6. Catuby³hah±ravibhaªgo
25. Tattha katamo catuby³ho h±ro? “Neruttamadhipp±yo”ti aya½. Byañjanena suttassa neruttañca adhipp±yo ca nid±nañca pubb±parasandhi ca gavesitabbo Tattha katama½ nerutta½, y± niruttipadasa½hit±, ya½ dhamm±na½ n±maso ñ±ºa½. Yad± hi bhikkhu atthassa ca n±ma½ j±n±ti, dhammassa ca n±ma½ j±n±ti, tath± tath± na½ abhiniropeti. Ayañca vuccati atthakusalo dhammakusalo byañjanakusalo niruttikusalo pubb±parakusalo desan±kusalo at²t±dhivacanakusalo an±gat±dhivacanakusalo paccuppann±dhivacanakusalo itth±dhivacanakusalo puris±dhivacanakusalo napu½sak±dhivacanakusalo ek±dhivacanakusalo anek±dhivacanakusalo, eva½ sabb±ni k±tabb±ni janapadanirutt±ni sabb± ca janapadaniruttiyo. Aya½ niruttipadasa½hit±. 26. Tattha katamo adhipp±yo?
“Dhammo have rakkhati dhammac±ri½, chatta½ mahanta½ yatha vassak±le [viya vassak±le j±. 1.10.103];
es±nisa½so dhamme suciººe, na duggati½ gacchati dhammac±r²”ti.
Idha bhagavato ko adhipp±yo? Ye ap±yehi parimuccituk±m± bhavissanti, te dhammac±rino bhavissant²ti aya½ ettha bhagavato adhipp±yo.
“Coro yath± sandhimukhe gah²to, sakammun± haññati [haññate (s².)] bajjhate ca;
eva½ aya½ pecca paj± parattha, sakammun± haññati [haññate (s².)] bajjhate c±”ti.
Idha bhagavato ko adhipp±yo? Sañcetanik±na½ kat±na½ kamm±na½ upacit±na½ dukkhavedan²y±na½ aniµµha½ as±ta½ vip±ka½ paccanubhavissat²ti aya½ ettha bhagavato adhipp±yo.
“Sukhak±m±ni [passa dha. pa. 131-132] bh³t±ni, yo daº¹ena vihi½sati;
attano sukhames±no, pecca so na labhate sukhan”ti.
Idha bhagavato ko adhipp±yo? Ye sukhena atthik± bhavissanti, te p±pakamma½ [p±paka½ kamma½ (ka.)] na karissant²ti aya½ ettha bhagavato adhipp±yo.
“Middh² [passa dha. pa. 325] yad± hoti mahagghaso ca, nidd±yit± samparivattas±y²;
mah±var±hova niv±papuµµho, punappuna½ gabbhamupeti mando”ti.
Idha bhagavato ko adhipp±yo? Ye jar±maraºena aµµiyituk±m± bhavissanti, te bhavissanti bhojane mattaññuno indriyesu guttadv±r± pubbaratt±pararatta½ j±gariy±nuyogamanuyutt± vipassak± kusalesu dhammesu sag±rav± ca sabrahmac±r²su theresu navesu majjhimes³ti aya½ ettha bhagavato adhipp±yo.
“Appam±do amatapada½ [amata½ pada½ (ka.) passa dha. pa. 21], pam±do maccuno pada½;
appamatt± na m²yanti, ye pamatt± yath± mat±”ti.
Idha bhagavato ko adhipp±yo? Ye amatapariyesana½ pariyesituk±m± bhavissanti, te appamatt± viharissant²ti aya½ ettha bhagavato adhipp±yo. Aya½ adhipp±yo. 27. Tattha katama½ nid±na½? Yath± so dhaniyo gop±lako bhagavanta½ ±ha–
“Nandati puttehi puttim±, gom± [gomiko (s².), gopiko (ka.) su. ni. 33; sa½. ni. 1.144 passitabba½] gohi tatheva nandati;
upadh² hi narassa nandan±, na hi so nandati yo nir³padh²”ti.
