Aµµhaguºasamupetanti aµµhahi samaºasukhehi upeta½. Aµµhim±ni samaºasukh±ni n±ma– dhanadhaññapariggah±bh±vo, anavajjapiº¹ap±tapariyesanabh±vo, nibbutapiº¹ap±tabhuñjanabh±vo, raµµha½ p²¼etv± dhanas±ra½ v± s²sakah±paº±d²ni v± gaºhantesu r±jakulesu raµµhap²¼anakiles±bh±vo, upakaraºesu nicchandar±gabh±vo, coravilope nibbhayabh±vo, r±jar±jamah±mattehi asa½saµµhabh±vo, cat³su dis±su appaµihatabh±voti. Ida½ vutta½ hoti– yath± tasmi½ assame vasantena sakk± honti im±ni aµµha samaºasukh±ni vinditu½, eva½ aµµhaguºasamupeta½ ta½ assama½ m±pesinti. Abhiññ±balam±harinti pacch± tasmi½ assame vasanto kasiºaparikamma½ katv± abhiññ±na½ sam±patt²nañca upp±danatth±ya aniccato dukkhato vipassana½ ±rabhitv± th±mappatta½ vipassan±bala½ ±hari½. Yath± tasmi½ vasanto ta½ bala½ ±haritu½ sakkomi, eva½ ta½ assama½ tassa abhiññatth±ya vipassan±balassa anucchavika½ katv± m±pesinti attho. S±µaka½ pajahi½ tattha, navadosamup±gatanti etth±ya½ anupubbikath±– tad± kira kuµileºacaªkam±dipaµimaº¹ita½ pupph³pagaphal³pagarukkhasañchanna½ ramaº²ya½ madhurasalil±saya½ apagatav±¼amigabhi½sanakasakuºa½ pavivekakkhama½ assama½ m±petv± alaªkatacaªkamassa ubhosu antesu ±lambanaphalaka½ sa½vidh±ya nis²danatth±ya caªkamavemajjhe samatala½ muggavaººasila½ m±petv± antopaººas±l±ya½ jaµ±maº¹alav±kac²ratidaº¹akuº¹ik±dike t±pasaparikkh±re, maº¹ape p±n²yaghaµap±n²yasaªkhap±n²yasar±v±ni, aggis±l±ya½ aªg±rakapallad±ru-±d²n²ti eva½ ya½ ya½ pabbajit±na½ upak±r±ya sa½vattati, ta½ ta½ sabba½ m±petv± paººas±l±ya bhittiya½ “ye keci pabbajituk±m± ime parikkh±re gahetv± pabbajant³”ti akkhar±ni chinditv± devalokameva gate vissakammadevaputte sumedhapaº¹ito himavantapabbatap±de girikandar±nus±rena attano niv±s±nur³pa½ ph±sukaµµh±na½ olokento nad²nivattane vissakammanimmita½ sakkadattiya½ ramaº²ya½ assama½ disv± caªkamanakoµi½ gantv± padavalañja½ apassanto “dhuva½ pabbajit± dhurag±me bhikkha½ pariyesitv± kilantar³p± ±gantv± paººas±la½ pavisitv± nisinn± bhavissant²”ti cintetv± thoka½ ±gametv± “ativiya cir±yanti, j±niss±m²”ti paºº±s±l±kuµidv±ra½ vivaritv± anto pavisitv± ito cito ca olokento mah±bhittiya½ akkhar±ni v±cetv± “mayha½ kappiyaparikkh±r± ete, ime gahetv± pabbajiss±m²”ti attano nivatthap±ruta½ s±µakayuga½ pajahi. Ten±ha “s±µaka½ pajahi½ tatth±”ti. Eva½ paviµµho aha½, s±riputta, tassa½ paººas±l±ya½ s±µaka½ pajahi½. Navadosamup±gatanti s±µaka½ pajahanto nava dose disv± pajahinti d²peti. T±pasapabbajja½ pabbajit±nañhi s±µakasmi½ nava dos± upaµµhahanti. Tesu tassa mahagghabh±vo eko doso, parapaµibaddhat±ya uppajjanabh±vo eko, paribhogena lahu½ kilissanabh±vo eko. Kiliµµho hi dhovitabbo ca rajitabbo ca hoti. Paribhogena