Vin²tavatthuvaººan±
223. Vin²tavatth³su– adhim±navatthu anupaññattiya½ vuttanayameva.Dutiyavatthusmi½ paºidh±y±ti patthana½ katv±. Eva½ ma½ jano sambh±vessat²ti eva½ araññe vasanta½ ma½ jano arahatte v± sekkhabh³miya½ v± sambh±vessati, tato lokassa sakkato bhaviss±mi garukato m±nito p³jitoti. ¾patti dukkaµass±ti eva½ paºidh±ya “araññe vasiss±m²”ti gacchantassa padav±re padav±re dukkaµa½. Tath± araññe kuµikaraºacaªkamananis²dananiv±sanap±vuraº±d²su sabbakiccesu payoge payoge dukkaµa½. Tasm± eva½ araññe na vasitabba½. Eva½ vasanto hi sambh±vana½ labhatu v± m± v± dukkaµa½ ±pajjati. Yo pana sam±dinnadhutaªgo “dhutaªga½ rakkhiss±m²”ti v± “g±mante me vasato citta½ vikkhipati, arañña½ sapp±yan”ti cintetv± v± “addh± araññe tiººa½ vivek±na½ aññatara½ p±puºiss±m²”ti v± “arañña½ pavisitv± arahatta½ ap±puºitv± na nikkhamiss±m²”ti v± “araññav±so n±ma bhagavat± pasattho, mayi ca araññe vasante bah³ sabrahmac±rino g±manta½ hitv± ±raññak± bhavissant²”ti v± eva½ anavajjav±sa½ vasituk±mo hoti, tena vasitabba½.Tatiyavatthusmimpi– “abhikkant±d²ni saºµhapetv± piº¹±ya cariss±m²”ti niv±sanap±rupanakiccato pabhuti y±va bhojanapariyos±na½ t±va payoge payoge dukkaµa½. Sambh±vana½ labhatu v± m± v± dukkaµameva. Khandhakavattasekhiyavattaparip³raºattha½ pana sabrahmac±r²na½ diµµh±nugati-±pajjanattha½ v± p±s±dikehi abhikkamapaµikkam±d²hi piº¹±ya pavisanto anupavajjo viññ³nanti.Catutthapañcamavatth³su– “yo te vih±re vas²”ti ettha vuttanayeneva “ahan”ti avuttatt± p±r±jika½ natthi. Attupan±yikameva hi samud±carantassa p±r±jika½ vutta½.Paºidh±ya caªkam²ti-±d²ni heµµh± vuttanay±neva.Sa½yojanavatthusmi½– sa½yojan± pah²n±tipi “dasa sa½yojan± pah²n±”tipi “eka½ sa½yojana½ pah²nan”tipi vadato kilesappah±nameva ±rocita½ hoti, tasm± p±r±jika½. 224. Rahovatth³su– raho ullapat²ti “rahogato arah± ahan”ti vadati, na manas± cintitameva karoti. Tenettha dukkaµa½ vutta½.Vih±ravatthu upaµµh±navatthu ca vuttanayameva. 225. Na dukkaravatthusmi½– tassa bhikkhuno aya½ laddhi– “ariyapuggal±va bhagavato s±vak±”ti. Ten±ha– “ye kho te bhagavato s±vak± te eva½ vadeyyun”ti. Yasm± cassa ayamadhipp±yo– “s²lavat± ±raddhavipassakena na dukkara½ añña½ by±k±tu½, paµibalo so arahatta½ p±puºitun”ti. Tasm± “anullapan±dhipp±yo ahan”ti ±ha.V²riyavatthusmi½ ±r±dhan²yoti sakk± ±r±dhetu½ samp±detu½ nibbattetunti attho. Sesa½ vuttanayameva.Maccuvatthusmi½ so bhikkhu “yassa vippaµis±ro uppajjati, so bh±yeyya. Mayha½ pana avippaµis±ravatthuk±ni parisuddh±ni s²l±ni, sv±ha½ ki½ maraºassa bh±yiss±m²”ti etamatthavasa½ paµicca “n±ha½ ±vuso maccuno bh±y±m²”ti ±ha. Tenassa an±patti.Vippaµis±ravatthusmimpi eseva nayo. Tato par±ni t²ºi vatth³ni v²riyavatthusadis±neva.Vedan±vatth³supaµhamasmi½ t±va so bhikkhu paµisaªkh±nabalena adhiv±sanakhantiya½ µhatv± “n±vuso sakk± yena v± tena v± adhiv±setun”ti ±ha. Tenassa an±patti.Dutiye pana attupan±yika½ akatv± “n±vuso sakk± puthujjanen±”ti pariy±yena vuttatt± thullaccaya½. 