[16] 6. Tipallatthamigaj±takavaººan±

Miga½ tipallatthanti ida½ satth± kosambiya½ badarik±r±me viharanto sikkh±k±ma½ r±hulatthera½ ±rabbha kathesi. Ekasmiñhi k±le satthari ±¼avinagara½ upaniss±ya agg±¼ave cetiye viharante bah³ up±sak± up±sik± bhikkh³ bhikkhuniyo ca vih±ra½ dhammassavanatth±ya gacchanti, div± dhammassavana½ hoti. Gacchante pana k±le up±sik±yo bhikkhuniyo ca na gacchi½su, bhikkh³ ceva up±sak± ca ahesu½. Tato paµµh±ya ratti½ dhammassavana½ j±ta½. Dhammassavanapariyos±ne ther± bhikkh³ attano attano vasanaµµh±n±ni gacchanti. Dahar± s±maºer± ca up±sakehi saddhi½ upaµµh±nas±l±ya½ sayanti. Tesu nidda½ upagatesu ekacce ghurughurupass±s± k±kaccham±n± dante kh±dant± nipajji½su, ekacce muhutta½ nidd±yitv± uµµhahi½su. Te ta½ vippak±ra½ disv± bhagavato ±rocesu½. Bhagav± “yo pana bhikkhu anupasampannena sahaseyya½ kappeyya p±cittiyan”ti (p±ci. 49) sikkh±pada½ paññapetv± kosambi½ agam±si.
Tattha bhikkh³ ±yasmanta½ r±hula½ ±ha½su– “±vuso r±hula, bhagavat± sikkh±pada½ paññatta½, id±ni tva½ attano vasanaµµh±na½ j±n±h²”ti. Pubbe pana te bhikkh³ bhagavati ca g±rava½ tassa c±yasmato sikkh±k±mata½ paµicca ta½ attano vasanaµµh±na½ ±gata½ ativiya saªgaºhanti, khuddakamañcaka½ paññapetv± uss²sakakaraºatth±ya c²vara½ denti. Ta½ divasa½ pana sikkh±padabhayena vasanaµµh±nampi na ada½su. R±hulabhaddopi “pit± me”ti dasabalassa v±, “upajjh±yo me”ti dhammasen±patino v±, “±cariyo me”ti mah±moggall±nassa v±, “c³¼apit± me”ti ±nandattherassa v± santika½ agantv± dasabalassa va¼añjanavaccakuµi½ brahmavim±na½ pavisanto viya pavisitv± v±sa½ kappesi. Buddh±nañhi va¼añjanakuµiya½ dv±ra½ supihita½ hoti, gandhaparibhaº¹akat± bh³mi, gandhad±mam±l±d±m±ni os±rit±neva honti, sabbaratti½ d²po jh±yati. R±hulabhaddo pana na tass± kuµiy± ima½ sampatti½ paµicca tattha v±sa½ upagato, bhikkh³hi pana “vasanaµµh±na½ j±n±h²”ti vuttatt± ov±dag±ravena sikkh±k±mat±ya tattha v±sa½ upagato. Antarantar± hi bhikkh³ ta½ ±yasmanta½ d³ratova ±gacchanta½ disv± tassa v²ma½sanatth±ya muµµhisammajjani½ v± kacavaracha¹¹anaka½ v± bahi khipitv± tasmi½ ±gate “±vuso, ima½ kena cha¹¹itan”ti vadanti. Tattha kehici “r±hulo imin± maggena gato”ti vutte so ±yasm± “n±ha½, bhante, eta½ j±n±m²”ti avatv±va ta½ paµis±metv± “khamatha me, bhante”ti kham±petv± gacchati. Evamesa sikkh±k±mo.
So ta½ sikkh±k±mata½yeva paµicca tattha v±sa½ upagato. Atha satth± pure-aruºa½yeva vaccakuµidv±re µhatv± ukk±si, sop±yasm± ukk±si. “Ko eso”ti? “Aha½ r±hulo”ti nikkhamitv± vandi. “Kasm± tva½ r±hula idha nipannos²”ti? “Vasanaµµh±nassa abh±vato”. “Pubbe hi, bhante, bhikkh³ mama saªgaha½ karonti, id±ni attano ±pattibhayena vasanaµµh±na½ na denti, sv±ha½ ‘ida½ aññesa½ asaªghaµµanaµµh±nan’ti imin± k±raºena idha nipannosm²ti. Atha bhagavato “r±hula½ t±va bhikkh³ eva½ pariccajanti, aññe kulad±rake pabb±jetv± ki½ karissant²”ti dhammasa½vego udap±di.
