Aya½ pana aµµhakath±su vinicchayo– idañhi kassaci t±rakar³pa½ viya maºigu¼ik± viya mutt±gu¼ik± viya ca, kassaci kharasamphassa½ hutv± kapp±saµµhi viya d±rus±ras³ci viya ca, kassaci d²ghap±maªgasutta½ viya kusumad±ma½ viya dh³masikh± viya ca, kassaci vitthata½ makkaµakasutta½ viya val±hakapaµala½ viya padumapuppha½ viya rathacakka½ viya candamaº¹ala½ viya s³riyamaº¹ala½ viya ca upaµµh±ti, tañca paneta½ yath± sambahulesu bhikkh³su suttanta½ sajjh±yitv± nisinnesu ekena bhikkhun± “tumh±ka½ k²disa½ hutv± ida½ sutta½ upaµµh±t²”ti vutte eko “mayha½ mahat² pabbateyy± nad² viya hutv± upaµµh±t²”ti ±ha. Aparo “mayha½ ek± vanar±ji viya”. Añño “mayha½ eko s²tacch±yo s±kh±sampanno phalabh±rabharito rukkho viy±”ti. Tesañhi ta½ ekameva sutta½ saññ±n±nat±ya n±nato upaµµh±ti. Eva½ ekameva kammaµµh±na½ saññ±n±nat±ya n±nato upaµµh±ti. Saññajañhi eta½ saññ±nid±na½ saññ±pabhava½, tasm± saññ±n±nat±ya n±nato upaµµh±t²ti veditabba½. Eva½ upaµµhite pana nimitte tena bhikkhun± ±cariyassa santika½ gantv± ±rocetabba½ “mayha½, bhante, evar³pa½ n±ma upaµµh±t²”ti. ¾cariyena pana “nimittamida½, ±vuso, kammaµµh±na½ punappuna½ manasi karohi sappuris±”ti vattabbo. Ath±nena nimitteyeva citta½ µhapetabba½. Evamass±ya½ ito pabhuti µhapan±vasena bh±van± hoti. Vuttañheta½ por±ºehi–
“Nimitte µhapaya½ citta½, n±n±k±ra½ vibh±vaya½;
dh²ro ass±sapass±se, saka½ citta½ nibandhat²”ti. (P±r±. aµµha. 2.165; visuddhi. 1.232).
Tasseva½ nimittupaµµh±nato pabhuti n²varaº±ni vikkhambhit±neva honti, kiles± sannisinn±va, citta½ upac±rasam±dhin± sam±hitameva. Ath±nena ta½ nimitta½ neva vaººato manasi k±tabba½, na lakkhaºato paccavekkhitabba½, apica kho khattiyamahesiy± cakkavattigabbho viya kassakena s±liyavagabbho viya ca ±v±s±d²ni satta asapp±y±ni vajjetv± t±neva satta sapp±y±ni sevantena s±dhuka½ rakkhitabba½, atha na½ eva½ rakkhitv± punappuna½ manasik±ravasena vuddhi½ vir³¼hi½ gamayitv± dasavidha½ appan±kosalla½ samp±detabba½, v²riyasamat± yojetabb±. Tasseva½ ghaµentassa visuddhimagge vutt±nukkamena tasmi½ nimitte catukkapañcakajjh±n±ni nibbattanti. Eva½ nibbattacatukkapañcakajjh±no panettha bhikkhu sallakkhaº±vivaµµan±vasena kammaµµh±na½ va¹¹hetv± p±risuddhi½ pattuk±mo tadeva jh±na½ pañcah±k±rehi vasippatta½ paguºa½ katv± n±mar³pa½ vavatthapetv± vipassana½ paµµhapeti. Katha½? So hi sam±pattito vuµµh±ya ass±sapass±s±na½ samudayo karajak±yo ca cittañc±ti passati. Yath± hi kamm±ragaggariy± dhamam±n±ya bhastañca purisassa ca tajja½ v±y±ma½ paµicca v±to sañcarati, evameva½ k±yañca cittañca paµicca ass±sapass±s±ti. Tato ass±sapass±se ca k±yañca r³panti, cittañca ta½sampayutte