[462] 8. Sa½varaj±takavaººan±

J±nanto no mah±r±j±ti ida½ satth± jetavane viharanto eka½ ossaµµhav²riya½ bhikkhu½ ±rabbha kathesi. So kira s±vatthiv±s² kulaputto satthu dhammadesana½ sutv± pabbajitv± laddh³pasampado ±cariyupajjh±yavatta½ p³rento ubhay±ni p±timokkh±ni paguº±ni katv± paripuººapañcavasso kammaµµh±na½ gahetv± “araññe vasiss±m²”ti ±cariyupajjh±ye ±pucchitv± kosalaraµµhe eka½ paccantag±ma½ gantv± tattha iriy±pathe pasannamanussehi paººas±la½ katv± upaµµhiyam±no vassa½ upagantv± yuñjanto ghaµento v±yamanto acc±raddhena v²riyena tem±sa½ kammaµµh±na½ bh±vetv± obh±samattampi upp±detu½ asakkonto cintesi “addh± aha½ satth±r± desitesu cat³su puggalesu padaparamo, ki½ me araññav±sena, jetavana½ gantv± tath±gatassa r³pasiri½ passanto madhuradhammadesana½ suºanto v²tin±mess±m²”ti. So v²riya½ ossajitv± tato nikkhanto anupubbena jetavana½ gantv± ±cariyupajjh±yehi ceva sandiµµhasambhattehi ca ±gamanak±raºa½ puµµho tamattha½ kathetv± tehi “kasm± evamak±s²”ti garahitv± satthu santika½ netv± “ki½, bhikkhave, aniccham±na½ bhikkhu½ ±nayitth±”ti vutte “aya½, bhante, v²riya½ ossajitv± ±gato”ti ±rocite satth± “sacca½ kir±”ti pucchitv± “sacca½, bhante”ti vutte “kasm± bhikkhu v²riya½ ossaji, imasmiñhi s±sane nibb²riyassa kus²tapuggalassa aggaphala½ arahatta½ n±ma natthi, ±raddhav²riy± ima½ dhamma½ ±r±dhenti, tva½ kho pana pubbe v²riyav± ov±dakkhamo, teneva k±raºena b±r±ºasirañño puttasatassa sabbakaniµµho hutv±pi paº¹it±na½ ov±de µhatv± setacchatta½ pattos²”ti vatv± at²ta½ ±hari.
At²te b±r±ºasiya½ brahmadatte rajja½ k±rente sa½varakum±ro n±ma puttasatassa sabbakaniµµho ahosi. R±j± ekeka½ putta½ “sikkhitabbayuttaka½ sikkh±peth±”ti ekekassa amaccassa ad±si. Sa½varakum±rassa ±cariyo amacco bodhisatto ahosi paº¹ito byatto r±japuttassa pituµµh±ne µhito. Amacc± sikkhitasippe r±japutte rañño dassesu½. R±j± tesa½ janapada½ datv± uyyojesi. Sa½varakum±ro sabbasippassa nipphatti½ patv± bodhisatta½ pucchi “t±ta, sace ma½ pit± janapada½ peseti, ki½ karom²”ti? “T±ta, tva½ janapade d²yam±ne ta½ aggahetv± ‘deva aha½ sabbakaniµµho, mayipi gate tumh±ka½ p±dam³la½ tuccha½ bhavissati, aha½ tumh±ka½ p±dam³leyeva vasiss±m²’ti vadeyy±s²”ti. Athekadivasa½ r±j± sa½varakum±ra½ vanditv± ekamanta½ nisinna½ pucchi “ki½ t±ta, sippa½ te niµµhitan”ti? “¾ma, dev±”ti. “Tuyhampi janapada½ dem²”ti. “Deva tumh±ka½ p±dam³la½ tuccha½ bhavissati, p±dam³leyeva vasiss±m²”ti. R±j± tussitv± “s±dh³”ti sampaµicchi. So tato paµµh±ya rañño p±dam³leyeva hutv± punapi bodhisatta½ pucchi “t±ta añña½ ki½ karom²”ti? “T±ta r±j±na½ eka½ pur±ºuyy±na½ y±c±h²”ti. So “s±dh³”ti uyy±na½ y±citv± tattha j±takehi pupphaphalehi nagare issarajana½ saªgaºhitv± puna “ki½ karom²”ti pucchi. “T±ta, r±j±na½ ±pucchitv± antonagare bhattavetana½ tvameva deh²”ti. So tath± katv± antonagare kassaci kiñci ah±petv± bhattavetana½ datv± puna bodhisatta½ pucchitv± r±j±na½ viññ±petv± antonivesane d±saporis±nampi hatth²nampi ass±nampi balak±yassapi vatta½ aparih±petv± ad±si, tirojanapadehi ±gat±na½ d³t±d²na½ niv±saµµh±n±d²ni v±ºij±na½ suªkanti sabbakaraº²y±ni attan±va ak±si. Eva½ so mah±sattassa ov±de µhatv± sabba½ antojanañca bahijanañca n±gare ca raµµhav±sino ca ±gantuke ca ±yavattane ca tena tena saªgahavatthun± ±bandhitv± saªgaºhi, sabbesa½ piyo ahosi man±po.