Bhagav± ±ha–
“Socati puttehi puttim±, gopiko [gomiko (s².)] gohi tatheva socati;
upadh² hi narassa socan±, na hi so socati yo nir³padh²”ti.
Imin± vatthun± imin± nid±nena eva½ ñ±yati “idha bhagav± b±hira½ pariggaha½ upadhi ±h±”ti. Yath± ca m±ro p±pim± gijjhak³µ± pabbat± puthusila½ p±tesi, bhagav± ±ha–
“Sacepi kevala½ sabba½, gijjhak³µa½ calessasi [caleyy±si (ka.) passa sa½. ni. 1.147];
neva samm±vimutt±na½, buddh±na½ atthi iñjita½.
Nabha½ phaleyyappathav² caleyya, sabbeva p±º± uda santaseyyu½;
sallampi ce urasi kampayeyyu½ [pakampayeyyu½ (s².), kappayeyyu½ (ka.)], upadh²su t±ºa½ na karonti buddh±”ti.
Imin± vatthun± imin± nid±nena eva½ ñ±yati “idha bhagav± k±ya½ upadhi½ ±h±”ti. Yath± c±ha–
“Na ta½ da¼ha½ bandhanam±hu dh²r±, yad±yasa½ d±rujapabbajañca [d±ruja½ babbajañca (s².) passa dha. pa. 345];
s±rattaratt± maºikuº¹alesu, puttesu d±resu ca y± apekkh±”ti.
Imin± vatthun± imin± nid±nena eva½ ñ±yati “idha bhagav± b±hiresu vatth³su taºha½ ±h±”ti. Yath± c±ha–
“Eta½ da¼ha½ bandhanam±hu dh²r±, oh±rina½ sithila½ duppamuñca½;
etampi chetv±na paribbajanti, anapekkhino k±masukha½ pah±y±”ti.
Imin± vatthun± imin± nid±nena eva½ ñ±yati “idha bhagav± b±hiravatthuk±ya taºh±ya pah±na½ ±h±”ti. Yath± c±ha–
“¾tura½ asuci½ p³ti½, duggandha½ dehanissita½;
paggharanta½ div± ratti½, b±l±na½ abhinanditan”ti.
Imin± vatthun± imin± nid±nena eva½ ñ±yati “idha bhagav± ajjhattikavatthuk±ya taºh±ya pah±na½ ±h±”ti. Yath± c±ha–
“Ucchinda [passa dha. pa. 285] sinehamattano, kumuda½ s±radika½va p±ºin±;
santimaggameva br³haya, nibb±na½ sugatena desitan”ti.
Imin± vatthun± imin± nid±nena eva½ ñ±yati “idha bhagav± ajjhattikavatthuk±ya taºh±ya pah±na½ ±h±”ti. Ida½ nid±na½. Tattha katamo pubb±parasandhi. Yath±ha–
“K±mandh± j±lasañchann±, taºh±chadanach±dit±;
pamattabandhan± [pamattabandhun± ud±. 64] baddh± [bandh± (ka.) passa ud±. 64], macch±va kumin±mukhe;
jar±maraºamanventi, vaccho kh²rapakova m±taran”ti.
Aya½ k±mataºh± vutt±. S± katamena pubb±parena yujjati? Yath±ha–
“Ratto attha½ na j±n±ti, ratto dhamma½ na passati;
andhantama½ tad± hoti, ya½ r±go sahate naran”ti.
Iti andhat±ya ca sañchannat±ya ca s±yeva taºh± abhilapit±. Yañc±ha k±mandh± j±lasañchann±, taºh±chadanach±dit±ti. Yañc±ha ratto attha½ na j±n±ti, ratto dhamma½ na passat²ti, imehi padehi pariyuµµh±nehi s±yeva taºh± abhilapit±. Ya½ andhak±ra½, aya½ dukkhasamudayo, y± ca taºh± ponobhavik±, yañc±ha k±m±ti ime kilesak±m±. Yañc±ha j±lasañchann±ti tesa½ yeva k±m±na½ payogena pariyuµµh±na½ dasseti, tasm± kilesavasena ca pariyuµµh±navasena ca taºh±bandhana½ vutta½. Ye edisik±, te jar±maraºa½ anventi, aya½ bhagavat± yath±nikkhittag±th±balena dassit± jar±maraºamanvent²ti.
