76. Tattha katam± upanis±? Kaly±ºamittat± jh±nassa upanis±. Kaly±ºasampavaªkat± jh±nassa upanis±. Indriyesu guttadv±rat± jh±nassa upanis±. Asantuµµhit± kusalesu dhammesu jh±nassa upanis±. Saddhammassavana½ jh±nassa upanis±. Sa½vejaniye µh±ne sa½viggassa yoniso padh±na½. Aya½ jh±nopanis±.
Tattha katam± bh±van±? Mett±sevan± aby±p±davitakkabh±van±. Karuº±sevan± avihi½s±vitakkabh±van±. Mudit±bh±van± p²tisukhasampajaññ± k±rit±. Upekkh±bh±van± passavat± upekkh±bh±van± apassavat± upekkh± ca ajjhupekkh± ca, asubhasaññ±bh±van± dukkh±paµipad± dandh±bhiññ± bhavasandh±bhiññ± bhavasandh±na½, s± chabbidh± bh±van± bh±vit± bahul²kat± anuµµhit± vatthukat± y±n²kat± paricit± susam±raddh±. Aya½ bh±van±.
Eva½ bh±vayantassa aya½ ±d²navo. Paµhame jh±ne saªkh±rasamann±gato eso dhammo assuto s±savo. Sace esa dhammo aya½ s²lo ±sannapaµipakkho ca esa dhammo k±mo patic±ro pativic±ro sam±patt²na½ ca sabbo¼±riko esa dhammo vitakkavic±ro ca. Tattha citta½ khobhenti, k±yo cettha kilamati, k±yamhi cettha kilante citta½ vihaññati. Anabhin²h±rakkhamova abhiññ±na½ ime ±d²nav± paµhame jh±ne.
Dutiye jh±ne ime ±d²nav± p²tipharaºasahagato ca eso dhammo, na samud±c±rasseti citta½. Asodhaya½ upagamo cesa dhammo upagamiparissayo [upagamiparicayo (p².)] domanassapaccatthiko cesa dhammo. Tattha tattha yutt²na½ p²ti parajjato cesa dhammo dukkara½ hoti, avattasant±sabh³miparivajjayanto cat³su dukkhat±su esa dhammo anuviddh±panasaddh±ya [anuviddh± passatiy± (p².)] dukkhat±ya ca na palibodhadukkhat±ya ca abhiññ±dukkhat±ya ca rogadukkhat±ya ca, ime ±d²nav± dutiye jh±ne.
Tattha katame ±d²nav± tatiye jh±ne? Upekkh±sukhasahagat±ya tattha s±t±v²na½ pañcanna½ upekkh±sukha½ parivattito esa dhammo tena niccasaññit±nañca ya½ hoti. Dukkhopaniya½ sukha½ cittassa saªkhobhata½ up±d±ya sukhadukkh±ya gato savati. Sukhadukkh±nukatañca up±d±ya anabhih±rakkhama½ citta½ hoti. Abhiññ±ya sacchikiriy±su sabbepi cete dhamm± t²su jh±nasam±patt²su cat³hi ca dukkhat±hi anuviddh±na½ s± bhay± dukkhat±ya palibodhadukkhat±ya ca abhiññ±ya dukkhat±ya ca ime ±d²nav± tatiye jh±ne.
Tattha katame ±d²nav± catutthe jh±ne? ¾kiñcaññ±sam±pattik± te dhamm±nusam±pattik± etiss± ca bh³miya½ s±t±na½ b±laputhujjan±na½ anekavidh±ni diµµhigat±ni uppajjanti. O¼±rik± sukhumehi ca r³pasaññ±hi anuvidh±ni et±ni jh±n±ni sad± anudayamett±jh±nakal±nudanukal±ya s±dh±raº±, dukkar± ca sabbe catt±ro mah±sambh±r± samud±gat±ni ca et±ni jh±n±ni aññamañña½ niss±ya samud±gacchanti. Ettha samud±gat± ca ete dhamm± na samatt± honti. Asamuggahitanimitt± ca ete dhamm± parih±yanti. Nirujjhanti ca ete dhamm± na up±diyanti nirujjhaªg±ni ca, etesa½ dhamm±na½ jh±n±ni nimitt±ni na jh±nanimittasaññ± vokirati. Appaµiladdhapubb± ca jh±y²vasena ca bhavati [jh±y² ca vasena ca bhavati (p². ka.)]. Imehi ±d²navehi aya½ jh±naparih±ni.
