[53] 3. Puººap±tij±takavaººan±

Tatheva puºº± p±tiyoti ida½ satth± jetavane viharanto visav±ruºi½ ±rabbha kathesi. Eka½ samaya½ s±vatthiya½ sur±dhutt± sannipatitv± mantayi½su– “sur±m³la½ no kh²ºa½, kaha½ nu kho labhiss±m±”ti. Atheko kakkha¼adhutto ±ha “m± cintayittha, attheko up±yo”ti. “Kataro up±yo n±m±”ti? “An±thapiº¹iko aªgulimuddik± pi¼andhitv± maµµhas±µakanivattho r±jupaµµh±na½ gacchati, maya½ sur±p±tiya½ visaññ²karaºa½ bhesajja½ pakkhipitv± ±p±na½ sajjetv± nis²ditv± an±thapiº¹ikassa ±gamanak±le ‘ito ehi mah±seµµh²’ti pakkositv± ta½ sura½ p±yetv± visaññ²bh³tassa aªgulimuddik± ca s±µake ca gahetv± sur±m³la½ kariss±m±”ti. Te “s±dh³”ti sampaµicchitv± tath± katv± seµµhissa ±gamanak±le paµimagga½ gantv± “s±mi, ito t±va ±gacchatha aya½ amh±ka½ santike atiman±p± sur±, thoka½ pivitv± gacchath±”ti vadi½su. Sot±panno ariyas±vako ki½ sura½ pivissati, anatthiko sam±nopi pana “ime dhutte pariggaºhiss±m²”ti tesa½ ±p±nabh³mi½ gantv± tesa½ kiriya½ oloketv± “aya½ sur± imehi imin± n±ma k±raºena yojit±”ti ñatv± “ito d±ni paµµh±ya ime ito pal±pess±m²”ti cintetv± ±ha– “hare duµµhadhutt±, tumhe ‘sur±p±tiya½ bhesajja½ pakkhipitv± ±gat±gate p±yetv± visaññ² katv± vilumpiss±m±’ti ±p±namaº¹ala½ sajjetv± nisinn± kevala½ ima½ sura½ vaººetha, ekopi ta½ ukkhipitv± pivitu½ na ussahati. Sace aya½ ayojit± assa, ima½ tumheva piveyy±th±”ti te dhutte tajjetv± tato pal±petv± attano geha½ gantv± “dhuttehi katak±raºa½ tath±gatassa ±rocess±m²”ti cintento jetavana½ gantv± ±rocesi. Satth± “id±ni t±va gahapati te dhutt± ta½ vañcetuk±m± j±t±, pubbe pana paº¹itepi vañcetuk±m± ahesun”ti vatv± tena y±cito at²ta½ ±hari.
At²te b±r±ºasiya½ brahmadatte rajja½ k±rente bodhisatto b±r±ºasiseµµhi ahosi. Tad±pete dhutt± evameva sammantetv± sura½ yojetv± b±r±ºasiseµµhissa ±gamanak±le paµimagga½ gantv± evameva kathayi½su. Seµµhi anatthikopi hutv± te pariggaºhituk±mo gantv± tesa½ kiriya½ oloketv± “ida½ n±mete k±tuk±m±, pal±pess±mi ne ito”ti cintetv± evam±ha “bhonto, dhutt± sura½ pivitv± r±jakula½ gantu½ n±ma ayutta½, r±j±na½ disv± puna ±gacchanto j±niss±mi, tumhe idheva nis²dath±”ti r±jupaµµh±na½ gantv± pacc±gañchi. Dhutt± “ito etha, s±m²”ti. Sopi tattha gantv± bhesajjena sa½yojit± sur±p±tiyo oloketv± evam±ha “bhonto dhutt± tumh±ka½ kiriy± mayha½ na ruccati, tumh±ka½ sur±p±tiyo yath±p³rit±va µhit±, tumhe kevala½ sura½ vaººetha, na pana pivatha. Sac±ya½ man±p± assa, tumhepi piveyy±tha, im±ya pana visasa½yutt±ya bhavitabban”ti tesa½ manoratha½ bhindanto ima½ g±tham±ha–
53. “Tatheva puºº± p±tiyo, aññ±ya½ vattate kath±;
±k±raºena j±n±mi, na c±ya½ bhaddik± sur±”ti.
Tattha tathev±ti yath± may± gamanak±le diµµh±, id±nipi im± sur±p±tiyo tatheva puºº±. Aññ±ya½ vattate kath±ti y± aya½ tumh±ka½ sur±vaººanakath± vattati, s± aññ±va abh³t± atacch±. Yadi hi es± sur± man±p± assa, tumhepi piveyy±tha, upa¹¹hap±tiyo avasisseyyu½. Tumh±ka½ pana eken±pi sur± na p²t±. ¾k±raºena j±n±m²ti tasm± imin± k±raºena j±n±mi. Na c±ya½ bhaddik± sur±ti “nev±ya½ bhaddik± sur±, visasa½yojit±ya et±ya bhavitabban”ti dhutte niggaºhitv± yath± na puna evar³pa½ karonti, tath± te tajjetv± vissajjesi. So y±vaj²va½ d±n±d²ni puññ±ni katv± yath±kamma½ gato.
Satth± ima½ dhammadesana½ ±haritv± j±taka½ samodh±nesi– “tad± dhutt± etarahi dhutt±, b±r±ºasiseµµhi pana ahameva ahosin”ti.

Puººap±tij±takavaººan± tatiy±.