[150] 10. Sañj²vaj±takavaººan±

Asanta½ yo paggaºh±t²ti ida½ satth± ve¼uvane viharanto aj±tasattussa rañño asantapaggaha½ ±rabbha kathesi. So hi buddh±na½ paµikaºµakabh³te duss²le p±padhamme devadatte pas²ditv± ta½ asanta½ asappurisa½ paggayha “tassa sakk±ra½ kariss±m²”ti bahu½ dhana½ pariccajitv± gay±s²se vih±ra½ k±retv± tasseva vacana½ gahetv± pitara½ dhammar±j±na½ sot±panna½ ariyas±vaka½ gh±tetv± attano sot±pattimaggassa upanissaya½ bhinditv± mah±vin±sa½ patto. So hi “devadatto pathaviya½ paviµµho”ti sutv± “kacci nu kho mampi pathav² gileyy±”ti bh²tatasito rajjasukha½ na labhati, sayane ass±dasukha½ na vindati, tibbak±raº±bhitunno hatthipoto viya kampam±no vicarati. So pathavi½ phalam±na½ viya, av²cij±la½ nikkhamanti½ viya, pathaviy± att±na½ giliyam±na½ viya, ±ditt±ya lohapathaviy± utt±naka½ nipajj±petv± ayas³lehi koµiyam±na½ viya ca samanupassi. Tenassa pahaµakukkuµasseva muhuttampi kampam±nassa avatth±na½ n±ma n±hosi. So samm±sambuddha½ passituk±mo kham±petuk±mo pañha½ pucchituk±mo ahosi, attano pana apar±dhamahantat±ya upasaªkamitu½ na sakkoti.
Athassa r±jagahanagare kattikarattiv±re sampatte devanagara½ viya nagare alaªkate mah±tale amaccagaºaparivutassa kañcan±sane nisinnassa j²vaka½ kom±rabhacca½ avid³re nisinna½ disv± etadahosi “j²vaka½ gahetv± samm±sambuddhassa santika½ gamiss±mi, na kho pana sakk± may± ujukameva vattu½ ‘aha½, samma j²vaka, saya½ gantu½ na sakkomi, ehi ma½ satthu santika½ neh²’ti, pariy±yena pana rattisampada½ vaººetv± ‘ka½ nu khvajja maya½ samaºa½ v± br±hmaºa½ v± payirup±seyy±ma, ya½ no payirup±sata½ citta½ pas²deyy±’ti vakkh±mi, ta½ sutv± amacc± attano attano satth±r±na½ vaººa½ kathessanti, j²vakopi samm±sambuddhassa vaººa½ kathessati. Atha na½ gahetv± satthu santika½ gamiss±m²”ti. So pañcahi padehi ratti½ vaººesi “lakkhaññ± vata bho dosin± ratti, abhir³p± vata bho dosin± ratti, dassan²y± vata bho dosin± ratti, p±s±dik± vata bho dosin± ratti, ramaº²y± vata bho dosin± ratti, ka½ nu khvajja maya½ samaºa½ v± br±hmaºa½ v± payirup±seyy±ma, ya½ no payirup±sata½ citta½ pas²deyy±”ti (d². ni. 1.150).
Atheko amacco p³raºakassapassa vaººa½ kathesi, eko makkhaligos±lassa, eko ajitakesakambalassa, eko pakudhakacc±yanassa, eko sañcayassa belaµµhaputtassa, eko n±µaputtanigaºµhass±ti R±j± tesa½ katha½ sutv± tuºh² ahosi. So hi j²vakasseva mah±-amaccassa katha½ pacc±s²sati. J²vakopi “raññ± ma½ ±rabbha kathiteyeva j±niss±m²”ti avid³re tuºh² nis²di. Atha na½ r±j± ±ha “tva½ pana, samma j²vaka, ki½ tuºh²”ti? Tasmi½ khaºe j²vako uµµh±y±san± yena bhagav± tenañjali½ paº±metv± “eso, deva, bhagav± araha½ samm±sambuddho amh±ka½ ambavane viharati saddhi½ a¹¹hate¼asehi bhikkhusatehi. Ta½ kho pana bhagavanta½ eva½ kaly±ºo kittisaddo abbhuggato”ti nava arah±diguºe vatv± j±tito paµµh±ya pubbanimitt±dibheda½ bhagavato ±nubh±va½ pak±setv± “ta½ bhagavanta½ devo payirup±satu, dhamma½ suº±tu, pañha½ pucchat³”ti ±ha.
R±j± sampuººamanoratho hutv± “tena hi, samma j²vaka, hatthiy±n±ni kapp±peh²”ti y±n±ni kapp±petv± mahantena r±j±nubh±vena j²vakambavana½ gantv± tattha maº¹alam±¼e bhikkhusaªghaparivuta½ tath±gata½ disv± santav²cimajjhe mah±n±va½ viya niccala½ bhikkhusaªgha½ ito cito ca anuviloketv± “evar³p± n±ma me paris± na diµµhapubb±”ti iriy±patheyeva pas²ditv± saªghassa añjali½ paggaºhitv± thuti½ katv± bhagavanta½ vanditv± ekamanta½ nisinno s±maññaphalapañha½ pucchi. Athassa bhagav± dv²hi bh±ºav±rehi paµimaº¹ita½ s±maññaphalasutta½ (d². ni. 1.150 ±dayo) kathesi. So suttapariyos±ne attamano bhagavanta½ kham±petv± uµµh±y±san± padakkhiºa½ katv± pakk±mi. Satth± acirapakkantassa rañño bhikkh³ ±mantetv± “khat±ya½, bhikkhave, r±j±, upahat±ya½, bhikkhave, r±j±. Sac±ya½ bhikkhave, r±j± issariyassa k±raº± pitara½ dhammika½ dhammar±j±na½ j²vit± na voropessatha, imasmi½yeva ±sane viraja½ v²tamala½ dhammacakkhu½ uppajjissatha. Devadatta½ niss±ya asantapaggaha½ katv± sot±pattiphal± parih²no”ti ±ha.