ca dhamme ar³panti vavatthapeti. Eva½ n±mar³pa½ vavatthapetv± tassa paccaya½ pariyesati, pariyesanto ca ta½ disv± t²supi addh±su n±mar³passa pavatti½ ±rabbha kaªkha½ vitarati, vitiººakaªkho kal±pasammasanavasena “anicca½ dukkhamanatt±”ti tilakkhaºa½ ±ropetv± udayabbay±nupassan±ya pubbabh±ge uppanne obh±s±dayo dasa vipassanupakkilese pah±ya upakkilesavimutta½ udayabbay±nupassan±ñ±ºa½ “maggo”ti vavatthapetv± udaya½ pah±ya bhaªg±nupassana½ patv± nirantara½ bhaªg±nupassanena bhayato upaµµhitesu sabbasaªkh±resu nibbindanto virajjanto vimuccanto yath±kkamena catt±ro ariyamagge p±puºitv± arahattaphale patiµµh±ya ek³nav²satibhedassa paccavekkhaº±ñ±ºassa pariyanta½ patto sadevakassa lokassa aggadakkhiºeyyo hoti. Ett±vat± cassa gaºana½ ±di½ katv± vipassan±pariyos±n± ±n±p±nassatisam±dhibh±van± samatt± hot²ti. Aya½ sabb±k±rato paµhamacatukkavaººan±. Itaresu pana t²su catukkesu yasm± visu½ kammaµµh±nabh±van±nayo n±ma natthi, tasm± anupadavaººan±nayeneva tesa½ evamattho veditabbo. P²tipaµisa½ved²ti p²ti½ paµisa½vidita½ karonto p±kaµa½ karonto assasiss±mi passasiss±m²ti sikkhati. Tattha dv²h±k±rehi p²ti paµisa½vidit± hoti ±rammaºato ca asammohato ca. Katha½ ±rammaºato p²ti paµisa½vidit± hoti? Sapp²tike dve jh±ne sam±pajjati, tassa sam±pattikkhaºe jh±napaµil±bhena ±rammaºato p²ti paµisa½vidit± hoti ±rammaºassa paµisa½viditatt±. Katha½ asammohato? Sapp²tike dve jh±ne sam±pajjitv± vuµµh±ya jh±nasampayutta½ p²ti½ khayato vayato sammasati, tassa vipassan±kkhaºe lakkhaºapaµivedhena asammohato p²ti paµisa½vidit± hoti. Eteneva nayena avasesapad±nipi atthato veditabb±ni. Ida½ panettha visesamatta½– tiººa½ jh±n±na½ vasena sukhapaµisa½vidit± hoti. Catunnampi jh±n±na½ vasena cittasaªkh±rapaµisa½vidit± veditabb±. Cittasaªkh±roti vedan±saññ±kkhandh±. Passambhaya½ cittasaªkh±ranti o¼±rika½ o¼±rika½ cittasaªkh±ra½ passambhento, nirodhentoti attho. So vitth±rato k±yasaªkh±re vuttanayena veditabbo. Apicettha p²tipade p²tis²sena vedan± vutt±, sukhapade sar³peneva vedan±. Dv²su cittasaªkh±rapadesu “saññ± ca vedan± ca cetasik±, ete dhamm± cittapaµibaddh± cittasaªkh±r±”ti (paµi. ma. 1.174; ma. ni. 1.463) vacanato saññ±sampayutt± vedan±ti eva½ vedan±nupassan±nayena ida½ catukka½ bh±sitanti veditabba½. Tatiyacatukkepi catunna½ jh±n±na½ vasena cittapaµisa½vidit± veditabb±. Abhippamodaya½ cittanti citta½ modento pamodento h±sento pah±sento assasiss±mi passasiss±m²ti sikkhati. Tattha dv²h±k±rehi abhippamodo hoti sam±dhivasena ca vipassan±vasena ca. Katha½ sam±dhivasena? Sapp²tike dve jh±ne sam±pajjati, so sam±pattikkhaºe sampayutt±ya p²tiy± citta½ ±modeti