33. Gahetv±k±lac²varanti ak±lac²vara½ paµiggahetv±. M±santi satiy± pacc±s±yanikkhipitu½ anuññ±ta½ m±sa½. Atikkamantoti satiy±pi pacc±s±ya v²tikkamantoantom±se anadhiµµhahitv±, avikappetv± v± ti½sadivas±ni atikkamanto, c²varupp±dadivasa½aruºa½ ±di½ katv± ekati½sama½ aruºa½ uµµh±pentoti attho. Eka½ nissaggiya½ ±patti½±pajjat²ti ud²ritanti yojan±. 34. Aññ±tik±ya bhikkhuniy±. Ya½kiñci pur±ºac²varanti ekav±rampiparibhutta½ saªgh±µi-±d²namaññatara½ c²vara½. 35. Payogasminti “dhov±”ti-±dike bhikkhuno ±ºattikapayoge, eva½ ±ºatt±yaca bhikkhuniy± uddhan±dike sabbasmi½ payoge ca. “Nissaggiy±va p±citti hot²tinissaggiy± p±citti ca hot²ti yojan±. 36. Paµigaºhatoti ettha “aññatra p±rivattak±”ti yojan±. 38. Payogasminti viññ±panapayoge. Viññ±piteti viññ±pitac²vare paµiladdhe. 39. Bhikkh³ti acchinnac²varo v± naµµhac²varo v± bhikkhu. Taduttarinti santaruttaraparamatouttari½. 41. Payogeti vikappan±pajjanapayoge. 42. Duveti dukkaµap±cittiyavasena duve ±pattiyo phuseti yojetabba½. 44. Payogeti anuññ±tapayogato atirek±bhinipph±danapayoge. L±bheti c²varassapaµil±bhe.
Kathinavaggavaººan± paµham±.
45. Kosiyavaggassa ±d²su pañcasu sikkh±padesu dve dve ±pattiyoti yojan±.Payogeti karaºak±r±panapayoge. L±bheti katv± v± k±retv± v± pariniµµh±pane. 46. “Gahetv± e¼akalom±n²”ti padacchedo. Atikkamanti atikkamanto. 47. Aññ±y±ti aññ±tik±ya bhikkhuniy±. “Dhov±peti e¼alomakan”ti padacchedo.E¼alomakanti e¼akalom±ni. Niruttinayena ka-k±rassa vipariy±yo. Payogetidhov±panapayoge. 48. Payogeti paµiggaºhanapayoge. 49. N±n±k±ranti n±nappak±ra½. Sam±pajjanti sam±pajjanto bhikkhu.Sam±panneti sa½voh±re sam±panne sati. Payogeti sam±pajjanapayoge. 50. Payogeti kayavikkay±pajjanapayoge. Tasmi½ kateti tasmi½ bhaº¹e attanosantakabh±va½ n²te.
Kosiyavaggavaººan± dutiy±.
51. Atirekakanti anadhiµµhita½, avikappita½ v± patta½. Das±ha½ atikkamentassatassa bhikkhuno ek±va nissaggiy±patti hot²ti yojan±. 52-3. Natthi etassa pañca bandhan±n²ti apañcabandhano, tasmi½, ³napañcabandhane patteti attho.Payogeti viññ±panapayoge. Tassa pattassa l±bhe paµil±bhe. 54. Bhesajjanti sappi-±dika½. 55. Payogeti pariyesanapayoge. 56. Payogeti acchindana-acchind±panapayoge. Haµeti acchinditv± gahite. 57. Dve pan±pattiyo phuseti v±y±panapayoge dukkaµa½, vikappanupagapacchimac²varapam±ºenav²te nissaggiyanti dve ±pattiyo ±pajjat²ti attho. 58-9. Yo pana bhikkhu appav±rito aññ±takasseva tantav±ye samecca upasaªkamitv± c²vare vikappa½ ±pajjanto hoti. Soti so bhikkhu. Dve ±pattiyo ±pajjati, na sa½sayotiyojan±. Payogeti vikapp±pajjanapayoge. 60. Accekasaññita½ c²vara½ paµiggahetv±ti yojan±. K±lantic²varak±la½. 61. Tiººamaññatara½ vatthanti tiººa½ c²var±na½ aññatara½ c²vara½. Gharetiantaraghare. Nidahitv±ti nikkhipitv±. Tena c²varena vin± ch±rattato adhika½divasa½ yassa ±raññakassa vih±rassa gocarag±me ta½ c²vara½ nikkhitta½, tamh± vih±r±aññatra vasanto nissaggiya½ phuseti yojan±. 62. Saªghika½ l±bha½ pariºata½ j±na½ j±nanto. 63. Payogeti pariº±manapayoge. Sabbatth±ti p±r±jik±d²su sabbasikkh±padesu.Appan±v±raparih±n²ti pariv±re paµhama½ vuttakatthapaññattiv±rassa parih±pana½, idhaavacananti attho, tassa v±rassa pariv±re sabbapaµhamatt± paµhama½ vattabbabh±vepi tattha vattabba½pacch± gaºhituk±mena may± ta½ µhapetv± paµhama½ ±pattidassanattha½ tadanantaro kat±pattiv±ropaµhama½ vuttoti adhipp±yo.
