98. “Addh± hi sabba½ abhip±raka tva½, dhamma½ ac±r² mama kattuputta;
añño nu te ko idha sotthikatt±, dvipado naro aruºe j²valoke.
99. “Tuva½ nu seµµho tvamanuttarosi, tva½ dhammagutto dhammavid³ sumedho;
so dhammagutto cirameva j²va, dhammañca me desaya dhammap±la.
100. “Tadiªgha abhip±raka, suºohi vacana½ mama;
dhamma½ te desayiss±mi, sata½ ±sevita½ aha½.
101. “S±dhu dhammaruc² r±j±, s±dhu paññ±ºav± naro;
s±dhu mitt±namaddubbho, p±pass±karaºa½ sukha½.
102. “Akkodhanassa vijite, µhitadhammassa r±jino;
sukha½ manuss± ±setha, s²tacch±y±ya saªghare.
103. “Na c±hameta½ abhirocay±mi, kamma½ asamekkhakata½ as±dhu;
ye v±pi ñatv±na saya½ karonti, upam± im± mayha½ tuva½ suºohi.
104. “Gava½ ce taram±n±na½, jimha½ gacchati puªgavo;
sabb± t± jimha½ gacchanti, nette jimha½ gate sati.
105. “Evameva manussesu, yo hoti seµµhasammato;
so ce adhamma½ carati, pageva itar± paj±;
sabba½ raµµha½ dukha½ seti, r±j± ce hoti adhammiko.
106. “Gava½ ce taram±n±na½, uju½ gacchati puªgavo;
sabb± g±v² uju½ yanti, nette uju½ gate sati.
107. “Evameva manussesu, yo hoti seµµhasammato;
so sace dhamma½ carati, pageva itar± paj±;
sabba½ raµµha½ sukha½ seti, r±j± ce hoti dhammiko.
108. “Na c±p±ha½ adhammena, amarattamabhipatthaye;
ima½ v± pathavi½ sabba½, vijetu½ abhip±raka.
109. “Yañhi kiñci manussesu, ratana½ idha vijjati;
g±vo d±so hiraññañca, vatthiya½ haricandana½.
110. “Assitthiyo ratana½ maºikañca, yañc±pi me candimas³riy± abhip±layanti;
na tassa hetu visama½ careyya½, majjhe siv²na½ usabhomhi j±to.
111. “Net± hit± uggato raµµhap±lo, dhamma½ siv²na½ apac±yam±no;
so dhammamev±nuvicintayanto, tasm± sake cittavase na vatto.
112. “Addh± tuva½ mah±r±ja, nicca½ abyasana½ siva½;
karissasi cira½ rajja½, paññ± hi tava t±dis².
113. “Eta½ te anumod±ma, ya½ dhamma½ nappamajjasi;
dhamma½ pamajja khattiyo, raµµh± cavati issaro.
114. “Dhamma½ cara mah±r±ja, m±t±pit³su khattiya;
idha dhamma½ caritv±na, r±ja sagga½ gamissasi.
115. “Dhamma½ cara mah±r±ja, puttad±resu khattiya;
idha dhamma½ caritv±na, r±ja sagga½ gamissasi.
116. “Dhamma½ cara mah±r±ja, mitt±maccesu khattiya;
idha dhamma½ caritv±na, r±ja sagga½ gamissasi.
117. “Dhamma½ cara mah±r±ja, v±hanesu balesu ca;
idha dhamma½ caritv±na, r±ja sagga½ gamissasi.
118. “Dhamma½ cara mah±r±ja, g±mesu nigamesu ca;
idha dhamma½ caritv±na, r±ja sagga½ gamissasi.
119. “Dhamma½ cara mah±r±ja, raµµhesu janapadesu ca;
idha dhamma½ caritv±na, r±ja sagga½ gamissasi.
120. “Dhamma½ cara mah±r±ja, samaºabr±hmaºesu ca;
idha dhamma½ caritv±na, r±ja sagga½ gamissasi.
121. “Dhamma½ cara mah±r±ja, migapakkh²su khattiya;
idha dhamma½ caritv±na, r±ja sagga½ gamissasi.
122. “Dhamma½ cara mah±r±ja, dhammo ciººo sukh±vaho;
idha dhamma½ caritv±na, r±ja sagga½ gamissasi.
123. “Dhamma½ cara mah±r±ja, sa-ind± dev± sabrahmak±;
suciººena diva½ patt±, m± dhamma½ r±ja p±mado”ti.
