1904. Paºº±na½ visu½ bh±janatt± ±ha “vaµµat²”ti.
1905. Ass±ti bhikkhussa. Ta½ tu sabbanti “th³p²katatt± na vaµµat²”tivutta½ ta½ pana sabba½. Gahita½ sugahitanti vir±dhetv± paµiggahita½ ce, suppaµiggahita½.

Dasama½.

Tatiyo vaggo.

1906. “Upari odhin”ti padacchedo. Upar²ti bhattassa upari. Odhinti pariccheda½.Paµip±µiy±ti attano dis±ya pariyantato paµµh±ya anukkamena.
1907. Aññesanti ettha “dento”ti seso. Attano bhatta½ aññesa½ dentoaññassa bh±jane ±kira½ ±kiranto pana paµip±µi½ vin±pi tahi½ tahi½ omasatice, natthi dosoti yojan±. Uttaribhaªgaka½ tath± ±kiranto tattha tattha omasati, natthidosoti yojan± Bhuñjanatth±ya gaºhantopi cettha vattabbo. Uttaribhaªga½n±ma byañjana½.

Tatiya½.

1908. Matthaka½ omadditv± paribhuñjato dosoti yojan±. “Th³pakatoti matthakato,vemajjhato”ti (p±ci. aµµha. 610) aµµhakath±vacanato matthakanti ettha bhattamatthakam±ha.Omadditv±ti hatthena bhatta½ avamadditv±.
1909. Sesake parittepi c±ti avasiµµhe appakepi ca. Sa½ka¹¹hitv±n±ti tasmi½tasmi½ µh±ne µhita½ sa½haritv±. Ekato pana madditv± bhuñjato an±patt²ti yojan±.

Pañcama½.

1910. Bhiyyokamyat±het³ti puna gaºhituk±mat±hetu. S³pa½ v±ti mugg±dis³pa½v±. Byañjana½ v±ti uttaribhaªga½ v±.

Chaµµha½.

1911. Viññattiyanti s³podanaviññattiya½. “ѱtak±na½ v± pav±rit±na½ v± aññassa atth±ya v± attano dhanena v±”ti ida½ an±pattiya½ adhika½. Gil±nopi hutv± paresa½patta½ ujjh±nasaññ±ya olokentassa ±patti hot²ti ±ha “ujjh±ne gil±nopi namuccat²”ti. Ujjh±neti nimittatthe bhumma½.
1912. Dass±m²ti imassa bhatta½ oloketv± “ya½ tattha natthi, ta½ dass±m²”ti v±“d±pess±m²”ti v±. Avamaññitv± ujjh±yanacitta½ ujjh±na½, ujjh±ne saññ±ujjh±nasaññ±, s± assa atth²ti viggaho. Na-ujjh±nasaññino ca an±patt²tiñ±tabbanti yojan±.

Sattamaµµham±ni.

1913. “Tesa½ majjhappam±ºen±”ti imin± as±ruppavasena khuddakapaµikkhepo katotiveditabbo. “N±timahantan”ti ca atimahantasseva paµikkhittatt± khuddake ±pattina dissat²ti. Kaba¼oti ±lopo.
1914. M³lakh±dan²y±dike sabbattha khajjake pan±ti yojan±. Phal±phaleti khuddake,mahante ca phale.

Navama½.

1915. Dasame natthi kiñci vattabba½.

Dasama½.

Catuttho vaggo.

1916. “An±haµe”ti etassa atthapada½ “mukhadv±ra½ appatte”ti. Yath±ha “an±haµetian±harite, mukhadv±ra½ asamp±piteti attho”ti (p±ci. aµµha. 617). “Mukhadv±ra½ vivarantass±”tiettake vutte mukhadv±ra-saddassa sambandhisaddatt± kass±ti apekkh±ya “mukhadv±ra½ vivariss±m²”ti attanopadekavacanena byañjitamevattha½ pak±setu½ attano-gahaºa½ katanti veditabba½.Ca-saddo evak±rattho, appatte v±ti yojetabbo, asampatteyev±ti attho.