226. Br±hmaºavatth³suso kira br±hmaºo na kevala½ “±yantu bhonto arahanto”ti ±ha. Ya½ ya½ panassa vacana½ mukhato niggacchati, sabba½ “arahant±na½ ±san±ni paññapetha, p±dodaka½ detha, arahanto p±de dhovant³”ti arahantav±dapaµisa½yutta½yeva. Ta½ panassa pas±dabhañña½ saddh±caritatt± attano saddh±balena samuss±hitassa vacana½. Tasm± bhagav± “an±patti, bhikkhave, pas±dabhaññe”ti ±ha. Eva½ vuccam±nena pana bhikkhun± na haµµhatuµµheneva paccay± paribhuñjitabb±, “arahattasamp±pika½ paµipada½ parip³ress±m²”ti eva½ yogo karaº²yoti.Aññaby±karaºavatth³nisa½yojanavatthusadis±neva. Ag±ravatthusmi½ so bhikkhu gihibh±ve anatthikat±ya anapekkhat±ya “abhabbo kho ±vuso m±diso”ti ±ha, na ullapan±dhipp±yena. Tenassa an±patti. 227. ¾vaµak±mavatthusmi½ so bhikkhu vatthuk±mesu ca kilesak±mesu ca lokiyeneva ±d²navadassanena nirapekkho. Tasm± “±vaµ± me ±vuso k±m±”ti ±ha. Tenassa an±patti. Ettha ca ±vaµ±ti ±v±rit± niv±rit±, paµikkhitt±ti attho.Abhirativatthusmi½ so bhikkhu s±sane anukkaºµhitabh±vena uddesaparipucch±d²su ca abhiratabh±vena “abhirato aha½ ±vuso param±ya abhiratiy±”ti ±ha, na ullapan±dhipp±yena. Tenassa an±patti.Pakkamanavatthusmi½ yo imamh± ±v±s± paµhama½ pakkamissat²ti eva½ ±v±sa½ v± maº¹apa½ v± s²ma½ v± ya½kiñci µh±na½ paricchinditv± kat±ya katik±ya yo “ma½ arah±ti j±nant³”ti tamh± µh±n± paµhama½ pakkamati, p±r±jiko hoti. Yo pana ±cariyupajjh±y±na½ v± kiccena m±t±pit³na½ v± kenacideva karaº²yena bhikkh±c±rattha½ v± uddesaparipucch±na½ v± atth±ya aññena v± t±disena karaº²yena ta½ µh±na½ atikkamitv± gacchati, an±patti. Sacepissa eva½ gatassa pacch± icch±c±ro uppajjati “na d±n±ha½ tattha gamiss±mi eva½ ma½ arah±ti sambh±vessant²”ti an±pattiyeva.Yopi kenacideva karaº²yena ta½ µh±na½ patv± sajjh±yamanasik±r±divasena aññavihito v± hutv± cor±d²hi v± anubaddho megha½ v± uµµhita½ disv± anovassaka½ pavisituk±mo ta½ µh±na½ atikkamati, an±patti. Y±nena v± iddhiy± v± gacchantopi p±r±jika½ n±pajjati, padagamaneneva ±pajjati. Tampi yehi saha katik± kat±, tehi saddhi½ apubba½acarima½ gacchanto n±pajjati. Eva½ gacchant± hi sabbepi aññamañña½ rakkhanti. Sacepi maº¹aparukkham³l±d²su kiñci µh±na½ paricchinditv± “yo ettha nis²dati v± caªkamati v±, ta½ arah±ti j±niss±ma” pupph±ni v± µhapetv± “yo im±ni gahetv± p³ja½ karissati, ta½ arah±ti