Tattha sabb±p²ti, janinda, ahameta½ ekakova paµicch±detv± ±ness±mi, tasm± µhapetv± mamañca tuvañca aññ± sabb±pi paj± imassa katassa ±k±ramattampi na jaññ± na j±nissanti. Bhuseh²ti t±ya saddhi½ abhiramanto attano taºh±vanatha½ bhusa½ karohi va¹¹hehi manoratha½ p³rehi. Saj±h²ti manoratha½ pana p³retv± sace te na ruccati, atha na½ saj±hi mayhameva paµidehi. Kammakaranti, samma abhip±raka, yo manusso p±paka½ kamma½ karonto, so pacch± m± idha aññe ida½ p±pakamma½ maññi½su m± j±nant³ti maññati cinteti, ducintitameta½ tassa. Ki½k±raº±? Passanti bh³t±ni karontametanti ye ca buddh± paccekabuddh± buddhaputt± iddhiy± yutt±, te ca na½ passantiyeva. Na me piy±ti, samma abhip±raka, añño nu te koci “idha lokasmi½ sakal±yapi pathaviy± na me umm±dant² piy±”ti eva½ saddaheyya.
S²hova selassa guhanti, mah±r±ja, sace tva½ ta½ idha na ±nesi, atha yath± s²ho kilesapari¼±he uppanne s²hapotik±ya vasanaµµh±na½ maºiguha½ upeti, eva½ tass± vasanaµµh±na½ gaccha, tattha attano patthana½ p³reh²ti. Sukhapphalanti, samma abhip±raka, paº¹it± attano dukkhena phuµµh± sam±n± na sukhavip±kad±yakakamma½ pariccajanti, sammohit± v±pi hutv± mohena m³¼h± sukhena matt± p±pakamma½ n±ma na sam±caranti. Yath±sukha½, s±mi, karohi k±manti, s±mi sivir±ja, attano d±si½ paric±rentassa garah± n±ma natthi, tva½ yath±sukha½ yath±jjh±saya½ k±ma½ karohi, attano iccha½ p³reh²ti. Na tena so j²vat²ti, samma abhip±raka, yo “issaromh²”ti p±pa½ karoti, katv± ca ki½ ma½ devamanuss± vakkhant²ti na uttasati na ottappati, so tena kammena na ca d²ghak±la½ j²vati, khippameva marati, devat±pi pana “ki½ imassa p±parañño rajjena, varamassa v±¼ukaghaµa½ gale bandhitv± maraºan”ti l±makena cakkhun± olokenti.
Aññ±takanti, mah±r±ja, aññesa½ santaka½ tehi s±mikehi padinna½ d±na½ ye attano dhamme µhit± paµicchanti, te tattha paµicchak± ca d±yak± ca sabbepi sukhapphalameva kamma½ karonti. Paµigg±hake hi paµiggaºhante ta½ d±na½ d±yakassa mahanta½ vip±ka½ det²ti. Yo attadukkhen±ti, samma abhip±raka, yo attano dukkhena p²¼ito ta½ parassa dahati, attano sar²rato apanetv± parassa sar²re khipati, parassa v± sukhena attano sukha½ dahati, parassa sukha½ gahetv± attani pakkhipati, “attano dukkha½ hariss±m²”ti para½ dukkhita½ karoti, “att±na½ sukhess±m²”ti para½ dukkhita½ karoti, “att±na½ sukhess±m²”ti parassa sukha½ n±seti, na so dhamma½ j±n±ti. Yo pana eva½ j±n±ti “yathevida½ mayha½ sukhadukkha½, tath± paresan”ti, sa vedi dhamma½ j±n±ti n±m±ti ayametiss± g±th±ya attho.
Piyena te damm²ti piyena k±raºabh³tena piya½ phala½ patthento damm²ti attho. Piya½ labhant²ti sa½s±re sa½sarant± piyameva labhanti. K±mahetukanti, samma abhip±raka k±mahetuka½ ayutta½ katv± “att±na½ vadhiss±m²”ti me parivitakko uppajjati. Mayha satinti mama santaka½. “Mayha sat²”tipi p±µho, mama santak±ti eva½ maññam±no sace tva½ ta½ na k±mes²ti attho. Sabbajanass±ti sabb± seniyo sannip±t±petv± tassa sabbajanassa aya½ mayha½ ahit±ti pariccajiss±mi. Tato avhayes²ti tato ta½ apariggahitatt± ±neyy±si. Ad³siyanti anapar±dha½. Katteti tameva aparena n±mena ±lapati. So hi rañño hita½ karoti, tasm± “katt±”ti vuccati. Na c±pi tyass±ti eva½ akiccak±r²ti nagare tava koci pakkhopi na bhaveyya.
