puºi. Thero kira dosacarito ahosi. 883. Asmim±naniddese r³pa½ asm²ti m±noti ‘aha½ r³pan’ti uppannam±no. Chandoti m±na½ anugatacchandova. Tath± anusayo. Vedan±d²supi eseva nayo. 884. Micch±m±naniddese p±pakena v± kamm±yatanen±ti ±d²su p±paka½ kamm±yatana½ n±ma kevaµµamacchabandhanes±d±d²na½ kamma½. P±paka½ sipp±yatana½ n±ma macchaj±lakhipanakuminakaraºesu ceva p±sa-o¹¹anas³l±ropan±d²su ca chekat±. P±paka½ vijj±µµh±na½ n±ma y± k±ci par³pagh±tavijj±. P±paka½ suta½ n±ma bh±ratayuddhas²t±haraº±dipaµisa½yutta½. P±paka½ paµibh±na½ n±ma dubbh±sitayutta½ kappan±µakavilappan±dipaµibh±na½. P±paka½ s²la½ n±ma ajas²la½ gos²la½. Vatampi ajavatagovatameva. P±pik± diµµhi pana dv±saµµhiy± diµµhigatesu y± k±ci diµµhi. 885. ѱtivitakkaniddes±d²su ‘mayha½ ñ±tayo sukhaj²vino sampattiyutt±’ti eva½ pañcak±maguºasannissitena gehasitapemena ñ±take ±rabbha uppannavitakkova ñ±tivitakko n±ma. ‘Khaya½ gat± vaya½ gat± saddh± pasann±’ti eva½ pavatto pana ñ±tivitakko n±ma na hoti. 886. ‘Amh±ka½ janapado subhikkho sampannasasso’ti tuµµham±nassa gehasitapemavaseneva uppannavitakko janapadavitakko n±ma. ‘Amh±ka½ janapade manuss± saddh± pasann± khaya½ gat± vaya½ gat±’ti eva½ pavatto pana janapadavitakko n±ma na hoti. 887. Amaratth±ya vitakko, amaro v± vitakkoti amaravitakko. Tattha ‘ukkuµikappadh±n±d²hi dukkhe nijjiººe sampar±ye att± sukh² hoti amaro’ti dukkarak±rika½ karontassa t±ya dukkarak±rik±ya paµisa½yutto vitakko amaratth±ya vitakko n±ma. Diµµhigatiko pana ‘sassata½ vades²’ti-±d²ni puµµho ‘evantipi me no, tath±tipi me no’ aññath±tipi me no, notipi me no, no notipi me no’ti (d². ni. 1.62) vikkhepa½ ±pajjati, tassa so diµµhigatapaµisa½yutto vitakko. Yath± amaro n±ma maccho udake gahetv± m±retu½ na sakk±, ito cito ca dh±vati, g±ha½ na gacchati; evameva ekasmi½ pakkhe asaºµhahanato na marat²ti amaro n±ma hoti. Ta½ duvidhampi ekato katv± aya½ vuccati amaravitakkoti vutta½. 888. Par±nuddayat±paµisa½yuttoti anuddayat±patir³pakena gehasitapemena paµisa½yutto. Sahanand²ti-±d²su upaµµh±kesu nandantesu socantesu ca tehi saddhi½ diguºa½ nandati, diguºa½ socati; tesu sukhitesu diguºa½ sukhito hoti, dukkhitesu diguºa½ dukkhito hoti. Uppannesu kiccakaraº²yes³ti tesu mahantesu v± khuddakesu v± kammesu uppannesu. Attan± v± yoga½ ±pajjat²ti t±ni t±ni kicc±ni s±dhento paññatti½ v²tikkamati, sallekha½ kopeti. Yo tatth±ti yo tasmi½ sa½saµµhavih±re, tasmi½ v± yog±pajjane gehasito vitakko– aya½ par±nuddayat±paµisa½yutto vitakko n±ma. 889. L±bhasakk±rasilokapaµisa½yuttoti c²var±dil±bhena ceva sakk±rena ca kittisaddena ca saddhi½ ±rammaºakaraºavasena paµisa½yutto. 890. Anavaññattipaµisa½yuttoti ‘aho vata ma½ pare na avaj±neyyu½, na pothetv± viheµhetv± katheyyun’ti eva½ anavaññ±tabh±vapatthan±ya saddhi½ uppajjanavitakko. Yo tattha gehasitoti yo tasmi½ ‘m± ma½ pare avaj±ni½s³’ti uppanne citte pañcak±maguºasaªkh±tagehanissito hutv± uppannavitakko. Sesa½ sabbattha p±kaµamev±ti.
Ekakaniddesavaººan±.