Pattavaggavaººan± tatiy±.
Iti uttare l²natthapak±saniy±
Ti½sanissaggiyakath±vaººan± niµµhit±.
64. Manussuttaridhammeti uttarimanussadhamme. Abh³tasmi½ uttarimanussadhamme samullapitepar±jayo p±r±jik±patti. 65. Am³lantimavatthun± am³lakena p±r±jikena dhammena bhikkhu½ codan±ya garusaªgh±diseso hot²ti yojan±. Pariy±yavacaneti “yo te vih±re vasat²”ti-±din±(pari. 287) pariy±yena kathane. ѱteti yassa katheti, tasmi½vacan±nantarameva ñ±te. 66. No ce pana vij±n±t²ti atha ta½ pariy±yena vutta½ vacan±nantarameva sace na j±n±ti. Samud±haµanti kathita½. 67. Omasato bhikkhussa duve ±pattiyo vutt±. Upasampanna½ omasato p±citti siy±.Itara½ anupasampanna½ omasato dukkaµa½ siy±ti yojan±. 68. Pesuññaharaºepi dve ±pattiyo honti. 69. Payogeti padaso dhamma½ v±centassa vacanakiriy±rambhato paµµh±ya y±va pad±d²na½ parisam±pana½,etthantare akkharucc±raºapayoge dukkaµa½. Pad±na½ parisamattiya½ p±cittiya½. 70. “Tiratt± anupasampannasahaseyy±y±”ti padacchedo. Anupasampannena sahaseyy± anupasampannasahaseyy±,t±ya. Tiratt± uttari½ anupasampannasahaseyy±y±ti yojan±. Payogeti sayanatth±ya seyy±paññ±panak±y±vajjan±dipubbapayoge.Panneti k±yapas±raºalakkhaºena sayanena nipanne. 71. Yo pana bhikkhu ekarattiya½ m±tug±mena sahaseyya½ kappeti. Dukkaµ±dayoti“payoge dukkaµa½, nipanne p±cittiyan”ti yath±vuttadve-±pattiyo ±pajjat²tiyojan±. 72. Payogeti yath±vuttalakkhaºapayoge. 73. Anupasampanneti sam²patthe ceta½ bhumma½. Anupasampannassa santikebh³ta½ uttarimanussadhamma½ yo sace ±rocet²ti yojan±. Dukkaµ±dayoti yassa ±roceti,so nappaµivij±n±ti, dukkaµa½, paµivij±n±ti, p±cittiyanti eva½ dve ±pattiyotassa honti. 74. Aññato aññassa upasampannassa duµµhullassa ±patti½ anupasampanne anupasampannassasantike vada½ vadantoti yojan±. Payogeti ±rambhato paµµh±ya pubbapayoge dukkaµa½±gacchati dukkaµa½ ±pajjati. ¾rocite p±citti siy±ti yojan±. 75. Payogeti “akappiyapathavi½ khaºiss±m²”ti kud±la pariyesan±disabbapayogeti.
Mus±v±davaggavaººan± paµham±.