Nindanti na kevala½ upav±dameva, sacepi ma½ koci sammukh± nindissati v± pasa½sissati v±, dosa½ v± pana ±ropento garahissati, tamp±ha½ ninda½ pasa½sa½ garahañca sabba½ sahiss±mi, sabbameta½ mama ±gacchat³ti vadati. Tamh±ti yo ete nind±dayo na gaºh±ti, tamh± puris± issariyasaªkh±t± sir² ca paññ±saªkh±t± lakkh² ca thalaµµh±nato suvuµµhisaªkh±to ±po viya apeti na patiµµh±t²ti. Ettoti ito mama tass± pariccattak±raº±. Dhamm±tis±rañc±ti dhamma½ atikkamitv± pavatta½ akusala½ v± ya½ kiñci hoti. Paccuttariss±m²ti sampaµicchiss±mi dh±rayiss±mi. Th±var±na½ tas±nanti yath± mah±pathav² kh²º±sav±nañca puthujjan±nañca kiñci sampaµicchati sabba½ adhiv±seti, tathev±hampi sabbameta½ sampaµicchiss±mi adhiv±sess±m²ti d²peti. Ekovimanti aha½ ekova imampi attano dukkhabh±ra½ h±rayiss±mi dh±rayiss±mi vahiss±mi. Dhamme µhitoti vinicchayadhamme paveºidhamme tividhasucaritadhamme ca µhito hutv±.
Sagg³paganti deva, puññakamma½ n±meta½ sagg³paga½ hoti. Yaññe dhananti yaññadhana½, ayameva v± p±µho. Sakh±ti umm±dant²pi mama sah±yik±, tvampi sah±yako. Pitaroti brahm±no. Sabbeti na kevala½ devabrahm±nova, sabbe raµµhav±sinopi ma½ passatha, “bho, sah±yakassa bhariy± sah±yik± imin± gehe kat±”ti nindeyyu½. Na hetadhammanti na hi eta½ adhammika½. Ya½ te may±ti yasm± may± s± tuyha½ dinn±, tasm± eta½ adhammoti na vadissanti. Satanti sant±na½ buddh±d²na½ khantimett±bh±van±s²l±c±rasaªkh±t±ni dhamm±ni suvaººit±ni samuddavel±va duraccay±ni, tasm± yath± samuddo vela½ n±tikkamati, evamahampi s²lavela½ n±tikkamiss±m²ti vadati.
¾huneyyo mes²ti, mah±r±ja, tva½ mama ±hunap±hunasakk±rass±nucchaviko. Dh±t± vidh±t± casi k±map±loti tva½ mama, deva, dh±raºato dh±t± issariyasukhassa vidahanato vidh±t± icchitapatthit±na½ k±m±na½ p±lanato k±map±lo. Tay² hut±ti tuyha½ dinn±. K±mena meti mama k±mena mama patthan±ya umm±danti½ paµicch±ti eva½ abhip±rako rañño deti. R±j± “na mayha½ attho”ti paµikkhipati. Bh³miya½ patita½ s±kuºikapacchi½ piµµhip±dena paharitv± aµaviya½ khipant± viya ubhopi na½ jahanteva. Id±ni r±j± puna akathanatth±ya ta½ santajjento “addh± h²”ti g±tham±ha. Tattha kattuputt±ti pit±pissa katt±va, tena na½ eva½ ±lapati. Ida½ vutta½ hoti– addh± tva½ ito pubbe mayha½ sabbadhamma½ acari, hitameva vu¹¹himeva ak±si, id±ni pana paµipakkho hutv± bahu½ kathesi, “m± eva½ vippalapasi, añño nu te dvipado naro, ko idha j²valoke aruºeyeva sotthikatt±, sace hi aha½ viya añño r±j± tava bhariy±ya paµibaddhacitto abhavissa, anto-aruºeyeva tava s²sa½ chind±petv± ta½ attano ghare kareyya, aha½ pana akusalabhayeneva na karomi, tuºh² hohi, na me et±ya attho”ti ta½ santajjesi.
So ta½ sutv± puna kiñci vattu½ asakkonto rañño thutivasena “tuva½ n³”ti g±tham±ha. Tassattho– mah±r±ja, tvaññeva sakalajambud²pe sabbesa½ narind±na½ seµµho, tva½ anuttaro, tva½ vinicchayadhammapaveºidhammasucaritadhamm±na½ gop±yanena dhammagutto, tesa½ viditatt± dhammavid³ tva½ sumedho, so tva½ ya½ dhamma½ gopesi, teneva gutto c²ra½ j²va, dhammañca me desehi dhammap±laka, dhammagopaka, r±javar±ti.
