[139] 9. Ubhatobhaµµhaj±takavaŗŗan±
Akkh² bhinn± paµo naµµhoti ida½ satth± ve¼uvane viharanto devadatta½ ±rabbha kathesi. Tad± kira dhammasabh±ya½ bhikkh³ katha½ samuµµh±pesu½ ±vuso, seyyath±pi n±ma chav±l±ta½ ubhatopaditta½ majjhe g³thagata½ nev±rańńe kaµµhattha½ pharati, na g±me kaµµhattha½ pharati, evameva devadatto evar³pe niyy±nikas±sane pabbajitv± ubhato bhaµµho ubhato parib±hiro j±to, gihiparibhog± ca parih²no, s±mańńatthańca na parip³ret²ti. Satth± ±gantv± k±ya nuttha, bhikkhave, etarahi kath±ya sannisinn±ti pucchitv± im±ya n±m±ti vutte na, bhikkhave, devadatto id±neva ubhato bhaµµho hoti, at²tepi ubhato bhaµµho ahosiyev±ti vatv± at²ta½ ±hari. At²te b±r±ŗasiya½ brahmadatte rajja½ k±rente bodhisatto rukkhadevat± hutv± nibbatti. Tad± ekasmi½ g±make b±¼isik± vasanti. Atheko b±¼isiko ba¼isa½ ±d±ya daharena puttena saddhi½ yasmi½ sobbhe pakatiy±pi b±¼isik± macche gaŗhanti, tattha gantv± ba¼isa½ khipi. Ba¼iso udakapaµicchanne ekasmi½ kh±ŗuke laggi. B±¼isiko ta½ ±ka¹¹hitu½ asakkonto cintesi aya½ ba¼iso mah±macche laggo bhavissati, puttaka½ m±tu santika½ pesetv± paµivissakehi saddhi½ kalaha½ k±r±pemi, eva½ ito na koci koµµh±sa½ pacc±s²sissat²ti. So putta½ ±ha gaccha, t±ta, amhehi mah±macchassa laddhabh±va½ m±tu ±cikkh±hi, paµivissakehi kira saddhi½ kalaha½ karoh²ti vadeh²ti. So putta½ pesetv± ba¼isa½ ±ka¹¹hitu½ asakkonto rajjucchedanabhayena uttaris±µaka½ thale µhapetv± udaka½ otaritv± macchalobhena maccha½ upadh±rento kh±ŗukehi paharitv± dvepi akkh²ni bhindi. Thale µhapitas±µaka½pissa coro hari. So vedan±ppatto hutv± hatthena akkh²ni upp²¼ayam±no gahetv± udak± uttaritv± kampam±no s±µaka½ pariyesati. S±pissa bhariy± kalaha½ katv± kassaci apacc±s²sanabh±va½ kariss±m²ti ekasmi½yeva kaŗŗe t±lapaŗŗa½ pi¼andhitv± eka½ akkhi½ ukkhalimasiy± ańjetv± kukkura½ aŖken±d±ya paµivissakaghara½ agam±si. Atha na½ ek± sah±yik± evam±ha ekasmi½yeva te kaŗŗe t±lapaŗŗa½ pi¼andhita½, eka½ akkhi ańjita½, piyaputta½ viya kukkura½ aŖken±d±ya gharato ghara½ gacchasi, ki½ ummattik±si j±t±ti. N±ha½ ummattik±, tva½ pana ma½ ak±raŗena akkosasi paribh±sasi, id±ni ta½ g±mabhojakassa santika½ gantv± aµµha kah±paŗe daŗ¹±pess±m²ti eva½ kalaha½ katv± ubhopi g±mabhojakassa santika½ agama½su. Kalahe visodhiyam±ne tass±yeva matthake daŗ¹o pati. Atha na½ bandhitv± daŗ¹a½ deh²ti pothetu½ ±rabhi½su. Rukkhadevat± g±me tass± ima½ pavatti½, arańńe cass± patino ta½ byasana½ disv± khandhantare µhit± bho purisa, tuyha½ udakepi kammanto paduµµho thalepi, ubhatobhaµµho j±toti vatv± ima½ g±tham±ha
139. Akkh² bhinn± paµo naµµho, sakhigehe ca bhaŗ¹ana½;
ubhato paduµµh± kammant±, udakamhi thalamhi c±ti.
Tattha sakhigehe ca bhaŗ¹ananti sakh² n±ma sah±yik±, tass± ca gehe tava bhariy±ya bhaŗ¹ana½ kata½, bhaŗ¹ana½ katv± bandhitv± pothetv± daŗ¹a½ d±piyati. Ubhato paduµµh± kammant±ti eva½ tava dv²supi µh±nesu kammant± paduµµh±yeva bhinn±yeva. Kataresu dv²su? Udakamhi thalamhi c±ti, akkhibhedena paµan±sena ca udake kammant± paduµµh±, sakhigehe bhaŗ¹anena thale kammant± paduµµh±ti. Satth± ima½ dhammadesana½ ±haritv± j±taka½ samodh±nesi tad± b±¼isiko devadatto ahosi, rukkhadevat± pana ahameva ahosinti.
Ubhatobhaµµhaj±takavaŗŗan± navam±.