77. Nirodhasam±pattiy± apaµisaªkh±ya avasesasaññino ±kiñcaññ±yatanasahagat± saññ±manasik±r± samud±caranti, so nirodhasam±pattito parih±yati. ¾neñjasaññino asaññ±yatana½ sam±pannassa ±kiñcaññ±yatanasahagat± manasik±r± samud±caranti, tañca bh³mi½ na paj±n±ti, so tato parih±yati. ¾kiñcaññ±yatana½ sam±pannassa viññ±ºañc±yatanasaññ± manasik±r± samud±caranti, tañca bh³mi½ na paj±n±ti, so tato parih±yati. Viññ±ºañc±yatana½ sam±pannassa r³pasaññ±sahagat±. Vitth±rena…pe… y±va paµhame jh±ne k±masaññ±sahagat± k±tabb±. Sakassa [s± tassa (p². ka.)] parih±yati, kalaªkajjh±ne kalaªka½ jh±yati, parisamantato jh±yati, bhindanto jh±yati, na sajjh±yati, ±y³hanto jh±yati, kiñci ca niparicito jh±yati. Atividh±vanto jh±yati, atimaññanto jh±yati, k±yasaªkh±re appaµisambh±re jh±yati, pariyuµµh±nassa nissaraºa½ aj±nanto jh±yati, n²varaº±bhibh³to jh±yati, ass±pattimanasikaronto jh±nassa ass±do k±mar±gapariyuµµh±na½ pah±na½ jh±nassa ass±do k±mar±gahet³na½ dhamm±na½ udayanti, nirujjhaªg±ni etesa½ dhamm±na½ jh±n±ni uparim± sukhupekkh± k±makammakiles±na½ pah±na½ ass±do, eva½ kho puna jh±nassa ass±do mah±sa½v±samapp²¼ite lokasa½niv±se asambodhok±s± vigamessamida½ jh±nappah±n±. Aya½ palirodhamappalirodhalokasanniv±se esanidhamida½ jh±na½ anamataggasa½s±rasam±pann±na½ satt±na½ sa½s±rappah±nan± ±nisa½so, yamida½ jh±nassa ass±do k±yassa ajh±niyajh±yino bhavati. Ajh±niyajh±niyajh±y²hi apar±masanto ajh±niyajh±yita½ jh±yati, y±ni kalaªkajjh±yino pad±ni, t±ni anudhit±ni paµipakkhe.
78. Tattha katama½ jh±nakosalla½? Sam±pattikosalla½ jh±nakosalla½, jh±navisesakosalla½ jh±nakosalla½, jh±nantarikakosalla½ jh±nakosalla½, sam±pattivuµµh±nakosalla½ jh±nakosalla½, jh±ne sabh±vakosalla½ jh±nakosalla½, jh±ne ±d²navakosalla½ jh±nakosalla½, jh±ne nissaraºakosalla½ jh±nakosalla½, jh±naphalena up±d±ya kosalla½, jh±naphalena paµisaªkh±naphale aparih±nadhammat± nibbattijh±ne ca k²¼it±pi visesabh±giya½ jh±na½ paµilabbhati. Ida½ panass±ti bhavah±rit± ca ±rammaº±nimittagg±ho anabhin²h±rabala½, cittekaggat± nimitt±su gatisahit± samathabalena asa½s²danañca jh±ne maggaphala½ samatha½ pavatte sam±dhino upekkh±palipubb±paranimitt±sayo pagg±hino [magg±hino (p².)] satibala½ ta½ pavattit±nañca vipassan±na½ samaññ±bale.