76. P±tentoti vikopento. Tass±ti bh³tag±massa. P±teti vikopane. 77. Aññav±dakavihesak±na½ ekayoganiddiµµhatt± tattha vuttanayeneva vihesake ca ñ±tu½sakk±ti tattha visu½ ±pattibhedo na vutto. 78. Paranti añña½ saªghena sammatasen±sanapaññ±pak±dika½ upasampanna½. Ujjh±pentotitassa ayasa½ upp±detuk±mat±ya bhikkh³hi avaj±n±petu½ “chand±ya itthann±mo ida½n±ma karot²”ti-±d²ni vatv± avaññ±ya olok±pento, l±makato v± cint±pento.Payogeti ujjh±panatth±ya tassa avaººabhaºan±dike pubbapayoge. 83. Saªghike vih±re pubb³pagata½ bhikkhu½ j±na½ j±nanto anupakhajjaseyya½ kappeti, tasseva½ seyya½ kappayatoti yojan±. Payogedukkaµ±dayoti etthaaluttasam±so. ¾di-saddena seyy±kappane p±cittiya½ saªgaºh±ti. 84. Payogeti “nikka¹¹hatha iman”ti-±dike ±ºattike v± “y±hi y±h²”ti-±dikev±casike v± hatthena tassa aªgapar±masan±divasena kate k±yike v± nikka¹¹hanapayoge.Sesanti p±cittiya½. 85. “Veh±sakuµiy± upar²”ti padacchedo. ¾haccap±daketi ettha “mañce v±p²µhe v±”ti seso. S²danti nis²danto. Dukkaµ±dayoti payoge dukkaµa½,nipajj±ya p±cittiyanti im± ±pattiyo phuseti attho. 86. Assa pajjassa paµhamap±da½ dasakkharap±daka½ chandovicitiya½ vuttag±th±, “g±th±chandoat²tadvayan”ti imin± chandovicitilakkhaºena g±th±chandatt± adhiµµhitv± dvattipariy±yetiettha akkharadvaya½ adhika½ vuttanti daµµhabba½. Payogeti adhiµµh±napayoge. Adhiµµhitetidvattipariy±y±na½ upari adhiµµh±ne kate. 87. Payogeti siñcanasiñc±panapayoge. Sitteti siñcanakiriyapariyos±ne.
Bh³tag±mavaggavaººan± dutiy±.
88. Dukkaµa½ phuseti yojan±. Ovadite p±citti siy±ti yojan±. 89. Vibh±goyeva vibh±gat±. 90. Aññ±tik±ya bhikkhuniy± aññatra p±rivattak± c²vara½ dento bhikkhu duve±pattiyo phuseti yojan±. Payogeti d±napayoge. 93. “N±va½ ekan”ti padacchedo. Payogeti abhiruhaºapayoge. Dukkaµ±dayoti±di-saddena abhiru¼he p±cittiya½ saªgaºh±ti. 94. “Duvidha½ ±pattin”ti padacchedo. 96. Bhikkhuniy± saddhi½ raho nisajja½ kappento bhikkhu payogedukkaµ±dayo dvepi±pattiyo phuseti yojan±.
Ov±davaggavaººan± tatiy±.
97. Taduttarinti tato bhuñjitu½ anuññ±ta-ekadivasato uttari½ dutiyadivasatopaµµh±ya. Anantarassa vaggass±ti ov±davaggassa. Navamen±ti bhikkhuniy± parip±citapiº¹ap±tasikkh±padena. 99. Dvattipatteti dvattipattap³re. Taduttarinti dvattipattap³rato uttari½. Payogeti paµiggahaºapayoge. 101. Abhihaµµhunti abhiharitv±. 102. Tass±ti abhiharantassa. Piµaketi vinayapiµake. 103. Dasamep²ti ettha “dasame ap²”ti padacchedo.
Bhojanavaggavaººan± catutth±.
104. Acelak±dinoti ±di-saddena “paribb±jakassa v± paribb±jik±yav±”ti (p±ci. 270) vutte saªgaºh±ti. Bhojan±dikanti ±di-saddena kh±dan²ya½saªgaºh±ti. Payogeti sahatth± d±napayoge. 105. D±petv± v± ad±petv± v± kiñci ±misa½. Payogeti uyyojanapayoge.Tasminti tasmi½ bhikkhumhi. Uyyojite p±citti siy±ti yojan±. 109. Umm±r±tikkameti indakh²l±tikkame. 110. Taduttarinti tato paricchinnarattipariyantato v± paricchinnabhesajjapariyantatov± uttari½. 111. Uyyutta½ dassanatth±ya gacchanto dve ±pattiyo phuseti yojan±.
Acelakavaggavaººan± pañcam±.