j±niss±m±”ti-±din± nayena katik± kat± hoti, tatr±pi icch±c±ravasena tath± karontassa p±r±jikameva. Sacepi up±sakena antar±magge vih±ro v± kato hoti, c²var±d²ni v± µhapit±ni honti, “ye arahanto te imasmi½ vih±re vasantu, c²var±d²ni ca gaºhant³”ti. Tatr±pi icch±c±ravasena vasantassa v± c²var±d²ni v± gaºhantassa p±r±jikameva Eta½ pana adhammikakatikavatta½ tasm± na k±tabba½, añña½ v± evar³pa½ “imasmi½ tem±sabbhantare sabbeva ±raññak± hontu, piº¹ap±tikaªg±di-avasesadhutaªgadhar± v± atha v± sabbeva kh²º±sav± hont³”ti evam±di. N±n±verajjak± hi bhikkh³ sannipatanti. Tattha keci dubbal± appath±m± evar³pa½ vatta½ anup±letu½ na sakkonti. Tasm± evar³pampi vatta½ na k±tabba½. “Ima½ tem±sa½ sabbeheva na uddisitabba½, na paripucchitabba½, na pabb±jetabba½, m³gabbata½ gaºhitabba½, bahi s²maµµhass±pi saªghal±bho d±tabbo”ti evam±dika½ pana na k±tabbameva. 228. Lakkhaºasa½yutte yv±ya½ ±yasm± ca lakkhaºoti lakkhaºatthero vutto, esa jaµilasahassassa abbhantare ehibhikkh³pasampad±ya upasampanno ±dittapariy±y±vas±ne arahattappatto eko mah±s±vakoti veditabbo. Yasm± panesa lakkhaºasampannena sabb±k±raparip³rena brahmasamena attabh±vena samann±gato, tasm± lakkhaºoti saªkha½ gato. Mah±moggall±natthero pana pabbajitadivasato sattame divase arahattappatto dutiyo aggas±vako.Sita½ p±tv±k±s²ti mandahasita½ p±tu-ak±si, pak±sayi dasses²ti vutta½ hoti. Ki½ pana disv± thero sita½ p±tv±k±s²ti? Upari p±¼iya½ ±gata½ aµµhikasaªkhalika½ eka½ petaloke nibbatta½ satta½ disv±, tañca kho dibbena cakkhun±, na pas±dacakkhun±. Pas±dacakkhussa hi ete attabh±v± na ±p±tha½ ±gacchanti. Evar³pa½ pana attabh±va½ disv± k±ruññe k±tabbe kasm± sita½ p±tv±k±s²ti? Attano ca buddhañ±ºassa ca sampattisamanussaraºato. Tañhi disv± thero “adiµµhasaccena n±ma puggalena paµilabhitabb± evar³p± attabh±v± mutto aha½, l±bh± vata me, suladdha½ vata me”ti attano ca sampatti½ anussaritv± “aho buddhassa bhagavato ñ±ºasampatti, yo ‘kammavip±ko, bhikkhave, acinteyyo; na cintetabbo’ti (a. ni. 4.77) desesi, paccakkha½ vata katv± buddh± desenti, suppaµividdh± buddh±na½ dhammadh±t³”ti eva½ buddhañ±ºasampattiñca saritv± sita½ p±tv±k±s²ti. Yasm± pana kh²º±sav± n±ma na ak±raº± sita½ p±tukaronti, tasm± ta½ lakkhaºatthero pucchi– “ko nu kho ±vuso moggall±na hetu, ko paccayo sitassa p±tukamm±y±”ti. Thero pana yasm± yehi aya½ upapatti s±ma½ adiµµh±, te dussaddh±pay± honti, tasm± bhagavanta½ sakkhi½ katv± by±k±tuk±mat±ya “ak±lo kho, ±vuso”ti-±dim±ha Tato bhagavato santike puµµho “idh±ha½ ±vuso”ti-±din± nayena by±k±si.Tattha aµµhikasaªkhalikanti seta½ nimma½salohita½ aµµhisaªgh±ta½. Gijjh±pi k±k±pi kulal±p²ti