Atha bhagav± p±tova bhikkh³ sannip±t±petv± dhammasen±pati½ pucchi “j±n±si pana tva½, s±riputta, ajja katthaci r±hulassa vutthabh±van”ti? “Na j±n±mi, bhante”ti. “S±riputta, ajja r±hulo vaccakuµiya½ vasi, s±riputta, tumhe r±hula½ eva½ pariccajant± aññe kulad±rake pabb±jetv± ki½ karissatha? Evañhi sante imasmi½ s±sane pabbajit± na patiµµh± bhavissanti, ito d±ni paµµh±ya anupasampannena eka½ dve divase attano santike vas±petv± tatiyadivase tesa½ vasanaµµh±na½ ñatv± bahi v±seth±”ti ima½ anupaññatti½ katv± puna sikkh±pada½ paññapesi.
Tasmi½ samaye dhammasabh±ya½ sannisinn± bhikkh³ r±hulassa guºakatha½ kathenti “passath±vuso, y±va sikkh±k±mo vat±ya½ r±hulo, ‘tava vasanaµµh±na½ j±n±h²’ti vutto n±ma ‘aha½ dasabalassa putto, tumh±ka½ sen±sanasm± tumheyeva nikkhamath±’ti eka½ bhikkhumpi appaµippharitv± vaccakuµiya½ v±sa½ kappes²”ti. Eva½ tesu kathayam±nesu satth± dhammasabha½ gantv± alaªkat±sane nis²ditv± “k±ya nuttha, bhikkhave, etarahi kath±ya sannisinn±”ti ±ha. “Bhante, r±hulassa sikkh±k±makath±ya, na aññ±ya kath±y±”ti. Satth± “na, bhikkhave, r±hulo id±neva sikkh±k±mo, pubbe tiracch±nayoniya½ nibbattopi sikkh±k±moyev±”ti vatv± at²ta½ ±hari.
At²te r±jagahe eko magadhar±j± rajja½ k±resi. Tad± bodhisatto migayoniya½ nibbattitv± migagaºaparivuto araññe vasati. Athassa bhagin² attano puttaka½ upanetv± “bh±tika, ima½ te bh±gineyya½ migam±ya½ sikkh±peh²”ti ±ha. Bodhisatto “s±dh³”ti paµissuºitv± “gaccha, t±ta, asukavel±ya n±ma ±gantv± sikkheyy±s²”ti ±ha. So m±tulena vuttavela½ anatikkamitv± ta½ upasaªkamitv± migam±ya½ sikkhi. So ekadivasa½ vane vicaranto p±sena baddho baddharava½ ravi, migagaºo pal±yitv± “putto te p±sena baddho”ti tassa m±tuy± ±rocesi. S± bh±tu santika½ gantv± “bh±tika, bh±gineyyo te migam±ya½ sikkh±pito”ti pucchi. Bodhisatto “m± tva½ puttassa kiñci p±paka½ ±saªki, suggahit± tena migam±y±, id±ni ta½ h±sayam±no ±gacchissat²”ti vatv± ima½ g±tham±ha–
16. “Miga½ tipallatthamanekam±ya½, aµµhakkhura½ a¹¹haratt±pap±yi½;
ekena sotena cham±ssasanto, chahi kal±hitibhoti bh±gineyyo”ti.