114. Mereyyanti meraya½. Niruttinayena a-k±rassa e-k±ro, ya-k±rassa ca dvitta½.Meraya-saddapariy±yo v± mereyya-saddo. Mun²ti bhikkhu. 115. “Bhikkhu aªgulipatoden±”ti padacchedo. Payogeti h±s±panapayoge. Tass±ti h±s±pentassa. 116. Gopphak± heµµh± udake dukkaµa½. Gopphakato upari uparigopphaka½,udaka½, tasmi½, gopphakato adhikappam±ºe udaketi attho. 117. An±dariyanti puggal±n±dariya½, dhamm±n±dariya½ v±. Payogetian±dariyavasena pavatte k±yapayoge v± vac²payoge v±. Kate an±dariye. 118. Payogeti bhi½s±panapayoge. 119. Jotinti aggi½. Sam±dahitv±n±ti j±letv±. “Visibbento”tiimin± phal³pac±rena k±raºa½ vutta½. Visibbanakiriy± hi sam±dahanakiriy±ya phalantivisibbanakiriy±voh±rena sam±dahanakiriy±va. Tasm± visibbentoti ettha sam±dahantotiattho. Payogeti sam±dahanasam±dah±panapayoge. Vis²viteti vuttanayena sam±dahitetiattho. 120. Payogeti cuººamattik±bhisaªkharaº±disabbapayoge. Itaranti p±cittiya½. 121. Tiººa½ dubbaººakaraº±nanti ka½san²lapattan²lakaddamasaªkh±t±na½ tiººa½ dubbaººakaraº±na½.Eka½ aññatara½ an±diya adatv±. C²varanti navac²vara½. 122. Natthi etassa uddh±ranti anuddh±ro, ta½ anuddh±ranti vattabbe g±th±bandhavasena rassatta½,akatapaccuddh±ranti attho. 123. Apanidhentoti apanetv± nidhento nikkhipento. Patt±dikanti ±di-saddenac²varanis²danas³cigharak±yabandhan±na½ gahaºa½. Payogeti apanidh±napayoge. Tasmi½ patt±dikepañcavidhe parikkh±re. Apanihite ses± p±cittiy±patti siy±ti yojan±.
Sur±p±navaggavaººan± chaµµh±.
124. Tapodhanoti p±timokkhasa½varas²lasaªkh±ta½ tapodhanamass±ti tapodhano, bhikkhu. 125. Tasmi½ op±te. 126. Manussaviggaho manussasar²ro. Tiracch±nagato n±go v± supaººo v±.Tassa op±takhaºakassa. 127. Paµubuddhin±ti sabbesu ñeyyadhammesu nipunañ±ºena bhagavat±. 128. Payogeti paribhogatth±ya gahaº±dike payoge. Tass±ti bhikkhussa. 129. Ukkoµentoti ucc±lento yath±µh±ne µh±tu½ adento. Payogeti ukkoµanapayoge.Ukkoµite p±cittiya½ siy±ti yojan±. 130. Duµµhulla½ vajjakanti saªgh±dises±dike. Eka½ p±cittiya½ ±patti½ ±pajjatiiti d²pitanti yojan±. 131. Payogeti gaºapariyesan±dipayoge. Dukkaµa½ patto siy± dukkaµ±patti½±panno bhaveyy±ti attho. Ses±ti p±cittiy±patti upasamp±dite siy±. G±th±bandhavasenaupasaggalopo. 132-3. J±na½ theyyasatthena saha sa½vidh±ya magga½ paµipajjato ca tatheva m±tug±mena saha sa½vidh±yamagga½ paµipajjato c±ti yojan±. Payogeti sa½vidh±ya gantu½ paµipucch±dikaraºapayoge.Paµipanneti maggapaµipanne. Anantaranti addhayojanag±mantar±tikkaman±nantara½. 134. Ñattiy± os±ne dukkaµa½ phuseti yojan±. 135. Akat±nudhammen±ti anudhammo vuccati ±pattiy± adassane v± appaµikamme v± p±pik±ya diµµhiy± appaµinissagge v± dhammena vinayena satthus±sanenaukkhittakassa anulomavatta½ disv± katv± os±raº±, so os±raºasaªkh±to anudhammo yassana kato, aya½ akat±nudhammo n±ma, t±disena bhikkhun± saddhinti attho. Sambhuñjantoti±misasambhoga½ karonto bhikkhu. Payogeti bhuñjitu½ ±misapaµiggahaº±dipayoge.Bhutteti sambhutte, ubhayasambhoge, tadaññatare v± kateti attho. 136. Upal±pentoti pattac²vara-uddesaparipucchan±divasena saªgaºhanto. Payogeti upal±panapayoge.