j²raºabh±vo eko. Jiººassa hi tunna½ v± agga¼ad±na½ v± k±tabba½ hoti Puna pariyesan±ya durabhisambhavabh±vo eko, t±pasapabbajj±ya as±ruppabh±vo eko, paccatthik±na½ s±dh±raºabh±vo eko. Yath± hi na½ paccatthik± na gaºhanti, eva½ gopetabbo hoti. Paribhuñjantassa vibh³sanaµµh±nabh±vo eko, gahetv± vicarantassa khandhabh±ramahicchabh±vo ekoti. V±kac²ra½ niv±sesinti tad±ha½, s±riputta, ime nava dose disv± s±µaka½ pah±ya v±kac²ra½ niv±sesi½, muñjatiºa½ h²ra½ h²ra½ katv± ganthetv± katav±kac²ra½ niv±sanap±rupanatth±ya ±diyinti attho. Dv±dasaguºamup±gatanti dv±dasahi ±nisa½sehi samann±gata½. V±kac²rasmiñhi dv±dasa ±nisa½s±– appaggha½ sundara½ kappiyanti aya½ t±va eko ±nisa½so, sahatth± k±tu½ sakk±ti aya½ dutiyo, paribhogena saºika½ kilissati, dhoviyam±nepi papañco natth²ti aya½ tatiyo, paribhogena jiººepi sibbitabb±bh±vo catuttho, puna pariyesantassa sukhena karaºabh±vo pañcamo, t±pasapabbajj±ya s±ruppabh±vo chaµµho, paccatthik±na½ nirupabhogabh±vo sattamo, paribhuñjantassa vibh³sanaµµh±n±bh±vo aµµhamo, dh±raºe sallahukabh±vo navamo, c²varapaccaye appicchabh±vo dasamo, v±kuppattiy± dhammika-anavajjabh±vo ek±dasamo, v±kac²re naµµhepi anapekkhabh±vo dv±dasamoti. Aµµhadosasam±kiººa½, pajahi½ paººas±lakanti. Katha½ pajahi? So kira varas±µakayuga½ omuñcitv± c²varava½se laggita½ anojapupphad±masadisa½ ratta½ v±kac²ra½ gahetv± niv±setv±, tass³pari apara½ suvaººavaººa½ v±kac²ra½ paridahitv±, punn±gapupphasantharasadisa½ sakhura½ ajinacamma½ eka½sa½ katv± jaµ±maº¹ala½ paµimuñcitv± c³¼±ya saddhi½ niccalabh±vakaraºattha½ s±ras³ci½ pavesetv± muttaj±lasadis±ya sikk±ya pav±¼avaººa½ kuº¹ika½ odahitv± t²su µh±nesu vaªkak±ja½ ±d±ya ekiss± k±jakoµiy± kuº¹ika½, ekiss± aªkusapacchitidaº¹ak±d²ni olaggetv± kh±ribh±ra½ a½se katv±, dakkhiºena hatthena kattaradaº¹a½ gahetv± paººas±lato nikkhamitv± saµµhihatthe mah±caªkame apar±para½ caªkamanto attano vesa½ oloketv±– “mayha½ manoratho matthaka½ patto, sobhati vata me pabbajj±, buddhapaccekabuddh±d²hi sabbehi dh²rapurisehi vaººit± thomit± aya½ pabbajj± n±ma, pah²na½ me gihibandhana½, nikkhantosmi nekkhamma½, laddh± me uttamapabbajj±, kariss±mi samaºadhamma½, labhiss±mi maggaphalasukhan”ti uss±haj±to kh±rik±ja½ ot±retv± caªkamavemajjhe muggavaººasil±paµµe suvaººapaµim± viya nisinno divasabh±ga½ v²tin±metv± s±yanhasamaya½ paººas±la½ pavisitv±, bidalamañcakapasse kaµµhattharik±ya nipanno sar²ra½ utu½ g±h±petv±, balavapacc³se pabujjhitv± attano ±gamana½ ±vajjesi “aha½ ghar±v±se ±d²nava½ disv± amitabhoga½ anantayasa½ pah±ya arañña½ pavisitv± nekkhammagavesako hutv± pabbajito, ito d±ni paµµh±ya pam±dac±ra½ caritu½ na vaµµati. Pavivekañhi