Aparabh±ge r±j±na½ maraºamañce nipanna½ amacc± pucchi½su “deva, tumh±ka½ accayena setacchatta½ kassa dem±”ti? “T±ta, mama putt± sabbepi setacchattassa s±minova. Yo pana tumh±ka½ mana½ gaºh±ti, tasseva setacchattha½ dadeyy±th±”ti. Te tasmi½ k±lakate tassa sar²raparih±ra½ katv± sattame divase sannipatitv± “raññ± ‘yo tumh±ka½ mana½ gaºh±ti, tassa setacchatta½ uss±peyy±th±’ti vutta½, amh±kañca aya½ sa½varakum±ro mana½ gaºh±t²”ti ñ±takehi pariv±rit± tassa kañcanam±la½ setacchatta½ uss±payi½su. Sa½varamah±r±j± bodhisattassa ov±de µhatv± dhammena rajja½ k±resi. Itare ek³nasatakum±r± “pit± kira no k±lakato, sa½varakum±rassa kira setacchatta½ uss±pesu½, so sabbakaniµµho, tassa chatta½ na p±puº±ti, sabbajeµµhakassa chatta½ uss±pess±m±”ti ekato ±gantv± “chatta½ v± no detu, yuddha½ v±”ti sa½varamah±r±jassa paººa½ pesetv± nagara½ uparundhi½su. R±j± bodhisattassa ta½ pavatti½ ±rocetv± “id±ni ki½ karom±”ti pucchi. Mah±r±ja, tava bh±tikehi saddhi½ yujjhanakicca½ natthi, tva½ pitu santaka½ dhana½ satakoµµh±se k±retv± ek³nasata½ bh±tik±na½ pesetv± “ima½ tumh±ka½ koµµh±sa½ pitu santaka½ gaºhatha, n±ha½ tumhehi saddhi½ yujjh±m²”ti s±sana½ pahiº±h²ti. So tath± ak±si. Athassa sabbajeµµhabh±tiko uposathakum±ro n±ma sese ±mantetv± “t±t±, r±j±na½ n±ma abhibhavitu½ samatth± n±ma natthi, ayañca no kaniµµhabh±tiko paµisattupi hutv± na tiµµhati, amh±ka½ pitu santaka½ dhana½ pesetv± ‘n±ha½ tumhehi saddhi½ yujjh±m²’ti pesesi, na kho pana maya½ sabbepi ekakkhaºe chatta½ uss±pess±ma, ekasseva chatta½ uss±pess±ma, ayameva r±j± hotu, etha ta½ passitv± r±jakuµumba½ paµicch±detv± amh±ka½ janapadameva gacch±m±”ti ±ha. Atha te sabbepi kum±r± nagaradv±ra½ vivar±petv± paµisattuno ahutv± nagara½ pavisi½su.