pamodeti. Katha½ vipassan±vasena? Sapp²tike dve jh±ne sam±pajjitv± vuµµh±ya jh±nasampayutta½ p²ti½ khayato vayato sammasati. Eva½ vipassan±kkhaºe jh±nasampayutta½ p²ti½ ±rammaºa½ katv± citta½ ±modeti pamodeti. Eva½ paµipanno “abhippamodaya½ citta½ assasiss±mi passasiss±m²ti sikkhat²”ti vuccati. Sam±daha½ cittanti paµhamajjh±n±divasena ±rammaºe citta½ sama½ ±dahanto sama½ µhapento, t±ni v± pana jh±n±ni sam±pajjitv± vuµµh±ya jh±nasampayutta½ citta½ khayato vayato sammasato vipassan±kkhaºe lakkhaºapaµivedhena uppajjati khaºikacittekaggat±, eva½ uppann±ya khaºikacittekaggat±ya vasenapi ±rammaºe citta½ sama½ ±dahanto sama½ µhapento “sam±daha½ citta½ assasiss±mi passasiss±m²ti sikkhat²”ti vuccati. Vimocaya½ cittanti paµhamajjh±nena n²varaºehi citta½ mocento vimocento, dutiyena vitakkavic±rehi, tatiyena p²tiy±, catutthena sukhadukkhehi citta½ mocento vimocento, t±ni v± pana jh±n±ni sam±pajjitv± vuµµh±ya jh±nasampayutta½ citta½ khayato vayato sammasati. So vipassan±kkhaºe anicc±nupassan±ya niccasaññ±to citta½ mocento vimocento, dukkh±nupassan±ya sukhasaññ±to, anatt±nupassan±ya attasaññ±to, nibbid±nupassan±ya nandito, vir±g±nupassan±ya r±gato, nirodh±nupassan±ya samudayato, paµinissagg±nupassan±ya ±d±nato citta½ mocento vimocento assasati ceva passasati ca. Tena vuccati– “vimocaya½ citta½ assasiss±mi passasiss±m²ti sikkhat²”ti. Eva½ citt±nupassan±vasena ida½ catukka½ bh±sitanti veditabba½. Catutthacatukke pana anicc±nupass²ti ettha t±va anicca½ veditabba½, aniccat± veditabb±, anicc±nupassan± veditabb±, anicc±nupass² veditabbo. Tattha aniccanti pañcakkhandh±. Kasm±? Upp±davayaññathattabh±v±. Aniccat±ti tesa½yeva upp±davayaññathatta½, hutv± abh±vo v±, nibbatt±na½ tenev±k±rena aµµhatv± khaºabhaªgena bhedoti attho. Anicc±nupassan±ti tass± aniccat±ya vasena r³p±d²su “aniccan”ti anupassan±. Anicc±nupass²ti t±ya anupassan±ya samann±gato. Tasm± eva½bh³to assasanto ca passasanto ca idha “anicc±nupass² assasiss±mi passasiss±m²ti sikkhat²”ti veditabbo. Vir±g±nupass²ti ettha pana dve vir±g± khayavir±go ca accantavir±go ca. Tattha khayavir±goti saªkh±r±na½ khaºabhaªgo. Accantavir±goti nibb±na½. Vir±g±nupassan±ti tadubhayadassanavasena pavatt± vipassan± ca maggo ca. T±ya duvidh±yapi anupassan±ya samann±gato hutv± assasanto ca passasanto ca “vir±g±nupass² assasiss±mi passasiss±m²ti sikkhat²”ti veditabbo. Nirodh±nupass²padepi eseva nayo. Paµinissagg±nupass²ti etth±pi dve paµinissagg± paricc±gapaµinissaggo ca pakkhandanapaµinissaggo ca. Paµinissaggoyeva anupassan± paµinissagg±nupassan±, vipassan±magg±nameta½ adhivacana½. Vipassan±ti tadaªgavasena