pah±ya vicaranta½ micch±vitakkamakkhik± kh±danti, id±ni may± vivekamanubr³hetu½ vaµµati. Ahañhi ghar±v±sa½ palibodhato disv± nikkhanto, ayañca man±p± paººas±l±, beluvapakkavaººaparibhaº¹akat± bh³mi, rajatavaºº± setabhittiyo, kapotap±davaººa½ paººacchadana½ vicittattharaºavaººo bidalamañcako, niv±saph±suka½ vasanaµµh±na½, na etto atirekatar± viya me gehasampad± paññ±yat²”ti paººas±l±ya dose vicinanto aµµha dose passi. Paººas±l±paribhogasmiñhi aµµha ±d²nav±– mah±sam±rambhena dabbasambh±re samodh±netv± karaºapariyesanabh±vo eko ±d²navo, tiºapaººamattik±su patit±su t±sa½ punappuna½ µhapetabbat±ya nibandhajagganabh±vo dutiyo, sen±sana½ n±ma mahallakassa p±puº±ti, avel±ya vuµµh±piyam±nassa cittekaggat± na hot²ti uµµh±paniyabh±vo tatiyo, s²tuºhapaµigh±tena k±yassa sukhum±lakaraºabh±vo catuttho, geha½ paviµµhena ya½kiñci p±pa½ sakk± k±tunti garah±paµicch±danabh±vo pañcamo, “mayhan”ti pariggahakaraºabh±vo chaµµho, gehassa atthibh±vo n±ma sadutiyakav±soti sattamo, ³k±maªgulagharago¼ik±d²na½ s±dh±raºat±ya bahus±dh±raºabh±vo aµµhamo. Iti ime aµµha ±d²nave disv± mah±satto paººas±la½ pajati. Ten±ha “aµµhadosasam±kiººa½, pajahi½ paººas±lakan”ti. Up±gami½ rukkham³la½, guºe dasahup±gatanti channa½ paµikkhipitv± dasahi guºehi upeta½ rukkham³la½ upagatosm²ti vadati. Tatrime dasa guº±– appasam±rambhat± eko guºo, upagamanamattakameva hi tattha hoti; apaµijagganat± dutiyo, tañhi sammaµµhampi asammaµµhampi paribhogaph±suka½ hotiyeva. Anuµµh±pariyabh±vo tatiyo, garaha½ nappaµicch±deti; tattha hi p±pa½ karonto lajjat²ti garah±ya appaµicchannabh±vo catuttho; abbhok±sav±so viya k±ya½ na santhambhet²ti k±yassa asanthambhanabh±vo pañcamo; pariggahakaraº±bh±vo chaµµho; geh±layapaµikkhepo sattamo; bahus±dh±raºagehe viya “paµijaggiss±mi na½, nikkhamath±”ti n²haraºak±bh±vo aµµhamo; vasantassa sapp²tikabh±vo navamo; rukkham³lasen±sanassa gatagataµµh±ne sulabhat±ya anapekkhabh±vo dasamoti ime dasa guºe disv± rukkham³la½ up±gatosm²ti vadati. Im±ni ettak±ni k±raº±ni sallakkhetv± mah±satto punadivase bhikkh±ya g±ma½ p±visi. Athassa sampattag±me manuss± mahantena uss±hena bhikkha½ ada½su. So bhattakicca½ niµµh±petv± assama½ ±gamma nis²ditv± cintesi “n±ha½ ±h±ra½ na labh±m²ti pabbajito, siniddh±h±ro n±mesa m±namadapurisamade va¹¹heti, ±h±ram³lakassa ca dukkhassa anto natthi. Ya½n³n±ha½ v±pitaropitadhaññanibbatta½ ±h±ra½ pajahitv± pavattaphalabhojano bhaveyyan”ti. So tato µµh±ya tath± katv± ghaµento v±yamanto satt±habbhantareyeva aµµha sam±pattiyo pañca abhiññ±yo ca nibbattesi. Tena vutta½–
“V±pita½ ropita½ dhañña½, pajahi½ niravasesato;
anekaguºasampanna½, pavattaphalam±diyi½.