R±j±pi tesa½ amaccehi paºº±k±ra½ g±h±petv± paµimagga½ peseti. Kum±r± n±timahantena pariv±rena pattik±va ±gantv± r±janivesana½ abhiruhitv± sa½varamah±r±jassa nipaccak±ra½ dassetv± n²c±sane nis²di½su. Sa½varamah±r±j± setacchattassa heµµh± s²h±sane nis²di, mahanto yaso mahanta½ sirisobhagga½ ahosi, olokitolokitaµµh±na½ kampi. Uposathakum±ro sa½varamah±r±jassa sirivibhava½ oloketv± “amh±ka½ pit± attano accayena sa½varakum±rassa r±jabh±va½ ñatv± maññe amh±ka½ janapade datv± imassa na ad±s²”ti cintetv± tena saddhi½ sallapanto tisso g±th± abh±si–
97. “J±nanto no mah±r±ja, tava s²la½ jan±dhipo;
ime kum±re p³jento, na ta½ kenaci maññatha.
98. “Tiµµhante no mah±r±je, adu deve divaªgate;
ñ±t² ta½ samanuññi½su, sampassa½ atthamattano.
99. “Kena sa½vara vattena, sañj±te abhitiµµhasi;
kena ta½ n±tivattanti, ñ±tisaªgh± sam±gat±”ti.
Tattha j±nanto noti j±nanto nu. Jan±dhipoti amh±ka½ pit± narindo. Imeti ime ek³nasate kum±re. P±¼ipotthakesu pana “aññe kum±re”ti likhita½. P³jentoti tena tena janapadena m±nento. Na ta½ kenac²ti khuddaken±pi kenaci janapadena ta½ p³jetabba½ na maññittha, “aya½ mama accayena r±j± bhavissat²”ti ñatv± maññe attano p±dam³leyeva v±ses²ti. Tiµµhante noti tiµµhante nu, dharam±neyeva n³ti pucchati, adu deveti ud±hu amh±ka½ pitari divaªgate attano attha½ vu¹¹hi½ passant± saddhi½ r±jak±rakehi negamaj±napadehi ñ±tayo ta½ “r±j± hoh²”ti samanuññi½su. Vatten±ti s²l±c±rena. Sañj±te abhitiµµhas²ti sam±naj±tike ek³nasatabh±taro abhibhavitv± tiµµhasi. N±tivattant²ti na abhibhavanti.
Ta½ sutv± sa½varamah±r±j± attano guºa½ kathento cha g±th± abh±si–
100. “Na r±japutta us³y±mi, samaº±na½ mahesina½;
sakkacca½ te namass±mi, p±de vand±mi t±dina½.
101. “Te ma½ dhammaguºe yutta½, suss³samanus³yaka½;
samaº± manus±santi, is² dhammaguºe rat±.
102. “Tes±ha½ vacana½ sutv±, samaº±na½ mahesina½;
na kiñci atimaññ±mi, dhamme me nirato mano.
103. “Hatth±roh± an²kaµµh±, rathik± pattik±rak±;
tesa½ nappaµibandh±mi, niviµµha½ bhattavetana½.
104. “Mah±matt± ca me atthi, mantino paric±rak±;
b±r±ºasi½ voharanti, bahuma½sasurodana½.
105. “Athopi v±ºij± ph²t±, n±n±raµµhehi ±gat±;
tesu me vihit± rakkh±, eva½ j±n±huposath±”ti.
Tattha na r±japutt±ti aha½ r±japutta, kañci satta½ “aya½ sampatti imassa m± hot³”ti na us³y±mi. T±dinanti t±dilakkhaºayutt±na½ samitap±pat±ya samaº±na½ mahant±na½ s²lakkhandh±d²na½ guº±na½ esitat±ya mahes²na½ dhammikasamaºabr±hmaº±na½ pañcapatiµµhitena p±de vand±mi, d±na½ dadanto dhammikañca nesa½ rakkh±varaºagutti½ paccupaµµhapento sakkacca½ te namass±mi, manena sampiy±yanto ca p³jem²ti attho. Te manti te samaº± ma½ “aya½ dhammakoµµh±se yuttapayutto suss³sa½ anus³yako”ti tathato ñatv± ma½ dhammaguºe yutta½ suss³sa½ anus³yaka½ anus±santi, “ida½ kara, ida½ m± kar²”ti ovadant²ti attho. Tes±hanti tesa½ aha½. Hatth±roh±ti hatthi½ ±ruyha yujjhanak± yodh±. An²kaµµh±ti hatth±n²k±d²su µhit±. Rathik±ti rathayodh±. Pattik±rak±ti pattinova. Niviµµhanti ya½ tehi sajjita½ bhattañca vetanañca, aha½ ta½ nappaµibandh±mi, aparih±petv± dad±m²ti attho.
