[70] 10. Kudd±laj±takavaººan±

Na ta½ jita½ s±dhu jitanti ida½ satth± jetavane viharanto cittahatthas±riputta½ ±rabbha kathesi. So kira s±vatthiya½ eko kulad±rako. Athekadivasa½ kasitv± ±gacchanto vih±ra½ pavisitv± ekassa therassa pattato siniddha½ madhura½ paº²tabhojana½ labhitv± cintesi “maya½ rattindiva½ sahatthena n±n±kamm±ni kurum±n±pi evar³pa½ madhur±h±ra½ na labh±ma, may±pi samaºena bhavitabban”ti So pabbajitv± m±sa¹¹ham±saccayena ayoniso manasikaronto kilesavasiko hutv± vibbhamitv± puna bhattena kilamanto ±gantv± pabbajitv± abhidhamma½ uggaºhi. Imin±va up±yena cha v±re vibbhamitv± pabbajito. Tato sattame bhikkhubh±ve sattappakaraºiko hutv± bah³ bhikkh³ dhamma½ v±cento vipassana½ va¹¹hetv± arahatta½ p±puºi. Athassa sah±yak± bhikkh³ “ki½ nu kho, ±vuso cittahattha, pubbe viya te etarahi kiles± na va¹¹hant²”ti parih±sa½ kari½su. “¾vuso, abhabbo d±ni aha½ ito paµµh±ya gihibh±v±y±”ti.
Eva½ tasmi½ arahatta½ patte dhammasabh±ya½ kath± udap±di “±vuso, evar³passa n±ma arahattassa upanissaye sati ±yasm± cittahatthas±riputto chakkhattu½ uppabbajito, aho mah±doso puthujjanabh±vo”ti. Satth± ±gantv± “k±ya nuttha, bhikkhave, etarahi kath±ya sannisinn±”ti pucchitv± “im±ya n±m±”ti vutte “bhikkhave, puthujjanacitta½ n±ma lahuka½ dunniggaha½, ±rammaºavasena gantv± all²yati, ekav±ra½ all²na½ na sakk± hoti khippa½ mocetu½, evar³passa cittassa damatho s±dhu. Dantameva hi ta½ sukha½ ±vahati.
“Dunniggahassa lahuno, yatthak±manip±tino;
cittassa damatho s±dhu, citta½ danta½ sukh±vaha½”. (Dha. pa. 35).
Tassa pana dunniggahat±ya pubbe paº¹it± eka½ kudd±laka½ niss±ya ta½ jahitu½ asakkont± lobhavasena chakkhattu½ uppabbajitv± sattame pabbajitabh±ve jh±na½ upp±detv± ta½ lobha½ niggaºhi½s³”ti vatv± at²ta½ ±hari.
At²te b±r±ºasiya½ brahmadatte rajja½ k±rente bodhisatto paººikakule nibbattitv± viññuta½ p±puºi, “kudd±lapaº¹ito”tissa n±ma½ ahosi. So kudd±lakena bh³miparikamma½ katv± ¹±kañceva al±bukumbhaº¹a-e¼±luk±d²ni ca vapitv± t±ni vikkiºanto kapaºaj²vika½ kappesi. Tañhissa eka½ kudd±laka½ µhapetv± añña½ dhana½ n±ma natthi. So ekadivasa½ cintesi “ki½ me ghar±v±sena, nikkhamitv± pabbajiss±m²”ti. Athekadivasa½ kudd±laka½ paµicchannaµµh±ne µhapetv± isipabbajja½ pabbajitv± ta½ kudd±laka½ anussaritv± lobha½ chinditu½ asakkonto kuºµhakudd±laka½ niss±ya uppabbaji. Eva½ dutiyampi, tatiyamp²ti cha v±re ta½ kudd±laka½ paµicchannaµµh±ne nikkhipitv± pabbajito ceva uppabbajito ca.