etepi yakkhagijjh± ceva yakkhak±k± ca yakkhakulal± ca paccetabb±. P±katik±na½ pana gijjh±d²na½ ±p±thampi eta½ r³pa½ n±gacchati. Anupatitv± anupatitv±ti anubandhitv± anubandhitv±. Vitu¹ent²ti vinivijjhitv± gacchanti. Vitudent²ti v± p±µho, asidh±r³pamehi tikhiºehi lohatuº¹ehi vijjhant²ti attho. S± suda½ aµµassara½ karot²ti ettha sudanti nip±to, s± aµµhikasaªkhalik± aµµassara½ ±turassara½ karot²ti attho. Akusalavip±k±nubhavanattha½ kira yojanappam±º±pi t±dis± attabh±v± nibbattanti, pas±dussad± ca honti pakkagaº¹asadis±; tasm± s± aµµhikasaªkhalik± balavavedan±tur± t±disa½ saramak±s²ti. Evañca pana vatv± puna ±yasm± mah±moggall±no “vaµµag±mikasatt± n±ma evar³p± attabh±v± na muccant²”ti sattesu k±ruñña½ paµicca uppanna½ dhammasa½vega½ dassento “tassa mayha½ ±vuso etadahosi; acchariya½ vata bho”ti-±dim±ha.Bhikkh³ ujjh±yant²ti yesa½ s± pet³papatti appaccakkh±, te ujjh±yanti Bhagav± pana therass±nubh±va½ pak±sento “cakkhubh³t± vata bhikkhave s±vak± viharant²”ti-±dim±ha. Tattha cakkhu bh³ta½ j±ta½ uppanna½ tesanti cakkhubh³t±; bh³tacakkhuk± uppannacakkhuk±, cakkhu½ upp±detv±, viharant²ti attho. Dutiyapadepi eseva nayo. Yatra hi n±m±ti ettha yatr±ti k±raºavacana½. Tatr±yamatthayojan±; yasm± n±ma s±vakopi evar³pa½ ñassati v± dakkhati v± sakkhi½ v± karissati, tasm± avocumha– “cakkhubh³t± vata bhikkhave s±vak± viharanti, ñ±ºabh³t± vata bhikkhave s±vak± viharant²”ti.Pubbeva me so bhikkhave satto diµµhoti bodhimaº¹e sabbaññutañ±ºappaµivedhena appam±ºesu cakkav±¼esu appam±ºe sattanik±ye bhavagatiyoniµhitiniv±se ca paccakkha½ karontena may± pubbeva so satto diµµhoti vadati.Gogh±takoti g±vo vadhitv± vadhitv± aµµhito ma½sa½ mocetv± vikkiºitv± j²vikakappanakasatto. Tasseva kammassa vip±k±vasesen±ti tassa n±n±cetan±hi ±y³hitassa apar±pariyakammassa. Tatra hi y±ya cetan±ya narake paµisandhi janit±, tass± vip±ke parikkh²ºe avasesakamma½ v± kammanimitta½ v± ±rammaºa½ katv± puna pet±d²su paµisandhi nibbattati, tasm± s± paµisandhi kammasabh±gat±ya v± ±rammaºasabh±gat±ya v± “tasseva kammassa vip±k±vaseso”ti vuccati. Ayañca satto eva½ upapanno. Ten±ha– “tasseva kammassa vip±k±vasesen±”ti. Tassa kira narak± cavanak±le nimma½sakat±na½ gunna½ aµµhir±si eva nimitta½ ahosi. So paµicchannampi ta½ kamma½ viññ³na½ p±kaµa½ viya karonto aµµhisaªkhalikapeto j±to. 229. Ma½sapesivatthusmi½ gogh±takoti goma½sapesiyo katv± sukkh±petv± vall³ravikkayena anek±ni vass±ni j²vika½ kappesi. Tenassa narak± cavanak±le ma½sapesiyeva nimitta½ ahosi. So ma½sapesipeto j±to.Ma½sapiº¹avatthusmi½ so s±kuºiko sakuºe gahetv± vikkiºanak±le nippakkhacamme ma½sapiº¹amatte katv± vikkiºanto