Paµhama½.

1917. Sakala½ hatthanti ettha hattha-saddo tadekadesesu aªgul²sudaµµhabbo. “Hatthamudd±”ti-±d²su viya samud±ye pavattavoh±rassa avayavepi pavattanatoekaªgulimpi mukhe pakkhipitu½ na vaµµati.
1918. Ass±ti bhikkhuno. By±harantass±ti kathentassa.

Dutiyatatiy±ni.

1920. Piº¹ukkhepakanti piº¹a½ ukkhipitv± ukkhipitv±. Idh±pi khajjakaphal±phalesuan±patti. Kaba¼acchedakampi v±ti kaba¼a½ chinditv±. Idha khajjakaphal±phalehisaddhi½ uttaribhaªgepi an±patti. Gaº¹e katv±ti ettha phal±phalamatteyeva an±patti.

Catutthapañcamachaµµh±ni.

1921-2. Hattha½ niddhunitv±n±ti hattha½ niddhunitv± bhatta½ bhuñjatoti ca sambandho.Sitth±vak±rakanti sitth±ni avakiritv± avakiritv±. Jivh±nicch±raka½v±p²ti jivha½ nicch±retv± nicch±retv±. Capu cap³ti v±ti “capu cap³”tieva½ sadda½ katv±. Sattameti “na hatthaniddhunakan”ti sikkh±pade. Aµµhameti“na sitth±vak±rakan”ti sikkh±pade. Kacavarujjhaneti kacavar±panayane.

Sattamaµµhamanavamadasam±ni.

Pañcamo vaggo.

1923. “Suru sur³”ti eva½ sadda½ katv± na bhottabbanti yojan±. Hatthanillehaka½v±p²ti hattha½ nillehitv± nillehitv±.
1924. Ph±ºita½ ghanay±gu½ v± aªgul²hi gahetv± aªguliyo mukhe pavesetv±pita½ bhottu½ vaµµat²ti yojan±.
1925. Ek±ya aªgulik±yapi patto na lehitabbova. Jivh±ya eka-oµµhopi na nillehitabbakotiyojan±. Bahi oµµhañca jivh±ya na lehitabba½. Oµµhe lagga½ sitth±di½ ya½ kiñci ubhohioµµhama½sehiyeva gahetv± anto k±tu½ vaµµati.

Paµhamadutiyatatiyacatutth±ni.

1926-8. Na ca gahetabba½, paµikk³lavasena paµikkhittanti yojan±. Hi-iti “yasm±”tietassa atthe, teneva vakkhati “tasm±”ti. “P±n²yath±lakan”ti ida½ upalakkhaºamatta½saªkh±d²nampi tath± nagahetabbatt±. Sar±va½ v±ti taµµaka½ v±.

An±misena hatthen±ti ±misarahitena hatthekadesena. Yath±ha “sace pana hatthassa

Ekadeso ±misamakkhito na hoti, tena padesena gahetu½ vaµµat²”ti (p±ci. aµµha.631). ¾misamakkhiteneva hatthena “dhoviss±m²”ti v± “dhov±pess±m²”ti v±gaºhantassa pana an±patti.

Pañcama½.

1929. Uddharitv±ti sasitthak± pattadhovan± sitthak±ni uddharitv± ta½ pattadhovanodaka½ghar± bahi antaraghare cha¹¹entassa an±patti. Bhinditv±ti sasitthake pattadhovane sitthak±nimadditv± udakena sambhinditv± udakagatik±neva katv± ta½ udaka½ ghar± bahi antaragharecha¹¹entassa an±patti. Gahetv±ti sasitthaka½ pattadhovanodaka½ gahetv± paµiggahe cha¹¹entassaan±patti. Sasitthaka½ pattadhovanodaka½ ghar± bahi n²haritv± antaraghare cha¹¹entassaan±patt²ti ajjh±h±rayojan± veditabb±. Ettha paµiggaho n±ma khe¼amall±dikoucchiµµhahatthadhovanabh±janaviseso.