saddhi½ khandh±bhisaªkh±rehi kilese pariccajati, saªkhatadosadassanena ca tabbipar²te nibb±ne tanninnat±ya pakkhandat²ti paricc±gapaµinissaggo ceva pakkhandanapaµinissaggo c±ti vuccati. Maggo samucchedavasena saddhi½ khandh±bhisaªkh±rehi kilese pariccajati, ±rammaºakaraºena ca nibb±ne pakkhandat²ti paricc±gapaµinissaggo ceva pakkhandanapaµinissaggo c±ti vuccati. Ubhayampi pana purimapurimañ±º±na½ anu-anu passanato anupassan±ti vuccati. T±ya duvidh±yapi paµinissagg±nupassan±ya samann±gato hutv± assasanto ca passasanto ca “paµinissagg±nupass² assasiss±mi passasiss±m²ti sikkhat²”ti veditabbo. Ettha ca “anicc±nupass²”ti taruºavipassan±ya vasena vutta½, “vir±g±nupass²”ti tato balavatar±ya saªkh±resu virajjanasamatth±ya vipassan±ya vasena, “nirodh±nupass²”ti tato balavatar±ya kilesanirodhanasamatth±ya vipassan±ya vasena “paµinissagg±nupass²”ti maggassa ±sannabh³t±ya atitikkh±ya vipassan±ya vasena vuttanti veditabba½. Yattha pana maggopi labbhati, so abhinnoyeva. Evamida½ catukka½ suddhavipassan±vasena vutta½, purim±ni pana t²ºi samathavipassan±vasen±ti.
¾n±p±nassatim±tik±vaººan± niµµhit±.
164. Id±ni yath±nikkhitta½ m±tika½ paµip±µiy± bh±jetv± dassetu½ idh±ti imiss± diµµhiy±ti-±di ±raddha½. Tattha imiss± diµµhiy±ti-±d²hi dasahi padehi sikkhattayasaªkh±ta½ sabbaññubuddhas±sanameva kathita½. Tañhi buddhena bhagavat± diµµhatt± diµµh²ti vuccati, tasseva khamanavasena khanti, ruccanavasena ruci, gahaºavasena ±d±yo, sabh±vaµµhena dhammo, sikkhitabbaµµhena vinayo, tadubhayenapi dhammavinayo, pavuttavasena p±vacana½, seµµhacariyaµµhena brahmacariya½ anusiµµhid±navasena satthus±sananti vuccati. Tasm± “imiss± diµµhiy±”ti-±d²su imiss± buddhadiµµhiy±, imiss± buddhakhantiy±, imiss± buddharuciy±, imasmi½ buddha-±d±ye, imasmi½ buddhadhamme, imasmi½ buddhavinaye, imasmi½ buddhadhammavinaye, imasmi½ buddhap±vacane, imasmi½ buddhabrahmacariye, imasmi½ buddhasatthus±saneti attho veditabbo. Apiceta½ sikkhattayasaªkh±ta½ sakala½ p±vacana½ bhagavat± diµµhatt± samm±diµµhipaccayatt± samm±diµµhipubbaªgamatt± ca diµµhi. Bhagavato khamanavasena khanti. Ruccanavasena ruci. Gahaºavasena ±d±yo Attano k±raka½ ap±ye apatam±na½ dh±ret²ti dhammo. Sova sa½kilesapakkha½ vinet²ti vinayo. Dhammo ca so vinayo c±ti dhammavinayo, kusaladhammehi v± akusaladhamm±na½ esa vinayoti dhammavinayo. Teneva vutta½– “ye ca kho tva½, gotami, dhamme j±neyy±si ime dhamm± vir±g±ya sa½vattanti, no sar±g±ya…pe… eka½sena, gotami, dh±reyy±si eso dhammo eso vinayo eta½ satthus±sanan”ti (a. ni. 8.53; c³¼ava. 406). Dhammena v± vinayo, na daº¹±d²h²ti dhammavinayo. Vuttampi ceta½–