Sapp±ºakavaggavaººan± sattam±.
137. Sahadhammikanti karaºatthe upayogavacana½, pañcahi sahadhammikehi sikkhitabbatt±,tesa½ v± santakatt± “sahadhammikan”ti laddhan±mena buddhapaññattena sikkh±padena vuccam±nass±tiattho. Bhaºatoti “bhikkhuss±”ti imin± sam±n±dhikaraºa½. 138. Vivaººentoti “ki½ panimehi khudd±nukhuddakehi sikkh±padehi uddiµµheh²”ti-±din±garahanto. Payogeti “ki½ imeh²”ti-±din± garahaºavasena pavatte vac²payoge. Vivaººitegarahite. 139. Mohentoti “id±neva kho aha½, ±vuso, j±n±m²”ti-±din± attano aj±nanattena±pannabh±va½ d²petv± bhikkhu½ mohento, vañcentoti attho. Moheti moh±ropanakamme.Aropite kate. 140. Bhikkhussa kupito pah±ra½ dento phuseti yojan±. Payogetidaº¹±d±n±dipayoge. 141. Payogeti uggiraºapayoge. Uggiriteti ucc±rite. 142. Am³lenev±ti diµµh±dim³lavirahiteneva. Yogeti ok±sak±r±pan±dipayoge. Uddha½siteti codite. 143. Kukkucca½ janayantoti “³nav²sativasso tva½ maññe upasampanno”ti-±din±kukkucca½ upadahanto. Yogeti kukkuccupp±danapayoge. Upp±diteti kukkucceupp±dite. 144. “Tiµµhanto upassutin”ti padacchedo. Sutiy± sam²pa½ upassuti, savan³pac±retiattho. 145. Dhammik±na½ tu kamm±nanti dhammena vinayena satthus±sanena kat±na½ apalokan±d²na½catunna½ kamm±na½. Tato pun±ti chandad±nato pacch±. Kh²yanadhammanti attanoadhippetabh±vavibh±vanamantana½. Dve phuse dukkaµ±dayoti kh²yanadhamm±pajjanapayoge dukkaµa½,kh²yanadhamme ±panne p±cittiyanti eva½ dukkaµ±dayo dve ±pattiyo ±pajjeyy±tiattho. 146. Saªghe saªghamajjhe. Vinicchayeti vatthuto otiººavinicchaye. Niµµha½ agatetivatthumhi avinicchite, ñatti½ µhapetv± kammav±c±ya v± apariyosit±ya. 148. Samaggena saªghen±ti sam±nasa½v±sakena sam±nas²m±ya½ µhitena saªghena.
Sahadhammikavaggavaººan± aµµham±.
150. Avidito hutv±ti rañño avidit±gamano hutv±. 152. Ratananti mutt±didasavidha½ ratana½. Payogeti ratanaggahaºapayoge. 153. Vik±leti majjhantik±tikkamato paµµh±ya aruºe. 155. Aµµhidantavis±º±bhinibbattanti aµµhidantavis±ºamaya½. Payogeti k±r±panapayoge. 156. Tasmi½ mañc±dimhi k±r±pite ses± p±cittiy±patti siy±ti yojan±.
Ratanavaggavaººan± navam±.
Iti uttare l²natthapak±saniy±
P±cittiyakath±vaººan± niµµhit±.
159. Cat³su p±µidesan²yesupi avisesena ±diccabandhun± buddhena dvidh± ±pattiniddiµµh±ti yojan±. 160. Sabbatth±ti sabbesu cat³su.
P±µidesan²yakath±vaººan±.
161. Sekhiyakath± utt±natth±yeva.
Sekhiyakath±vaººan±.