Chaµµha½.

1930. Chatta½ ya½ kiñc²ti “chatta½ n±ma t²ºi chatt±ni setacchatta½ kilañjacchatta½paººacchatta½ maº¹alabaddha½ sal±kabaddhan”ti (p±ci. 634) vuttesu t²su chattesu aññatara½.Ettha ca setacchattanti vatthapaliguºµhita½ paº¹aracchatta½. Kilañjacchattanti vil²vacchatta½.Paººacchattanti t±lapaºº±d²hi yehi kehici kata½. “Maº¹alabaddha½ sal±kabaddhan”tiida½ pana tiººampi chatt±na½ pañjaradassanattha½ vutta½. T±ni hi maº¹alabaddh±ni ceva hontisal±kabaddh±ni ca. “Ya½ kiñc²”ti anavasesapariggahavacanena “yampi ca tatthaj±tadaº¹enakata½ ekapaººacchatta½ hoti, tampi chattamev±”ti (p±ci. aµµha. 634) aµµhakath±ya vutta½chattavisesa½ gaºh±ti. Hatthen±ti ettha “amuñcitv±”ti seso. Sar²r±vayaven±tiettha “gahetv±”ti seso. -saddo api-saddattho. A½sak³µ±disar²r±vayavenagahetv±pi hatthena amuñcitv± dh±rentass±ti attho.

Sace panassa añño chatta½ dh±reti, chattap±duk±ya v± µhita½ hoti, passe v± µhita½ hoti,

Hatthato apagatamatte chattap±ºi n±ma na hoti, tassa dhamma½ desetu½ vaµµati. “Na chattap±ºissaagil±nass±”ti vacanato, idha “sabbattha agil±nass±”ti vakkham±natt± ca ettha “agil±nass±”tilabbhati. Dhammaparicchedo cettha padasodhamme vuttanayeneva veditabbo. Evamuparipi.

Sattama½.

1931. Daº¹ap±ºimh²ti ettha daº¹o p±ºimhi ass±ti viggaho. Kittakappam±ºodaº¹oti ±ha “catuhatthappam±ºo”ti-±di. Majjhimahatthatoti pam±ºamajjhimassapurisassa hatthato, yo “va¹¹hakihattho”ti vuccati.

Aµµhama½.

1932. Satthap±ºiss±ti etth±pi viggaho vuttanayova. Vakkham±na½ sakala½ dhanuvikati½, saravikatiñca µhapetv± avasesa½ khagg±di sattha½ n±ma. Khagga½ sannahitv± µhitopisatthap±ºi nu khoti ±saªk±ya nivattanattham±ha “satthap±º²”ti-±di. “Na hotiasin”ti padacchedo.

Navama½.

1933-5. Sarena saddhi½ dhanu½ v± suddhadhanu½ v± suddhasara½ v± sajiya½ dhanudaº¹a½ v± nijiya½dhanudaº¹a½ v± gahetv± µhitass±pi v± nisinnass±pi v± nipannass±pi v± sace yo tath±padasodhamme vuttalakkhaºa½ saddhamma½ deseti, tassa ±patti dukkaµa½ hot²ti yojan±.Sace panassa dhanu khandhe paµimukka½ hoti, y±va na gaºh±ti, t±va vaµµati. Jiy±ya sahavattat²ti sajiya½.

Dasama½.

Chaµµho vaggo.