Mah±matt±ti bh±tika, mayha½ mah±paññ± mantesu kusal± mah±-amacc± ceva avasesamantino ca paric±rak± atthi. Imin± ima½ dasseti “tumhe mantasampanne paº¹ite ±cariye na labhittha, amh±ka½ pana ±cariy± paº¹it± up±yakusal±, te no setacchattena yojesun”ti. B±r±ºasinti bh±tika, mama chatta½ uss±pitak±lato paµµh±ya “amh±ka½ r±j± dhammiko anvaddham±sa½ devo vassati, tena sass±ni sampajjanti, b±r±ºasiya½ bahu½ kh±ditabbayuttaka½ macchama½sa½ p±yitabbayuttaka½ surodakañca j±tan”ti eva½ raµµhav±sino bahuma½sasurodaka½ katv± b±r±ºasi½ voharanti. Ph²t±ti hatthiratana-assaratanamuttaratan±d²ni ±haritv± nirupaddav± voh±ra½ karont± ph²t± samiddh±. Eva½ j±n±h²ti bh±tika uposatha aha½ imehi ettakehi k±raºehi sabbakaniµµhopi hutv± mama bh±tike abhibhavitv± setacchatta½ patto, eva½ j±n±h²ti.
Athassa guºa½ sutv± uposathakum±ro dve g±th± abh±si–
106. “Dhammena kira ñ±t²na½, rajja½ k±rehi sa½vara;
medh±v² paº¹ito c±si, athopi ñ±tina½ hito.
107. “Ta½ ta½ ñ±tipariby³¼ha½, n±n±ratanamocita½;
amitt± nappasahanti, inda½va asur±dhipo”ti.
Tattha dhammena kira ñ±t²nanti t±ta sa½vara mah±r±ja, dhammena kira tva½ ek³nasat±na½ ñ±t²na½ attano jeµµhabh±tik±na½ ±nubh±va½ abhibhavasi, ito paµµh±ya tvameva rajja½ k±rehi, tvameva medh±v² ceva paº¹ito ca ñ±t²nañca hitoti attho. Ta½ tanti eva½ vividhaguºasampanna½ ta½. ѱtipariby³¼hanti amhehi ek³nasatehi ñ±takehi pariv±rita½. N±n±ratanamocitanti n±n±ratanehi ocita½ sañcita½ bahuratanasañcaya½. Asur±dhipoti yath± t±vati½sehi pariv±rita½ inda½ asurar±j± nappasahati, eva½ amhehi ±rakkha½ karontehi pariv±rita½ ta½ tiyojanasatike k±siraµµhe dv±dasayojanik±ya b±r±ºasiy± rajja½ k±renta½ amitt± nappasahant²ti d²peti.
Sa½varamah±r±j± sabbesampi bh±tik±na½ mahanta½ yasa½ ad±si. Te tassa santike m±sa¹¹ham±sa½ vasitv± “mah±r±ja janapadesu coresu uµµhahantesu maya½ j±niss±ma, tva½ rajjasukha½ anubhav±”ti vatv± attano attano janapada½ gat±. R±j±pi bodhisattassa ov±de µhatv± ±yupariyos±ne devanagara½ p³rento agam±si.
Satth± ima½ dhammadesana½ ±haritv± “bhikkhu eva½ tva½ pubbe ov±dakkhamo, id±ni kasm± v²riya½ na ak±s²”ti vatv± sacc±ni pak±setv± j±taka½ samodh±nesi, saccapariyos±ne so bhikkhu sot±pattiphale patiµµhahi.
Tad± sa½varamah±r±j± aya½ bhikkhu ahosi, uposathakum±ro s±riputto, sesabh±tik± ther±nuther±, paris± buddhaparis±, ov±dad±yako amacco pana ahameva ahosinti.

Sa½varaj±takavaººan± aµµham±.