162. Pariv±re paµhama½ dassitaso¼asav±rappabhede mah±vibhaªge “paµhama½ p±r±jika½ katthapaññattan”ti-±dippabhedo (pari. 1) katthapaññattiv±ro “methuna½ dhamma½paµisevanto kati ±pattiyo ±pajjat²”ti-±dippabhedo (pari. 157) kat±pattiv±ro,“methuna½ dhamma½ paµisevantassa ±pattiyo catunna½ vipatt²na½ kati vipattiyo bhajant²”ti-±dippabhedo(pari. 182) vipattiv±ro, “methuna½ dhamma½ paµisevantassa ±pattiyo sattanna½ ±pattikkhandh±na½katihi ±pattikkhandhehi saªgahit±”ti-±dippabhedo (pari. 182) saªgahav±ro, “methuna½dhamma½ paµisevantassa ±pattiyo channa½ ±pattisamuµµh±n±na½ katihi samuµµh±nehi samuµµhahant²”ti-±dippabhedo(pari. 184) samuµµh±nav±ro, “methuna½ dhamma½ paµisevantassa ±pattiyo catunna½ adhikaraº±na½katama½ adhikaraºan”ti-±dippabhedo (pari. 185) adhikaraºav±ro, “methuna½ dhamma½ paµisevantassa±pattiyo sattanna½ samath±na½ katihi samathehi sammant²”ti-±dippabhedo (pari. 186)samathav±ro, tadanantaro imehi sattahi v±rehi misso aµµhamo samuccayav±roti imesu aµµhasuv±resu ±dibh³te katthapaññattin±madheyye appan±v±re saªgahetabb±na½ nid±n±disattarasalakkhaº±na½ubhayavibhaªgas±dh±raºato upari vakkham±natt± ta½ v±ra½ µhapetv± tadanantara½ as±dh±raºa½ kat±pattiv±ra½sekhiy±vas±na½ p±¼ikkam±nur³pa½ dassetv± tadanantar± vipattiv±r±dayo cha v±r± ubhayavibhaªgas±dh±raºatovakkham±n±ti katv± tepi µhapetv± ime paccayasaddena ayojetv± dassit± aµµheva v±r±,puna “methuna½ dhamma½ paµisevanapaccay± p±r±jika½ kattha paññattan”ti-±din± (pari.188) paccaya-sadda½ yojetv± dassit± apare aµµha v±r± yojit±ti tatth±pi dutiya½ kat±pattipaccayav±ra½imin± kat±pattiv±rena ekapariccheda½ katv± dassetum±ha “paññatt±”ti-±di.Paµisevanapaccay±ti paµisevanahetun±. 163. Allok±sappavesaneti j²vam±nasar²re tiººa½ magg±na½ aññatarasmi½magge allok±sappavesane. Mate akkh±yite v± pi-saddena yebhuyya-akkh±yite pavesanepavesananimitta½ methuna½ dhamma½ paµisevanto bhikkhu p±r±jika½ phuseti sambandho. 164. Tath± yebhuyyakkh±yite, upa¹¹hakkh±yite ca methuna½ dhamma½ paµisevanto bhikkhu thullaccaya½phuseti yojan±. Vaµµakate mukhe dukkaµa½ vuttanti sambandho. Jatumaµµhaketibhikkhuniy± jatumaµµhake dinne p±citti vutt±ti sambandho. 166. Avassutass±ti k±yasa½saggar±gena tintassa. Posass±ti gahaºakiriy±sambandhes±mivacana½. Bhikkhuniy±ti attasambandhe s±mivacana½. “Attano”ti seso. Avassutenaposena attano adhakkhak±digahaºa½ s±diyantiy± tath± avassut±ya bhikkhuniy± p±r±jikantiyojan±. 167. K±yen±ti attano k±yena. K±yanti m±tug±massa k±ya½. Phusatotik±yasa½saggar±gena phusato. K±yena k±yabaddhanti etth±pi eseva nayo. 168. K±yena paµibaddhen±ti attano k±yapaµibaddhena. Paµibaddhanti itthiy±k±yapaµibaddha½ phusantassa dukkaµa½. Tassa bhikkhussa.“Mah±vibhaªgasaªgaho niµµhito”ti kasm± vutta½, nanu so¼asav±rasaªgahe mah±vibhaªge kat±pattiv±royevettha vutto, na itare v±r±ti? Sacca½, avayave pana samud±yopac±rena vutta½. S±dh±raº±s±dh±raº±na½mah±vibhaªge gat±na½ sabb±pattipabhed±na½ dassanopac±rabh³to kat±pattiv±rodassitoti ta½dassanena appadh±n± itarepi v±r± upac±rato dassit± hont²ti ca tath±vuttanti veditabba½.
Iti uttare l²natthapak±saniy±
Mah±vibhaªgasaªgahavaººan± niµµhit±.