[146] 6. Samuddak±kaj±takavaººan±
Api nu hanuk± sant±ti ida½ satth± jetavane viharanto sambahule mahallake bhikkh³ ±rabbha kathesi. Te kira gihik±le s±vatthiya½ kuµumbik± a¹¹h± mahaddhan± aññamaññasah±yak± ekato hutv± puññ±ni karont± satthu dhammadesana½ sutv± “maya½ mahallak±, ki½ no ghar±v±sena, satthu santike ramaº²ye buddhas±sane pabbajitv± dukkhassanta½ kariss±m±”ti sabba½ s±pateyya½ puttadh²t±d²na½ datv± assumukha½ ñ±tisaªgha½ pah±ya satth±ra½ pabbajja½ y±citv± pabbaji½su. Pabbajitv± pana pabbajj±nur³pa½ samaºadhamma½ na kari½su, mahallakabh±vena dhammampi na pariy±puºi½su, gihik±le viya pabbajitak±lepi vih±rapariyante paººas±la½ k±retv± ekatova vasi½su. Piº¹±ya carant±pi aññattha agantv± yebhuyyena attano puttad±rasseva geha½ gantv± bhuñji½su. Tesu ekassa pur±ºadutiyik± sabbesampi mahallakatther±na½ upak±r± ahosi, tasm± ses±pi attan± laddha½ ±h±ra½ gahetv± tass±yeva gehe nis²ditv± bhuñjanti. S±pi tesa½ yath±sannihita½ s³pabyañjana½ deti. S± aññatarena rogena phuµµh± k±lamak±si. Atha te mahallakatther± vih±ra½ gantv± aññamañña½ g²v±su gahetv± “madhurahattharas± up±sik± k±lakat±”ti vih±rapaccante rodant± vicari½su. Tesa½ sadda½ sutv± ito cito ca bhikkh³ sannipatitv± “±vuso, kasm± rodath±”ti pucchi½su. Te “amh±ka½ sah±yassa pur±ºadutiyik± madhurahattharas± k±lakat± amh±ka½ ativiya upak±r±, ‘id±ni kuto tath±r³pi½ labhiss±m±’ti imin± k±raºena rodimh±”ti ±ha½su. Tesa½ ta½ vippak±ra½ disv± bhikkh³ dhammasabh±ya½ katha½ samuµµh±pesu½ “±vuso, imin± n±ma k±raºena mahallakatther± aññamañña½ g²v±su gahetv± vih±rapaccante rodant± vicarant²”ti. Satth± ±gantv± “k±ya nuttha, bhikkhave, etarahi kath±ya sannisinn±”ti pucchitv± “im±ya n±m±”ti vutte “na, bhikkhave, id±nevete tass± k±lakiriy±ya rodant± vicaranti, pubbepete ima½ k±kayoniya½ nibbattitv± samudde mata½ niss±ya ‘samudda-udaka½ ussiñcitv± eta½ n²hariss±m±’ti v±yamant± paº¹ite niss±ya j²vita½ labhi½s³”ti vatv± at²ta½ ±hari. At²te b±r±ºasiya½ brahmadatte rajja½ k±rente bodhisatto samuddadevat± hutv± nibbatti. Atheko k±ko attano bhariya½ k±ki½ ±d±ya gocara½ pariyesam±no samuddat²ra½ agam±si Tasmi½ k±le manuss± samuddat²re kh²rap±y±samacchama½sasur±d²hi n±gabalikamma½ katv± pakkami½su. Atha so k±ko balikammaµµh±na½ gantv± kh²r±d²ni disv± saddhi½ k±kiy± kh²rap±y±samacchama½s±d²ni bhuñjitv± bahu½ sura½ pivi. Te ubhopi sur±madamatt± “samuddak²¼a½ k²¼iss±m±”ti velante nis²ditv± nh±yitu½ ±rabhi½su athek± ³mi ±gantv± k±ki½ gahetv± samudda½ pavesesi. Tameko maccho ma½sa½ kh±ditv± ajjhohari. K±ko “bhariy± me mat±”ti rodi paridevi. Athassa paridevanasadda½ sutv± bah³ k±k± sannipatitv± “ki½k±raº± rodas²”ti pucchi½su. “Sah±yik± vo velante nh±yam±n± ³miy± haµ±”ti. Te sabbepi ekarava½ ravant± rodi½su. Atha nesa½ etadahosi “ida½ samudda-udaka½ n±ma amh±ka½ ki½ pahosi, udaka½ ussiñcitv± samudda½ tuccha½ katv± sah±yika½ n²hariss±m±”ti. Te mukha½ p³retv± p³retv± udaka½ bahi cha¹¹enti, loº³dakena ca gale sussam±ne uµµh±yuµµh±ya thala½ gantv± vissamanti. Te han³su kilantesu mukhesu sukkhantesu akkh²su rattesu d²n± kilant± hutv± aññamañña½ ±mantetv± “ambho, maya½ samudda-udaka½ gahetv± bahi p±tema, gahitagahitaµµh±na½ puna udakena p³rati, samudda½ tuccha½ k±tu½ na sakkhiss±m±”ti vatv± ima½ g±tham±ha½su–
146. “Api nu hanuk± sant±, mukhañca parisussati;
oram±ma na p±rema, p³rateva mahodadh²”ti.
Tattha api nu hanuk± sant±ti api no hanuk± sant±, api amh±ka½ hanuk± kilant±. Oram±ma na p±rem±ti maya½ attano balena mah±samudda-udaka½ ±ka¹¹h±ma os±rema, tuccha½ pana na½ k±tu½ na sakkoma. Ayañhi p³rateva mahodadh²ti. Evañca pana vatv± sabbepi te k±k± “tass± k±kiy± evar³pa½ n±ma tuº¹a½ ahosi, evar³p±ni vaµµakkh²ni, evar³pa½ chavisaºµh±na½, evar³po madhurasaddo. S± no ima½ corasamudda½ niss±ya naµµh±”ti bahu½ vippalapi½su. Te eva½ vippalapam±ne samuddadevat± bheravar³pa½ dassetv± pal±pesi, eva½ tesa½ sotthi ahosi. Satth± ima½ dhammadesana½ ±haritv± j±taka½ samodh±nesi– “tad± k±k² aya½ pur±ºadutiyik± ahosi, k±ko mahallakatthero, sesak±k± sesamahallakatther±, samuddadevat± pana ahameva ahosin”ti.
Samuddak±kaj±takavaººan± chaµµh±.