j²vika½ kappesi. Tenassa narak± cavanak±le ma½sapiº¹ova nimitta½ ahosi. So ma½sapiº¹apeto j±to.Nicchavivatthusmi½ tassa orabbhikassa e¼ake vadhitv± niccamme katv± kappitaj²vikassa purimanayeneva niccamma½ e¼akasar²ra½ nimittamahosi. So nicchavipeto j±to.Asilomavatthusmi½ so s³kariko d²gharatta½ niv±papuµµhe s³kare asin± vadhitv± vadhitv± d²gharatta½ j²vika½ kappesi. Tenassa ukkhitt±sikabh±vova nimitta½ ahosi. Tasm± asilomapeto j±to.Sattilomavatthusmi½ so m±gaviko eka½ migañca sattiñca gahetv± vana½ gantv± tassa migassa sam²pa½ ±gat±gate mige sattiy± vijjhitv± m±resi, tassa sattiy± vijjhanakabh±voyeva nimitta½ ahosi. Tasm± sattilomapeto j±to.Usulomavatthusmi½ k±raºikoti r±j±par±dhike anek±hi k±raº±hi p²¼etv± avas±ne kaº¹ena vijjhitv± m±raºakapuriso. So kira asukasmi½ padese viddho marat²ti ñatv±va vijjhati. Tasseva½ j²vika½ kappetv± narake uppannassa tato pakk±vasesena idh³papattik±le usun± vijjhanabh±voyeva nimitta½ ahosi. Tasm± usulomapeto j±to.S³cilomavatthusmi½ s±rath²ti assadamako. Godamakotipi kurundaµµhakath±ya½vutta½. Tassa patodas³ciy± vijjhanabh±voyeva nimitta½ ahosi. Tasm± s³cilomapeto j±to.Dutiyas³cilomavatthusmi½ s³cakoti pesuññak±rako So kira manusse aññamaññañca bhindi. R±jakule ca “imassa ima½ n±ma atthi, imin± ida½ n±ma katan”ti s³cetv± s³cetv± anayabyasana½ p±pesi. Tasm± yath±nena s³cetv± manuss± bhinn±, tath± s³c²hi bhedanadukkha½ paccanubhotu½ kammameva nimitta½ katv± s³cilomapeto j±to.Aº¹abh±ritavatthusmi½ g±mak³µoti vinicchay±macco. Tassa kammasabh±gat±ya kumbhamatt± mah±ghaµappam±º± aº¹± ahesu½. So hi yasm± raho paµicchanna µh±ne lañja½ gahetv± k³µavinicchayena p±kaµa½ dosa½ karonto s±mike ass±mike ak±si. Tasm±ssa rahassa½ aªga½ p±kaµa½ nibbatta½. Yasm± daº¹a½ paµµhapento paresa½ asayha½ bh±ra½ ±ropesi, tasm±ssa rahassaªga½ asayhabh±ro hutv± nibbatta½. Yasm± yasmi½ µh±ne µhitena samena bhavitabba½, tasmi½ µhatv± visamo ahosi, tasm±ssa rahassaªge visam± nisajj± ahos²ti.P±rad±rikavatthusmi½ so satto parassa rakkhita½ gopita½ sass±mika½ phassa½ phusanto m²¼hasukhena k±masukhena citta½ ramayitv± kammasabh±gat±ya g³thaphassa½ phusanto dukkhamanubhavitu½ tattha nibbatto. Duµµhabr±hmaºavatthu p±kaµameva. 230. Nicchavitthivatthusmi½ yasm± m±tug±mo n±ma attano phasse anissaro, s± ca ta½ s±mikassa santaka½ phassa½ thenetv± paresa½ abhirati½ upp±desi, tasm± kammasabh±gat±ya sukhasamphass± dha½sitv± dukkhasamphassa½ anubhavitu½ nicchavitth² hutv± upapann±.Maªgulitthivatthusmi½ maªgulinti vir³pa½ duddasika½ b²bhaccha½, s± kira ikkhaºik±kamma½ yakkhad±sikamma½ karont² “imin± ca imin± ca eva½ balikamme kate aya½ n±ma tumh±ka½ va¹¹hi bhavissat²”ti mah±janassa gandhapupph±d²ni vañcan±ya gahetv± mah±jana½ duddiµµhi½ micch±diµµhi½ gaºh±pesi, tasm± t±ya kammasabh±gat±ya gandhapupph±d²na½ thenitatt± duggandh± duddassanassa g±hitatt± duddasik± vir³p± b²bhacch± hutv± nibbatt±.Okilinivatthusmi½ uppakka½ okilini½ okirininti s± kira aªg±racitake nipann± vipphandam±n± viparivattam±n± paccati, tasm± uppakk± ceva hoti kharena aggin± pakkasar²r±; okilin² ca kilinnasar²r± bindubind³ni hiss± sar²rato paggharanti. Okirin² ca aªg±rasamparikiºº±, tass± hi heµµhatopi ki½sukapupphavaºº± aªg±r±, ubhayapassesupi ±k±satopiss± upari aªg±r± patanti, tena vutta½– “uppakka½ okilini½ okirinin”ti. S± iss±pakat± sapatti½ aªg±rakaµ±hena okir²ti tass± kira kaliªgarañño ek± n±µakin² aªg±rakaµ±ha½ sam²pe µhapetv± gattato udakañca puñchati, p±ºin± ca seda½ karoti. R±j±pi t±ya saddhi½ kathañca karoti, parituµµh±k±rañca dasseti. Aggamahes² ta½ asaham±n± iss±pakat± hutv± acirapakkantassa rañño ta½ aªg±rakaµ±ha½ gahetv± tass± upari aªg±re okiri. S± ta½ kamma½ katv± t±disa½yeva vip±ka½ paccanubhavitu½ petaloke nibbatt±.Coragh±takavatthusmi½ so rañño ±º±ya d²gharatta½ cor±na½ s²s±ni chinditv± petaloke nibbattanto as²saka½ kabandha½ hutv± nibbatti.Bhikkhuvatthusmi½ p±pabhikkh³ti l±makabhikkhu. So kira lokassa saddh±deyye catt±ro paccaye paribhuñjitv± k±yavac²dv±rehi asa½ yato bhinn±j²vo cittake¼i½ k²¼anto vicari. Tato eka½ buddhantara½ niraye paccitv± petaloke nibbattanto bhikkhusadiseneva attabh±vena nibbatti. Bhikkhun²-sikkham±n±-s±maºera-s±maºer²vatth³supi ayameva vinicchayo. 231. Tapod±vatthusmi½ acchodakoti pasannodako. S²todakoti s²tala-udako. S±todakoti madhurodako. Setakoti parisuddho nissev±lapaºakakaddamo. Suppatitthoti sundarehi titthehi upapanno. Ramaº²yoti ratijanako. Cakkamatt±n²ti rathacakkappam±º±ni. Kuthit± sandat²ti tatr± santatt± hutv± sandati. Yat±ya½ bhikkhaveti yato aya½ bhikkhave. So dahoti so rahado. Kuto pan±ya½ sandat²ti? Vebh±rapabbatassa kira heµµh± bhummaµµhakan±g±na½ pañcayojanasatika½ n±gabhavana½ devalokasadisa½ maºimayena talena ±r±muyy±nehi ca samann±gata½; tattha n±g±na½ k²¼anaµµh±ne so udakadaho, tato aya½ tapod± sandati. Dvinna½ mah±niray±na½ antarik±ya ±gacchat²ti r±jagahanagara½ kira ±viñjetv± mah±petaloko, tattha dvinna½ mah±lohakumbhiniray±na½ antarena aya½ tapod± ±gacchati, tasm± kuthit± sandat²ti.Yuddhavatthusmi½ nand² carat²ti vijayabher² ±hiº¹ati. R±j± ±vuso licchav²h²ti thero kira attano div±µµh±ne ca rattiµµh±ne ca nis²ditv± “licchavayo katahatth± kat³p±san±, r±j± ca tehi saddhi½ sampah±ra½ det²”ti ±vajjento dibbena