“Tatthappadh±na½ padahi½, nisajjaµµh±nacaªkame;
abbhantaramhi satt±he, abhiññ±balap±puºin”ti.
Eva½ abhiññ±bala½ patv± sumedhat±pase sam±pattisukhena v²tin±mente d²paªkaro n±ma satth± loke udap±di. Tassa paµisandhij±tisambodhidhammacakkappavattanesu sakal±pi dasasahass² lokadh±tu sa½kampi sampakampi sampavedhi, mah±virava½ viravi, dvatti½sa pubbanimitt±ni p±turahesu½. Sumedhat±paso sam±pattisukhena v²tin±mento neva ta½ saddamassosi, na t±ni nimitt±ni addasa. Tena vutta½–
“Eva½ me siddhippattassa, vas²bh³tassa s±sane;
d²paªkaro n±ma jino, uppajji lokan±yako.
“Uppajjante ca j±yante, bujjhante dhammadesane;
caturo nimitte n±ddasa½, jh±naratisamappito”ti.
Tasmi½ k±le d²paªkaradasabalo cat³hi kh²º±savasatasahassehi parivuto anupubbena c±rika½ caram±no ramma½ n±ma nagara½ patv± sudassanamah±vih±re paµivasati. Rammanagarav±sino “d²paªkaro kira samaºissaro param±tisambodhi½ patv± pavattavaradhammacakko anupubbena c±rika½ caram±no rammanagara½ patv± sudassanamah±vih±re paµivasat²”ti sutv± sappinavan²t±d²ni ceva bhesajj±ni vatthacch±dan±ni ca g±h±petv± gandham±l±dihatth± yena buddho, yena dhammo, yena saªgho, tanninn± tappoº± tappabbh±r± hutv± satth±ra½ upasaªkamitv± vanditv± gandham±l±d²hi p³jetv± ekamanta½ nisinn± dhammadesana½ sutv± sv±tan±ya nimantetv± uµµh±y±san± pakkami½su. Te punadivase mah±d±na½ sajjetv± nagara½ alaªkaritv± dasabalassa ±gamanamagga½ alaªkaront± udakabhinnaµµh±nesu pa½su½ pakkhipitv± sama½ bh³mitala½ katv± rajatapaµµavaººa½ v±luka½ ±kiranti, l±j±ni ceva pupph±ni ca vikiranti, n±n±vir±gehi vatthehi dhajapaµ±ke uss±penti, kadaliyo ceva puººaghaµapantiyo ca patiµµh±penti. Tasmi½ k±le sumedhat±paso attano assamapad± uggantv± tesa½ manuss±na½ uparibh±gena ±k±sena gacchanto te haµµhatuµµhe manusse disv± “ki½ nu kho k±raºan”ti ±k±sato oruyha ekamanta½ µhito manusse pucchi– “ambho kassa tumhe ima½ magga½ alaªkaroth±”ti? Tena vutta½–
“Paccantadesavisaye, nimantetv± tath±gata½;
tassa ±gamana½ magga½, sodhenti tuµµham±nas±.