Punadivase bhikkh³ dhammasabh±ya½ katha½ samuµµh±pesu½ “±vuso, aj±tasattu kira asantapaggaha½ katv± duss²la½ p±padhamma½ devadatta½ niss±ya pitugh±takakammassa katatt± sot±pattiphal± parih²no, devadattena n±sito r±j±”ti. Satth± ±gantv± “k±ya nuttha, bhikkhave, etarahi kath±ya sannisinn±”ti pucchitv± “im±ya n±m±”ti vutte “na, bhikkhave, aj±tasattu id±neva asantapaggaha½ katv± mah±vin±sa½ patto, pubbepesa asantapaggaheneva att±na½ n±ses²”ti vatv± at²ta½ ±hari.
At²te b±r±ºasiya½ brahmadatte rajja½ k±rente bodhisatto mah±vibhave br±hmaºakule nibbattitv± vayappatto takkasila½ gantv± sabbasipp±ni uggaºhitv± b±r±ºasiya½ dis±p±mokkho ±cariyo hutv± pañca m±ºavakasat±ni sippa½ v±cesi. Tesu m±ºavesu eko sañj²vo n±ma m±ºavo atthi, bodhisatto tassa matakuµµh±panakamanta½ ad±si. So uµµh±panakamantameva gahetv± paµib±hanamanta½ pana aggahetv±va ekadivasa½ m±ºavehi saddhi½ d±ru-atth±ya arañña½ gantv± eka½ matabyaggha½ disv± m±ºave ±ha “bho, ima½ matabyaggha½ uµµh±pess±m²”ti. M±ºav± “na sakkhissas²”ti ±ha½su. “Passant±naññeva vo ta½ uµµh±pess±m²”ti. “Sace, m±ºava, sakkosi, uµµh±peh²”ti. Evañca pana vatv± te m±ºav± rukkha½ abhiruhi½su. Sañj²vo manta½ parivattetv± matabyaggha½ sakkhar±hi pahari, byaggho uµµh±ya vegen±gantv± sañj²va½ galan±¼iya½ ¹a½sitv± j²vitakkhaya½ p±petv± tattheva pati, sañj²vopi tattheva pati. Ubhopi ekaµµh±neyeva mat± nipajji½su.
M±ºav± d±r³ni ±d±ya ±gantv± ta½ pavatti½ ±cariyassa ±rocesu½. ¾cariyo m±ºave ±mantetv± “t±t±, asantapaggahak±r± n±ma ayuttaµµh±ne sakk±rasamm±na½ karont± evar³pa½ dukkha½ paµilabhantiyev±”ti vatv± ima½ g±tham±ha–
150. “Asanta½ yo paggaºh±ti, asanta½ c³pasevati;
tameva gh±sa½ kurute, byaggho sañj²viko yath±”ti.
Tattha asantanti t²hi duccaritehi samann±gata½ duss²la½ p±padhamma½. Yo paggaºh±t²ti khattiy±d²su yo koci evar³pa½ duss²la½ pabbajita½ v± c²var±disampad±nena, gahaµµha½ v± uparajjasen±patiµµh±n±disampad±nena paggaºh±ti, sakk±rasamm±na½ karot²ti attho. Asanta½ c³pasevat²ti yo ca evar³pa½ asanta½ duss²la½ upasevati bhajati payirup±sati. Tameva gh±sa½ kuruteti tameva asantapaggaºhaka½ so duss²lo p±papuggalo ghasati sa½kh±dati vin±sa½ p±peti. Katha½? Byaggho sañj²viko yath±ti, yath± sañj²vena m±ºavena manta½ parivattetv± matabyaggho sañj²viko j²vitasampad±nena sampaggahito attano j²vitad±yaka½ sañj²vameva j²vit± voropetv± tattheva p±tesi, eva½ aññopi yo asantapaggaha½ karoti, so duss²lo ta½ attano sampagg±hakameva vin±seti. Eva½ asantasampagg±hak± vin±sa½ p±puºant²ti.
Bodhisatto im±ya g±th±ya m±ºav±na½ dhamma½ desetv± d±n±d²ni puññ±ni katv± yath±kamma½ gato.
Satth± ima½ dhammadesana½ ±haritv± j±taka½ samodh±nesi– “tad± matabyagghuµµh±panako m±ºavo aj±tasattu ahosi, dis±p±mokkho ±cariyo pana ahameva ahosin”ti.

Sañj²vaj±takavaººan± dasam±.

Kakaºµakavaggo pannarasamo.

Tassudd±na½–
Godhasiªg±laviroca½, naªguµµhar±dhak±kañca;
puppharattañca siªg±la½, ekapaººañca sañj²va½.
Atha vaggudd±na½–
Apaººako s²lavaggo, kuruªgo ca kul±vako;
atthak±mo ca ±s²so, itth²varuºap±yimh±.
Litto parosata½ ha½ci, kusan±¼± sampad±no;
kakaºµako pannarasa, satapaºº±sa j±tak±ti.

Ekakanip±tavaººan± niµµhit±.

(Paµhamo bh±go niµµhito).