“Yassa papañc± µhit² ca natthi, sand±na½ palighañca [pa¼ighañca (s².) passa ud±. 67] v²tivatto;
ta½ nittaºha½ muni½ caranta½, na vij±n±ti sadevakopi loko”ti.
Papañc± n±ma taºh±diµµhim±n±, tadabhisaªkhat± ca saªkh±r±. Ýhiti n±ma anusay±. Sand±na½ n±ma taºh±ya pariyuµµh±na½, y±ni chatti½sataºh±ya j±liniy± vicarit±ni. Paligho n±ma moho. Ye ca papañc± saªkh±r± y± ca µhiti ya½ sand±nañca ya½ palighañca yo eta½ sabba½ samatikkanto, aya½ vuccati nittaºho iti. 28. Tattha pariyuµµh±nasaªkh±r± diµµhadhammavedan²y± v± upapajjavedan²y± v± apar±pariyavedan²y± v±, eva½ taºh± tividha½ phala½ deti diµµhe v± dhamme upapajje v± apare v± pariy±ye. Eva½ bhagav± ±ha “ya½ lobhapakata½ kamma½ karoti k±yena v± v±c±ya v± manas± v±, tassa vip±ka½ anubhoti diµµhe v± dhamme upapajje v± apare v± pariy±ye”ti. Ida½ bhagavato pubb±parena yujjati. Tattha pariyuµµh±na½ diµµhadhammavedan²ya½ v± kamma½ upapajjavedan²ya½ v± kamma½ apar±pariy±yavedan²ya½ [apar±pariyavedan²ya½ (s².)] v± kamma½, eva½ kamma½ tidh± vipaccati diµµhe v± dhamme upapajje v± apare v± pariy±ye. Yath±ha– “Yañce b±lo idha p±º±tip±t² hoti…pe… micch±diµµhi hoti, tassa diµµhe v± dhamme vip±ka½ paµisa½vedeti upapajje v± apare v± pariy±ye”ti. Ida½ bhagavato pubb±parena yujjati. Tattha pariyuµµh±na½ paµisaªkh±nabalena pah±tabba½, saªkh±r± dassanabalena, chatti½sa taºh±vicarit±ni bh±van±balena pah±tabb±n²ti eva½ taºh±pi tidh± pah²yati. Y± nittaºh±t± aya½ sa-up±dises± nibb±nadh±tu. Bhed± k±yassa aya½ anup±dises± nibb±nadh±tu. Papañco n±ma vuccati anubandho. Yañc±ha bhagav± “papañceti at²t±n±gatapaccuppanna½ cakkhuviññeyya½ r³pa½ ±rabbh±”ti. Yañc±ha bhagav±– “at²te, r±dha, r³pe anapekkho hohi, an±gata½ r³pa½ m± abhinandi, paccuppannassa r³passa nibbid±ya vir±g±ya nirodh±ya paµinissagg±ya paµipajj±”ti. Ida½ bhagavato pubb±parena yujjati. Yo c±pi papañco ye ca saªkh±r± y± ca at²t±n±gatapaccuppannassa abhinandan±, ida½ ekattha½. Api ca aññamaññehi padehi aññamaññehi akkharehi aññamaññehi byañjanehi aparim±º± dhammadesan± vutt± bhagavat±. Eva½ suttena sutta½ sa½sandayitv± pubb±parena saddhi½ yojayitv± sutta½ niddiµµha½ bhavati. So c±ya½ [sa c±ya½ (s².)] pubb±paro sandhi catubbidho atthasandhi byañjanasandhi desan±sandhi niddesasandh²ti. Tattha atthasandhi chappad±ni saªk±san± pak±san± vivaraº± vibhajan± utt±n²kammat± paññatt²ti. Byañjanasandhi chappad±ni akkhara½ pada½ byañjana½ ±k±ro nirutti niddesoti. Desan±sandhi na ca pathavi½ niss±ya jh±yati jh±y² jh±yati ca. Na ca ±pa½ niss±ya jh±yati jh±y² jh±yati ca, na ca teja½ niss±ya