1936. P±duk±ru¼hakass±ti p±duka½ ±ru¼ho p±duk±ru¼ho, soyeva p±duk±ru¼hako,tassa. Katha½ ±ru¼hass±ti ±ha “akkamitv±”ti-±di. Akkamitv± µhitass±tichattadaº¹ake aªgulantara½ appavesetv± kevala½ p±duka½ akkamitv± µhitassa.Paµimukkassa v±ti paµimuñcitv± µhitassa. Eta½ dvayampi “p±duk±ru¼hakass±”tietassa atthapada½. Yath±ha “na p±duk±ru¼hassa agil±nassa dhammo desetabbo. Yo an±dariya½paµicca akkantassa v± paµimukkassa v± omukkassa v± agil±nassa dhamma½ deseti,±patti dukkaµass±”ti (p±ci. 638).

Paµhama½.

1937-40. Up±hanagatass±p²ti akkant±di-±k±rena up±han±ru¼hassa ca. Yath±ha “akkantassav± paµimukkassa v±”ti. Sabbatth±ti chattap±ºi-±d²su sabbasikkh±padesu. Agil±nass±tiida½ yojetabbanti seso. Y±ne v± gatassa agil±nassa dhamma½ deseti, dukkaµanti yojan±. Tattha y±ne v± gatass±ti sace dv²hi janehi hatthasaªgh±tena gahito, s±µake v± µhapetv± va½sena vayhati, ayutte v± vayh±dike y±ne, visaªkharitv± v± µhapitecakkamattepi nisinno hoti, y±nagatotveva saªkhya½ gacchati.
Sayanepi v± antamaso kaµas±rake v± cham±ya v± nipannass±pi agil±nass±ti yojan±.Yath±ha “sayanagatass±ti antamaso kaµas±rakepi pakatibh³miyampi nipannass±”ti (p±ci.aµµha. 641). Ucce p²µhe v± ucce mañcepi v± nisinnena, µhitena v± nipannassa desetu½na vaµµat²ti yojan±. “Ýhatv±”ti imin± “nis²ditv±”ti idañca saªgahitameva.Sayanesu gatassa ca desentena sayanesu gaten±pi sam±ne v±pi ucce v± nipanneneva vaµµat²tiyojan±.
1941. “Tatheva c±”ti imin± “vaµµat²”ti ida½ gahita½.

Dutiyatatiyacatutth±ni.

1942. “Pallatthik±ya nisinnass±”ti vattabbe g±th±bandhavasena yak±rassa lopa½ katv±“pallatthik± nisinnass±”ti vutta½, ±yogapallatthik±ya v± hatthapallatthik±yav± dussapallatthik±ya v± y±ya k±yaci pallatthik±ya nisinnass±ti attho. Veµhitas²sass±tidussaveµhanena v± moli-±d²hi v± yath± kesanto na dissati, eva½ veµhitas²sassa.
1943. Yadi kesanta½ vivar±petv± deseti, vaµµat²ti yojan±. “Ayameva vinicchayo”tiimin± “s²sa½ vivar±petv± deseti, vaµµat²”ti an±pattiv±ropi vutto hoti.

Pañcamachaµµhasattam±ni.

1944-5. Aµµhame “±sane nisinnass±ti antamaso vatthampi tiº±nipi santharitv± nisinnass±”ti(p±ci. aµµha. 645) idañca navame “ucce ±saneti antamaso bh³mippadesepi unnateµh±ne nisinnassa desetu½ na vaµµat²”ti (p±ci. aµµha. 647) idañca dasame “sacep²”ti-±din±vakkham±navinicchayañca µhapetv± vattabbavises±bh±v± ±ha “aµµhame navame v±pi, dasamenatthi kiñcip²”ti. Ettha “vattabban”ti seso. Therupaµµh±na½ gantv±na µhita½dahara½ ±sane nisinno thero ce pañha½ pucchat²ti ajjh±h±rayojan±. Kathetabbamup±ya½dassetum±ha “tassa passe panaññassa, kathetabba½ vij±nat±”ti. Ettha “µhitass±”tiseso Tassa sam²pavattino kassaci abh±ve sajjh±ya½ adhiµµhahitv±pi vattu½vaµµati.