Sattame pana v±re cintesi “aha½ ima½ kuºµhakudd±laka½ niss±ya punappuna½ uppabbajito, id±ni na½ mah±nadiya½ pakkhipitv± pabbajiss±m²”ti nad²t²ra½ gantv± “sacassa patitaµµh±na½ passiss±mi, pun±gantv± uddharituk±mat± bhaveyy±”ti ta½ kudd±laka½ daº¹e gahetv± n±gabalo th±masampanno s²sassa uparibh±ge tikkhattu½ ±vijjhitv± akkh²ni nimm²letv± nad²majjhe khipitv± “jita½ me jita½ me”ti tikkhattu½ s²han±da½ nadi. Tasmi½ khaºe b±r±ºasir±j± paccanta½ v³pasametv± ±gato nadiy± s²sa½ nh±yitv± sabb±laªk±rapaµimaº¹ito hatthikkhandhena gaccham±no ta½ bodhisattassa sadda½ sutv± “aya½ puriso ‘jita½ me jita½ me’ti vadati, ko nu kho etena jito, pakkosatha nan”ti pakkos±petv± “bho purisa, aha½ t±va vijitasaªg±mo id±ni jaya½ gahetv± ±gacch±mi, tay± pana ko jito”ti pucchi. Bodhisatto “mah±r±ja, tay± saªg±masatampi saªg±masahassampi saªg±masatasahassampi jinantena dujjitameva kiles±na½ ajitatt±. Aha½ pana mama abbhantare lobha½ niggaºhanto kilese jinin”ti kathentoyeva mah±nadi½ oloketv± ±pokasiº±rammaºa½ jh±na½ nibbattetv± sampatt±nubh±vo ±k±se nis²ditv± rañño dhamma½ desento ima½ g±tham±ha–
70. “Na ta½ jita½ s±dhu jita½, ya½ jita½ avaj²yati;
ta½ kho jita½ s±dhu jita½, ya½ jita½ n±vaj²yat²”ti.
Tattha na ta½ jita½ s±dhu jita½, ya½ jita½ avaj²yat²ti ya½ pacc±mitte par±jinitv± raµµha½ jita½ paµiladdha½ punapi tehi pacc±mittehi avaj²yati, ta½ jita½ s±dhujita½ n±ma na hoti. Kasm±? Puna avaj²yanato. Aparo nayo– jita½ vuccati jayo. Yo pacc±mittehi saddhi½ yujjhitv± adhigato jayo puna tesu jinantesu par±jayo hoti, so na s±dhu na sobhano. Kasm±? Yasm± puna par±jayova hoti. Ta½ kho jita½ s±dhu jita½, ya½ jita½ n±vaj²yat²ti ya½ kho pana pacc±mitte nimmathetv± jita½ puna tehi n±vaj²yati, yo v± ekav±ra½ laddho jayo na puna par±jayo hoti, ta½ jita½ s±dhu jita½ sobhana½, so jayo s±dhu sobhano n±ma hoti. Kasm±? Puna n±vaj²yanato. Tasm±, tva½ mah±r±ja, satakkhattumpi sahassakkhattumpi satasahassakkhattumpi saªg±mas²sa½ jinitv±pi saªg±mayodho n±ma na hosi. Ki½k±raº±? Attano kiles±na½ ajitatt±. Yo pana ekav±rampi attano abbhantare kilese jin±ti, aya½ uttamo saªg±mas²sayodhoti ±k±se nisinnakova buddhal²l±ya rañño dhamma½ desesi. Uttamasaªg±mayodhabh±vo panettha–
“Yo sahassa½ sahassena, saªg±me m±nuse jine;
ekañca jeyyamatt±na½, sa ve saªg±majuttamo”ti. (Dha. pa. 103)–