jh±yati jh±y² jh±yati ca, na ca v±yu½ niss±ya jh±yati jh±y² jh±yati ca. Na ca ±k±s±nañc±yatana½ niss±ya…pe… na ca viññ±ºañc±yatana½ niss±ya…pe… na ca ±kiñcaññ±yatana½ niss±ya…pe… na ca nevasaññ±n±saññ±yatana½ niss±ya…pe… na ca ima½ loka½ niss±ya…pe… na ca paraloka½ niss±ya jh±yati jh±y² jh±yati ca. Yamida½ ubhayamantarena diµµha½ suta½ muta½ viññ±ta½ patta½ pariyesita½ vitakkita½ vic±rita½ manas±nucintita½, tampi niss±ya na jh±yati jh±y² jh±yati ca. Aya½ sadevake loke sam±rake sabrahmake sassamaºabr±hmaºiy± paj±ya sadevamanuss±ya anissitena cittena na ñ±yati jh±yanto. Yath± m±ro p±pim± godhikassa kulaputtassa [passa sa½. ni. 1.159] viññ±ºa½ samanvesanto na j±n±ti na passati. So hi papañc±t²to taºh±pah±nena diµµhinissayopissa natthi. Yath± ca godhikassa, eva½ vakkalissa sadevakena lokena sam±rakena sabrahmakena sassamaºabr±hmaºiy± paj±ya sadevamanuss±ya anissitacitt± na ñ±yanti jh±yam±n±. Aya½ desan±sandhi. Tattha katam± niddesasandhi? Nissitacitt± akusalapakkhena niddisitabb±, anissitacitt± kusalapakkhena niddisitabb±. Nissitacitt± kilesena niddisitabb±, anissitacitt± vod±nena niddisitabb±. Nissitacitt± sa½s±rappavattiy± niddisitabb±, anissitacitt± sa½s±ranivattiy± niddisitabb±. Nissitacitt± taºh±ya ca avijj±ya ca niddisitabb±, anissitacitt± samathena ca vipassan±ya ca niddisitabb±. Nissitacitt± ahirikena ca anottappena ca niddisitabb±, anissitacitt± hiriy± ca ottappena ca niddisitabb±. Nissitacitt± asatiy± ca asampajaññena ca niddisitabb±, anissitacitt± satiy± ca sampajaññena ca niddisitabb±. Nissitacitt± ayoniy± ca ayonisomanasik±rena ca niddisitabb±, anissitacitt± yoniy± ca yonisomanasik±rena ca niddisitabb±. Nissitacitt± kosajjena ca dovacassena ca niddisitabb±, anissitacitt± v²riy±rambhena ca sovacassena ca niddisitabb±. Nissitacitt± assaddhiyena ca pam±dena ca niddisitabb±, anissitacitt± saddh±ya ca appam±dena ca niddisitabb±. Nissitacitt± asaddhammassavanena ca asa½varaºena ca niddisitabb±, anissitacitt± saddhammassavanena ca sa½varena ca niddisitabb±. Nissitacitt± abhijjh±ya ca by±p±dena ca niddisitabb±, anissitacitt± anabhijjh±ya ca aby±p±dena ca niddisitabb±. Nissitacitt± n²varaºehi ca sa½yojaniyehi ca niddisitabb±, anissitacitt± r±gavir±g±ya ca cetovimuttiy± avijj±vir±g±ya ca paññ±vimuttiy± niddisitabb±. Nissitacitt± ucchedadiµµhiy± ca sassatadiµµhiy± ca niddisitabb±, anissitacitt± sa-up±dises±ya ca anup±dises±ya ca nibb±nadh±tuy± niddisitabb±. Aya½ niddesasandhi. Ten±ha ±yasm± mah±kacc±yano “neruttamadhipp±yo”ti.
Niyutto catuby³ho h±ro.