Aµµhamanavamadasam±ni.

Sattamo vaggo.

1946. Gacchato puratoti ettha “pacchato gacchanten±”ti seso. Pacchato gacchantenapurato gacchato pañha½ na vattabbanti yojan±. Sace purato gacchanto pañha½ pucchati, ki½k±tabbanti ±ha “pacchimass±”ti-±di.
1947. Uggahita½ dhamma½ purato gacchantena saddhi½ pacchato gacchanto sajjh±yati, vaµµat²ti yojan±.Samameva gacchato yugagg±ha½ kathetu½ vaµµat²ti yojan±. Yugagg±hanti aññamañña½.Aññamañña-saddapariy±yo hi yugagg±ha-saddo.

Paµhama½.

1948. Sakaµamagge ekekassa cakkassa pathena gacchanto ekekassa cakkassa pathena sama½ gacchatodhamma½ desetu½ vaµµati. Uppathen±pi gacchanto uppathena sama½ gacchantassa dhamma½ desetu½vaµµat²ti ajjh±h±rayojan±. Uppathen±ti amaggena. Eva½ an±pattivisaye dassitetabbipariy±yato ±pattivisayo dassitoyev±ti veditabbo.

Dutiya½.

1949. Tatiye natthi vattabbanti “na µhito agil±no ucc±ra½ v± pass±va½ v±kariss±m²”ti (p±ci. 651) etassa vinicchayo yath±rutavasena suviññeyyotikatv± vutta½. Sace paµicchanna½ µh±na½ gacchantassa sahas± ucc±ro v± pass±vo v± nikkhamati,asañcicca kato n±ma, an±patti. Ayamettha viseso daµµhabbo. Siªgh±ºik±ya khe¼enevasaªgahitattepi b±tti½sakoµµh±sesu visu½yeva dassito eko koµµh±soti sikkh±padesuavuttampi saªgahetv± ±ha “ucc±r±dicatukkan”ti.
1950. Ettha harita½ n±ma idanti dassetum±ha “j²varukkhass±”ti-±di. Rukkhass±ti upalakkhaºa½ j²vam±nakatiºalat±d²nampi hariteyeva saªgahitatt±. “Dissam±na½ gacchat²”ti vacaneneva adissam±nagata½ aharitanti byatirekato viññ±yati. S±kh± v± bh³milagg± dissam±n± gacchati, ta½ sabba½ haritamev±ti yojan±.
1951. Sahas± vacca½ nikkhamatev±ti sambandho. Assa bhikkhuno. Vaccanti upalakkhaºa½ pass±v±d²nampi dassitatt±. Vaµµat²ti ettha “gil±naµµh±ne µhitatt±”ti seso.
1952. Pal±laº¹upake v±p²ti pal±lacumbaµakepi. Ettha “appaharita½ alabhanten±”ti seso. Kismiñc²ti sukkhatiº±dimhi kismiñci. Ta½ vacca½ pacch± harita½ ottharati, vaµµat²ti yojan±.
1953. Et²ti pavisati. Etth±ti imasmi½ sikkh±pade. “Khe¼ena eva c±”ti padacchedo.

Tatiyacatutth±ni.

1954. Vaccakuµisamudd±di-udakes³ti ettha ±di-saddena sabba½ aparibhogajala½ saªgaºh±ti. Teneva “tesa½ aparibhogatt±”ti aparibhogattameva k±raºam±ha.
1955. Udakogheti ettha “j±te”ti seso. Ajalanti ajalaµµh±na½. Jaleti paribhog±rahajale. Idh±pi thalakato udaka½ ottharati, an±patti.

Pañcama½.

Aµµhamo vaggo.