Tattha katam± jh±nap±ramit±? Sup±ramit± mett± k±mesu satt± k±masaªgasatt±ti [ud±. 63 ud±ne passitabba½] yamhi sutte desan±ya voh±rena dve sacc±ni niddiµµh±ni, dukkhañca samudayo ca, vicayena h±rena ye sa½yojan²yesu dhammesu vajja½ na passanti, te ogha½ tarissant²ti neta½ µh±na½ vijjati. Na tarissant²ti atthi es± yutti ca vicayo ca ida½ nu kissa padaµµh±na½, k±mesu satt±ti pañca k±maguº±, ta½ k±mataºh±ya padaµµh±na½. Sa½yojane vajjamapassam±n±ti avijj±ya padaµµh±na½, na hi j±tu sa½yojanasaªgasatt± ogha½ tareyyu½ vipula½ mahantanti up±d±nassa padaµµh±na½. K±mesu satt±ti k±m± dvidh±– vatthuk±m± ca kilesak±m± ca, tattha kilesak±m± k±mataºh± k±mataºh±ya yutt± bhavanti r³pataºh± bhavataºh± lakkhaºena h±rena, sa½yojane vajjamapassam±n±ti sa½yojanassa. Yo tattha chandar±go tassa ki½ padaµµh±na½? Sukh± vedan± dve ca indriy±ni– sukhindriyañca somanassindriyañca. Iti sukh±ya vedan±ya gahit±ya tayopi vedan± gahit± honti. Vedan±kkhandhe gahite sabbe pañcakkhandh± gahit± honti. R³pasaddagandharasaphoµµhabb± gahit±, vatthuk±mesu gahitesu sabb±ni cha b±hir±ni ±yatan±ni gahit±ni honti. Ajjhattikab±hiresu ±yatanesu yo sato, aya½ vuccate lakkhaºo h±ro, tattha yo o¼±rikamhi kilese ajjh±vasito sabbakilesesu yo na tato sukhumataresu na v²tar±go bhavati. Tattha b±hirasa½yojana½ mamanti ajjhattasa½yojana½ ahanti. Tattha bhagavato ko adhipp±yo? Ye ogha½ tarituk±m± te sa½yojan²yesu dhammesu ±d²nav±nupassino viharissant²ti ayamettha bhagavato adhipp±yo. K±mesu satt±ti yesu ca satt± yena ca satt± yesañca satt± aya½ catubbidho ±k±ro sabbesa½ h±rabh±giyo.
79. Tattha katam±ni t²ºi vipall±s±ni padaµµh±n±ni ca? Cittavipall±sassa diµµhivipall±sassa saññ±vipall±sassa tayo vipall±s± t²ºi akusalam³l±ni padaµµh±na½. T²ºi akusalam³l±ni h²nappaº²tak±riyakammassa padaµµh±na½. Catunnañca up±d±n±na½ doso akusalam³la½ dissati. H²nappaº²tak±riyakammassa padaµµh±na½. Yath± m±tuy± v± pituno v± aññatarassa v± puna u¼±rassa bhikkhuno abhaya½ deti. Tattha añño micch± paµipajjeyya k±yena v± v±c±ya v±. Tattha so by±p±damup±d±ya tesa½ u¼±r±na½ rakkh±varaºaguttiy± anup±layanto yo u¼±r±na½ abhaya½ deti. Tesa½ abhaye dinne yo tattha micch± paµipajjeyya. Tattha so by±p±da½ up±d±yanto dosaja½ kamma½ karoti. Yo tattha as±dhu indriy± n²varaºa½ ya½ tesa½ abhaya½ dakkhiºato sañña½ ida½ paº²ta½ k±raºa½ may± puna tattha micch±paµipatti aya½ by±p±do h²nagamivakamma½ lobho moho ca im±ni n²varaº±ni vacan±ni t±ni catt±ri up±d±n±ni tehi cat³hi up±d±nehi yo so up±d±no itth² v± puriso v± tesa½ pañcakkhandh±na½ teyeva up±d±no samudayo ida½ dukkhañca samudayo ca soyeva desan±h±ro.