Tattha miganti bh±gineyyamiga½. Tipallatthanti pallattha½ vuccati sayana½, ubhohi passehi ujukameva ca nipannakavasen±ti t²h±k±rehi pallattha½ assa, t²ºi v± pallatth±ni ass±ti tipallattho, ta½ tipallattha½. Anekam±yanti bahum±ya½ bahuvañcana½. Aµµhakkhuranti ekekasmi½ p±de dvinna½ dvinna½ vasena aµµhahi khurehi samann±gata½. A¹¹haratt±pap±yinti purimay±ma½ atikkamitv± majjhimay±me araññato ±gamma p±n²yassa pivanato a¹¹haratte ±pa½ pivat²ti a¹¹haratt±pap±y². Ta½ a¹¹haratte ap±yinti attho. Mama bh±gineyya½ miga½ aha½ s±dhuka½ migam±ya½ uggaºh±pesi½. Katha½? Yath± ekena sotena cham±ssasanto, chahi kal±hitibhoti bh±gineyyoti. Ida½ vutta½ hoti– ahañhi tava putta½ tath± uggaºh±pesi½, yath± ekasmi½ upariman±sik±sote v±ta½ sannirumbhitv± pathaviy± all²nena ekena heµµhimasotena tattheva cham±ya½ assasanto chahi kal±hi luddaka½ atibhoti, chahi koµµh±sehi ajjhottharati vañcet²ti attho. Katam±hi chahi? Catt±ro p±de pas±retv± ekena passena seyy±ya, khurehi tiºapa½sukhaºanena, jivh±ninn±manena udarassa uddhum±tabh±vakaraºena, ucc±rapass±vavissajjanena, v±tasannirumbhanen±ti.
Aparo nayo– p±dena pa½su½ gahetv± abhimukh±ka¹¹hanena, paµipaº±manena, ubhosu passesu sañcaraºena, udara½ uddha½ pakkhipanena, adho avakkhipanen±ti im±hi chahi kal±hi yath± atibhoti, “mato ayan”ti sañña½ upp±detv± vañceti, eva½ ta½ migam±ya½ uggaºh±pesinti d²peti.
Aparo nayo– tath± na½ uggaºh±pesi½, yath± ekena sotena cham±ssasanto chahi kal±hiti dv²supi nayesu dassitehi chahi k±raºehi kal±hiti kal±yissati, ludda½ vañcessat²ti attho. Bhot²ti bhagini½ ±lapati. Bh±gineyyoti eva½ chahi k±raºehi vañcanaka½ bh±gineyya½ niddisati. Eva½ bodhisatto bh±gineyyassa migam±y±ya s±dhuka½ uggahitabh±va½ dassento bhagini½ samass±seti.
Sopi migapotako p±se baddho avipphanditv±yeva bh³miya½ mah±ph±sukapassena p±de pas±retv± nipanno p±d±na½ ±sannaµµh±ne khureheva paharitv± pa½suñca tiº±ni ca upp±µetv± ucc±rapass±va½ vissajjetv± s²sa½ p±tetv± jivha½ ninn±metv± sar²ra½ khe¼akilinna½ katv± v±taggahaºena udara½ uddhum±taka½ katv± akkh²ni parivattetv± heµµh± n±sik±sotena v±ta½ sañcar±pento upariman±sik±sotena v±ta½ sannirumbhitv± sakalasar²ra½ thaddhabh±va½ g±h±petv± mat±k±ra½ dassesi. N²lamakkhik±pi na½ sampariv±resu½, tasmi½ tasmi½ µh±ne k±k± nil²yi½su. Luddo ±gantv± udara½ hatthena paharitv± “atip±tova baddho bhavissati, p³tiko j±to”ti tassa bandhanarajjuka½ mocetv± “etthevad±ni na½ ukkantitv± ma½sa½ ±d±ya gamiss±m²”ti nir±saªko hutv± s±kh±pal±sa½ gahetu½ ±raddho. Migapotakopi uµµh±ya cat³hi p±dehi µhatv± k±ya½ vidhunitv± g²va½ pas±retv± mah±v±tena chinnaval±hako viya vegena m±tu santika½ agam±si.
Satth±pi “na, bhikkhave, r±hulo id±neva sikkh±k±mo, pubbepi sikkh±k±moyev±”ti ima½ dhammadesana½ ±haritv± anusandhi½ ghaµetv± j±taka½ samodh±nesi– “tad± bh±gineyyamigapotako r±hulo ahosi, m±t± uppalavaºº±, m±tulamigo pana ahameva ahosin”ti.

Tipallatthamigaj±takavaººan± chaµµh±.