Ida½ sutta½ s±dhaka½.

Rañño pana dhamma½ suºantasseva tadaªgappah±navasena kiles± pah²n±, pabbajj±ya citta½ nami. R±jabalassapi tatheva kiles± pah²yi½su. R±j± “id±ni tumhe kaha½ gamissath±”ti bodhisatta½ pucchi. “Himavanta½ pavisitv± isipabbajja½ pabbajiss±mi, mah±r±j±”ti. “Tena hi ahampi pabbajiss±m²”ti bodhisatteneva saddhi½ nikkhami, balak±yo br±hmaºagahapatik± sabb± seniyoti sabbopi tasmi½ µh±ne sannipatito mah±janak±yo raññ± saddhi½yeva nikkhami. B±r±ºasiv±sinopi “amh±ka½ kira r±j± kudd±lapaº¹itassa dhammadesana½ sutv± pabbajj±bhimukho hutv± saddhi½ balak±yena nikkhanto, maya½ idha ki½ kariss±m±”ti dv±dasayojanik±ya b±r±ºasiy± sakalanagarav±sino nikkhami½su. Dv±dasayojanik± paris± ahosi. Ta½ ±d±ya bodhisatto himavanta½ p±visi.
Tasmi½ khaºe sakkassa devarañño nisinn±sana½ uºh±k±ra½ dassesi. So ±vajjam±no “kudd±lapaº¹ito mah±bhinikkhamana½ nikkhanto”ti disv± “mah±sam±gamo bhavissati, vasanaµµh±na½ laddhu½ vaµµat²”ti vissakamma½ ±mantetv± “t±ta, kudd±lapaº¹ito mah±bhinikkhamana½ nikkhanto vasanaµµh±na½ laddhu½ vaµµati, tva½ himavantappadesa½ gantv± same bh³mibh±ge d²ghato ti½sayojana½ vitth±rato pannarasayojana½ assamapada½ m±peh²”ti ±ha. So “s±dhu, dev±”ti paµissuºitv± gantv± tath± ak±si. Ayamettha saªkhepo, vitth±ro pana hatthip±laj±take ±vi bhavissati. Idañca hi tañca ekaparicchedameva. Vissakammopi assamapade paººas±la½ m±petv± dussadde mige ca sakuºe ca amanusse ca paµikkam±petv± tena tena dis±bh±gena ekapadikamagga½ m±petv± attano vasanaµµh±nameva agam±si. Kudd±lapaº¹itopi ta½ parisa½ ±d±ya himavanta½ pavisitv± sakkadattiya½ assamapada½ gantv± vissakammena m±pita½ pabbajitaparikkh±ra½ gahetv± paµhama½ attan± pabbajitv± pacch± parisa½ pabb±jetv± assamapada½ bh±jetv± ad±si. Satta r±j±no satta rajj±ni cha¹¹ayi½su. Ti½sayojana½ assamapada½ p³ri. Kudd±lapaº¹ito sesakasiºesupi parikamma½ katv± brahmavih±re bh±vetv± paris±ya kammaµµh±na½ ±cikkhi. Sabbe sam±pattil±bhino hutv± brahmavih±re bh±vetv± brahmalokapar±yaº± ahesu½. Ye pana tesa½ p±ricariya½ aka½su, te devalokapar±yaº± ahesu½.
Satth± “eva½, bhikkhave, citta½ n±meta½ kilesavasena all²na½ dummocaya½ hoti, uppann± lobhadhamm± duppajah±, evar³pepi paº¹ite aññ±ºe karont²”ti ima½ dhammadesana½ ±haritv± sacc±ni pak±sesi, saccapariyos±ne keci sot±pann± ahesu½, keci sakad±g±mino, keci an±g±mino, keci arahatta½ p±puºi½su. Satth±pi anusandhi½ ghaµetv± j±taka½ samodh±nesi– “tad± r±j± ±nando ahosi, paris± buddhaparis±, kudd±lapaº¹ito pana ahameva ahosin”ti.

Kudd±laj±takavaººan± dasam±.

Itthivaggo sattamo.

Tassudd±na½–
As±tamantaº¹abh³ta½ takkapaº¹i dur±j±na½;
anabhirati mudulakkhaºa½, ucchaªgampi ca s±keta½;
visavanta½ kudd±lakanti.