Tattha k±mesu ye na pajjanti, te ±d²nav±nupassan±ya pajjanti. Itiss± k±madh±tuy± nikkhamituk±mat±, aya½ vuccati nekkhammacchando. Yo tattha anabhisaªkh±r±na½ kiñci visodheti tassa dh±var± v±, aya½ aby±p±dacchando. Kiñci vihi½sati, aya½ vihi½s±chando. Iti nekkhamm±bhin²hat± tayo chand±– nekkhammacchando aby±p±dacchando avihi½s±chando. Tattha nekkhammacchando alobho; aby±p±dacchando adoso; avihi½s±chando amoho. Im±ni t²ºi kusalam³l±ni aµµhasu sampattesu parahit±ni, tesa½yeva catunna½ up±d±n±na½ nirodh±ya sa½vattanti. Sace v± puna kamma½ kareyya kaºha½ v± sukka½ v± tassa vip±kah±n±ya sa½vattanti. Ida½ kamma½ akaºha½ asukka½ kammakkhay±ya sa½vattati. Tattha yo tiººa½ akusalam³l±na½ nirodho, aya½ nirodho. Soyeva maggo tattha paµipad±ni im±ni dve sacc±ni im±ni catt±ri sacc±ni ±vaµµo h±ro.
K±mesu satt±ti ye sekkh±, te ekenev±k±rena satt±. Ye puthujjan±, te dv²h±k±rehi satt±, tass±ya½ pañho vibhajjaby±karaº²yo vattabbo. Kiñc±pi sot±panno paµisevan±ya, no ca kho abhinivese satto yo hi apacay±ya padahati, na upacay±ya. Sekkho hi kilesavasena k±me paµisevati. Puthujjano pana kilesasamuµµh±n±ya k±me paµisevati. Tattha k±mesu satt±na½ catu-ogha½ tarissat²ti vibhajjaby±karaº²yo, aya½ vibhatti.
80. Parivattanoti k±me ye neva sajjanti na ca sa½yojanehi sa½yutt±, te ogha½ tarissanti vipula½ mahantanti. Aya½ suttassa paµipakkho.
Vevacananti yo k±mesu satto yo ca tattha k±m±na½ guºo, tattha viso satto. Yepi k±m±na½ ±h±r± dhamm±, tattha viso satto. Tatthima½ k±m±na½ vevacana½ p±ko rajo salla½ gaº¹o ²ti upaddavoti. Y±ni v± pana aññ±ni vevacan±ni tattha viso sattoti vevacana½. Satto bandho mucchito gadhito ajjhosito k±me ajjh±pann± parimutto tabbahulavih±r²ti. Y±ni v± pana aññ±ni vevacan±ni, aya½ vevacano n±ma. K±mappac±rapaññattiy± kilesagocarapaññattiy± paññatt± cittanti vevacana½. Satto tabbahulavih±r²ti y±ni v± pana aññ±ni. Ime k±mappac±rapaññattiy± kilesagocara paññattiy± paññatt±, b²japaññattiy± paññatt±, saªkh±r± sa½yojanapaññattiy± paññatt±, up±d±na½ hetupaññattiy± paññatta½, puggalo puthupaññattiy± paññatto.
Otaraºoti im±ya paµiccasamupp±do dukkhañca samudayo ca. Ye kiles± ye saªkh±r± sa½yojan±ni ca pañcasu khandhesu saªkh±rakkhandho dhamm±yatanesu akusal± dhamm±yatan±ni indriyesu sukhindriyañca, somanassindriyañca, aya½ indriyotaraºo.