1956-7. Pakiººakavinicchaya½ dassetum±ha “samuµµh±n±dayo”ti-±di. Ñeyy±ti vakkham±nanayena veditabb±. Etth±ti etesu sekhiyesu. Ujjagghik± ±di yesanti viggaho, tagguºasa½viññ±ºoya½ b±hiratthasam±so, ujjagghik±-appasaddapaµisa½yutt±ni catt±ri sikkh±pad±n²ti attho. Cham± ca n²c±sanañca µh±nañca pacch± ca uppatho ca cham±n²c±sanaµµh±napacch±-uppath±, te sadd± etesa½ sikkh±pad±na½ atth²ti tappaµisa½yutt±ni sikkh±pad±ni cham±…pe… uppathav±, cham±dipadavant±ni pañca sikkh±pad±n²ti attho. Ettha µh±na-saddena µh±-dh±tusseva r³patt± sikkh±pad±gato µhita-saddo gahito. “Dasas³”ti vattabbe vaººalopena, vibhattivipall±sena v± “das±”ti vutta½. Samanubh±sane samuµµh±n±d²hi etesu dasasu sikkh±padesu samuµµh±n±dayo tuly± vutt±ti yojan±.
Ki½ vutta½ hoti? Im±ni dasa sikkh±pad±ni samanubh±sanasamuµµh±n±ni, ekekamettha kiriya½, saññ±vimokkha½, sacittaka½, lokavajja½, k±yakamma½, vac²kamma½, akusalacitta½, dukkhavedananti vutta½ hoti.
1958-9. “Chattan”ti-±d²ni sikkh±pad±na½ upalakkhaºapad±ni. Et±ni ek±dasa sikkh±pad±ni samuµµh±n±din± pana dhammadesanena tuly±va sadis± ev±ti yojan±. Ida½ vutta½ hoti– im±ni ek±dasa sikkh±pad±ni dhammadesan±samuµµh±n±ni, kiriy±kiriy±ni, saññ±vimokkh±ni, sacittak±ni, lokavajj±ni, vac²kamm±ni, akusalacitt±ni, dukkhavedan±n²ti.
S³podanena viññatt²ti s³podana-saddena lakkhita½ viññattisikkh±pada½. Viññattisikkh±pad±na½ bahutt± idameva visesita½. Theyyasatthasama½ matanti samuµµh±n±d²hi theyyasatthasikkh±padena sam±na½ matanti attho. Ida½ vutta½ hoti– s³podanaviññattisikkh±pada½ theyyasatthasamuµµh±na½, kiriya½, saññ±vimokkha½, sacittaka½, lokavajja½, k±yakamma½, vac²kamma½, akusalacitta½, dukkhavedananti.
1960. Avases± tipaññ±s±ti avases±ni tepaññ±sasikkh±pad±ni. Sam±n± paµhamena t³ti paµhamena p±r±jikena samuµµh±n±dito sam±n±n²ti attho, paµhamap±r±jikasadisasamuµµh±n±n²ti vutta½ hoti. “An±patti ±pad±s³”ti padacchedo. Parimaº¹ala½ niv±setv±, p±rupitv± carant±na½ corupaddav±di ±pad± n±ma. Api-saddena nadisantaraº±di½ saªgaºh±ti. Sekhiyesu sabbes³ti yebhuyyavasena vutta½.
1961. “Na ujjh±nasaññ² paresa½ patta½ olokess±m²”ti-±d²na½ (p±ci. 614) imassa an±pattiv±rassa asambhavato na pan±gatoti p±¼iya½ na vutto. Tass±pi yath±vatthuk±va ±pattiyo daµµhabb±.

Iti vinayatthas±rasand²paniy±

Vinayavinicchayavaººan±ya

Sekhiyakath±vaººan± niµµhit±.