Atha r±j± dhamma½ desento “tadiªgh±”ti-±dim±ha. Tattha iªgh±ti codanatthe nip±to, yasm± ma½ tva½ codesi, tasm±ti attho. Satanti buddh±d²hi sappurisehi ±sevita½. S±dh³ti sundaro pasattho. Vinicchayapaveºisucaritadhamme rocet²ti dhammaruci. T±diso hi j²vita½ jahantopi akicca½ na karoti, tasm± s±dhu. Paññ±ºav±ti ñ±ºasampanno. Mitt±namaddubbhoti mittassa adussanabh±vo. Ýhitadhammass±ti patiµµhitatividhadhammassa. ¾seth±ti ±seyyu½ nis²deyyu½. Desan±s²sameva ceta½, catt±ropi iriy±pathe sukha½ kappeyyunti aya½ panettha attho. S²tacch±y±y±ti puttad±rañ±timitt±na½ s²tal±ya ch±y±ya. Saªghareti sakaghare, attano geheti attho. Adhammabalidaº¹±d²hi anupaddut± sukha½ vaseyyunti dasseti. Na c±hametanti, samma abhip±raka, yameta½ asamekkhitv± kata½ as±dhukamma½, eta½ aha½ na rocay±mi. Ye v±pi ñatv±n±ti ye v± pana r±j±no ñatv± tuletv± t²retv± saya½ karonti, tes±ha½ kamma½ rocem²ti adhipp±yo. Upam± im±ti imasmi½ panatthe tva½ mayha½ im± dve upam± suºohi.
Jimhanti vaªka½. Netteti yo g±viyo neti, tasmi½ jeµµhaka-usabhe. Pagev±ti tasmi½ adhamma½ carante itar± paj± pageva carati, ativiya karot²ti attho. Dhammikoti catt±ri agatigaman±ni pah±ya dhammena rajja½ k±rento. Amarattanti devatta½. Ratananti saviññ±ºak±viññ±ºakaratana½. Vatthiyanti k±sikavatthameva. Assitthiyoti v±tasamagati-assepi uttamar³padhar± itthiyopi. Ratana½ maºikañc±ti sattavidharatanañca mahagghabhaº¹akañca. Abhip±layant²ti ±loka½ karont± rakkhanti. Na tass±ti tassa cakkavattirajjassapi hetu na visama½ careyya½. Usabhomh²ti yasm± aha½ siv²na½ majjhe jeµµhakar±j± hutv± j±to, tasm± cakkavattirajjak±raºampi na visama½ car±m²ti attho. Net±ti mah±jana½ kusale patiµµh±petv± devanagara½ net±, hitakaraºena tassa hit±, “sivir±j± kira dhammac±r²”ti sakalajambud²pe ñ±tatt± uggato, samena raµµhap±lanato raµµhap±lo. Apac±yam±noti siv²na½ por±ºakar±j³na½ paveºidhamma½ apac±yam±no. Soti so aha½ tameva dhamma½ anuvicintayanto tasm± tena k±raºena attano cittassa vase na vatt±mi.
Eva½ mah±sattassa dhammakatha½ sutv± abhip±rako thuti½ karonto “addh±”ti-±dim±ha. Nappamajjas²ti attan± kathitadhamma½ nappamajjasi tattheva vattesi. Dhamma½ pamajj±ti dhamma½ pamussitv± agativasena gantv±. Eva½ so tassa thuti½ katv± “dhamma½ car±”ti dhammacariy±ya niyyojento uttaripi dasa ov±dag±th± abh±si. T±samattho heµµh± tesakuºaj±take (j±. 2.17.1 ±dayo) vaººitova.
Eva½ abhip±rakasen±patin± rañño dhamme desite r±j± umm±dantiy± paµibaddhacitta½ vinodesi.
Satth± ima½ dhammadesana½ ±haritv± sacc±ni pak±setv± j±taka½ samodh±nesi, saccapariyos±ne so bhikkhu sot±pattiphale patiµµh±si. Tad± sunandas±rathi ±nando ahosi, abhip±rako s±riputto, umm±dant² uppalavaºº±, sesaparis± buddhaparis±, sivir±j± ahameva ahosinti.

Umm±dant²j±takavaººan± dutiy±.