cakkhun± r±j±na½ par±jita½ pal±yam±na½ addasa. Tato bhikkh³ ±mantetv± “r±j± ±vuso tumh±ka½ upaµµh±ko licchav²hi pabhaggo”ti ±ha. Sacca½, bhikkhave, moggall±no ±h±ti par±jikak±le ±vajjitv± ya½ diµµha½ ta½ bhaºanto sacca½ ±ha. 232. N±gog±havatthusmi½ sappinik±y±ti eva½n±mik±ya. ¾neñja½ sam±dhinti aneja½ acala½ k±yav±c±vipphandavirahita½ catutthajjh±nasam±dhi½. N±g±nanti hatth²na½. Ogayha uttarant±nanti ogayha og±hetv± puna uttarant±na½. Te kira gambh²ra½ udaka½ otaritv± tattha nhatv± ca pivitv± ca soº¹±ya udaka½ gahetv± aññamañña½ ±lolent± uttaranti, tesa½ eva½ ogayha uttarant±nanti vutta½ hoti. Koñca½ karont±nanti nad²t²re µhatv± soº¹a½ mukhe pakkhipitv± koñcan±da½ karont±na½. Sadda½ assosinti ta½ koñcan±dasadda½ assosi½. Attheso, bhikkhave, sam±dhi so ca kho aparisuddhoti atthi eso sam±dhi moggall±nassa, so ca kho parisuddho na hoti. Thero kira pabbajitato sattame divase tadahu-arahattappatto aµµhasu sam±patt²su pañcah±k±rehi an±ciººavas²bh±vo sam±dhiparipanthake dhamme na suµµhu parisodhetv± ±vajjanasam±pajjan±dhiµµh±navuµµh±napaccavekkhaº±na½ saññ±mattakameva katv± catutthajjh±na½ appetv± nisinno, jh±naªgehi vuµµh±ya n±g±na½ sadda½ sutv± “antosam±pattiya½ assosin”ti eva½saññ² ahosi. Tena vutta½– “attheso, bhikkhave, sam±dhi; so ca kho aparisuddho”ti.Sobhitavatthusmi½ aha½, ±vuso, pañca kappasat±ni anussar±m²ti ek±vajjanena anussar±m²ti ±ha. Itarath± hi anacchariya½ ariyas±vak±na½ paµip±µiy± n±n±vajjanena tassa tassa at²te niv±sassa anussaraºanti na bhikkh³ ujjh±yeyyu½. Yasm± panesa “ek±vajjanena anussar±m²”ti ±ha, tasm± bhikkh³ ujjh±yi½su. Atthes±, bhikkhave, sobhitassa, s± ca kho ek±yeva j±t²ti ya½ sobhito j±ti½ anussar±m²ti ±ha, atthes± j±ti sobhitassa, s± ca kho ek±yeva anantar± na uppaµip±µiy± anussarit±ti adhipp±yo.
Katha½ pan±ya½ eta½ anussar²ti? Aya½ kira pañcanna½ kappasat±na½ upari titth±yatane
Pabbajitv± asaññasam±patti½ nibbattetv± aparih²najjh±no k±la½ katv± asaññabhave nibbatti. Tattha y±vat±yuka½ µhatv± avas±ne manussaloke uppanno s±sane pabbajitv± tisso vijj± sacch±k±si. So pubbeniv±sa½ anussaram±no imasmi½ attabh±ve paµisandhi½ disv± tato para½ tatiye attabh±ve cutimeva addasa. Atha ubhinnamantar± acittaka½ attabh±va½ anussaritu½ asakkonto nayato sallakkhesi– “addh±-aha½ asaññabhave nibbatto”ti. Eva½ sallakkhentena pan±nena dukkara½ kata½, satadh± bhinnassa v±lassa koµiy± koµi paµividdh±, ±k±se pada½ dassita½. Tasm± na½ bhagav± imasmi½yeva vatthusmi½ etadagge µhapesi– “etadagga½ bhikkhave, mama s±vak±na½ bhikkh³na½ pubbeniv±sa½ anussarant±na½ yadida½ sobhito”ti (a. ni. 1.219, 227).
Vin²tavatthuvaººan± niµµhit±.