1962. Yo ima½ vinicchaya½ viditv± µhito, so hi yasm± vinaye vis±rado hoti, vin²tam±naso ca hoti, parehi duppadha½siyo ca hoti, tato tasm± k±raº± sam±hito satata½ ima½ vinayavinicchaya½ sikkheyy±ti yojan±.
Tattha ima½ vinicchaya½ viditv±ti sabbalokiyalokuttaraguºasampattinid±na½ ima½ vinayavinicchaya½ atthato, ganthato, vinicchayato ca sakkacca½ ñatv±. Vis±radoti s±rajjana½ s±rado, vigato s±rado ass±ti vis±rado, vinayapariyattiy±, ±patt±divibh±ge ca nibbhayo nir±saªkoti vutta½ hoti. Na kevala½ imassa j±nane esova ±nisa½so, atha kho vin²tam±naso ca hoti, sa½yatacitto hot²ti attho. Soti ima½ vinicchaya½ sakkacca½ viditv± µhito bhikkhu. Pareh²ti ima½ aj±nantehi aññehi. Duppadha½siyo ca hot²ti anabhibhavan²yo ca hoti.
Tatoti tasm± vinaye vis±radat±disabbaguºasampannahetutt±. ti yasm±ti attho. Sikkheti sajjh±yanasavan±divasena sikkheyya, uggaºheyy±ti attho. “Satatan”ti imin± sabbatthakakammaµµh±ne viya etth±pi satat±bhiyogo k±tabboti dasseti. Vikkhittassa yath±bh³tapaµivedh±bh±vato tappaµipakkh±ya ekaggat±ya niyojento ±ha “sam±hito”ti, samm± vinayavinicchaye ±hito patiµµhito ekaggacittoti vutta½ hoti. Yath±ha “avikkhittass±ya½ dhammo, n±ya½ dhammo vikkhittass±”ti.
1963. Eva½ im±ya g±th±ya vuttamevattha½ pak±rantaren±pi dassetum±ha “iman”ti-±di. Teti apekkhitv± “ye”ti labbhati. Ye ther± v± nav± v± majjhim± v±. Paramanti amatamah±nibb±nappattiy± m³lak±raºassa s²lassa pak±sanato uttama½. Asa½karanti nik±yantaraladdh²hi asammissa½. Sa½karanti vuttappak±raguºopetatt± k±yacittasukhak±raºa½ sammukha½ karot²ti sa½kara½. Savan±matanti saddaras±diyogena kaººaras±yana½. Amatanti tatoyeva amata½ sumadhura½. Amatamah±nibb±n±vahatt± v± phal³pac±rena amata½. Ima½ vinayavinicchaya½. Avecc±ti sakkacca½ viditv±. Adhiketi adhis²l±disikkhattayappak±sanena ukkaµµhe. Hiteti lokiyalokuttarasukhahetuttena hite. Hinoti attano phalanti “hitan”ti sukhahetu vuccati. Kalis±saneti lobh±dikilesaviddha½sane. S±saneti vinayapariyattisaªkh±tas±sanekadese. Paµuttanti byattabh±va½. Na yanti na gacchanti. Ke teti katame te. “Na keci santi c±”ti nissandehe imiss± g±th±ya attho likhito.
Eva½ ettha atthayojan± veditabb±– parama½ uttama½ asa½kara½ nik±yantaraladdh²hi asammissa½ sa½kara½ sakalalokiyalokuttarasukh±bhinipph±daka½ savan±mata½ sotaras±yana½ ima½ vinicchayappakaraºa½ avecca sakkacca½ viditv± adhike adhis²l±disikkhattayappak±sanena ukkaµµhe hite lokiyalokuttarasukhahetubh³te kalis±sane sakalasa½kilesaviddha½sake s±sane vinayapiµakasaªkh±te pariyattis±sane ye paµutta½ na yanti, te ke n±m±ti yojan±, ye ima½ pakaraºa½ avecca viditv± µhit±, te eka½sato vinayapiµake paµutta½ p±puºanti yev±ti adhipp±yo.

Iti vinayatthas±rasand²paniy±

Vinayavinicchayavaººan±ya

Bhikkhuvibhaªgakath±vaººan± niµµhit±.