[83] 3. K±¼akaººij±takavaººan±
Mitto have sattapadena hot²ti ida½ satth± jetavane viharanto eka½ an±thapiº¹ikassa mitta½ ±rabbha kathesi. So kira an±thapiº¹ikena saddhi½ sahapa½suk²¼iko ek±cariyasseva santike uggahitasippo n±mena k±¼akaºº² n±ma. So gacchante k±le duggato hutv± j²vitu½ asakkonto seµµhissa santika½ agam±si. So ta½ samass±setv± paribbaya½ datv± attano kuµumba½ paµicch±pesi. So seµµhino upak±rako hutv± sabbakicc±ni karoti. Ta½ seµµhissa santika½ ±gatak±le “tiµµha, k±¼akaººi, nis²da, k±¼akaººi, bhuñja k±¼akaºº²”ti vadanti. Athekadivasa½ seµµhino mitt±macc± seµµhi½ upasaªkamitv± evam±ha½su “mah±seµµhi, m± eta½ tava santike kari, ‘tiµµha, k±¼akaººi, nis²da k±¼akaººi, bhuñja k±¼akaºº²’ti hi imin± saddena yakkhopi pal±yeyya, na cesa tay± sam±no, duggato dur³peto, ki½ te imin±”ti. An±thapiº¹iko “n±ma½ n±ma voh±ramatta½, na ta½ paº¹it± pam±ºa½ karonti, sutamaªgalikena n±ma bhavitu½ na vaµµati, na sakk± may± n±mamatta½ niss±ya sahapa½suk²¼ika½ sah±ya½ pariccajitun”ti tesa½ vacana½ an±d±ya ekadivasa½ attano bhogag±ma½ gacchanto ta½ geharakkhaka½ katv± agam±si. Cor± “seµµhi kira bhogag±ma½ gato, gehamassa vilumpiss±m±”ti n±n±vudhahatth± rattibh±ge ±gantv± geha½ pariv±resu½. Itaropi cor±naññeva ±gamana½ ±saªkam±no anidd±yantova nis²di. So cor±na½ ±gatabh±va½ ñatv± manusse pabodhetu½ “tva½ saªkha½ dhama, tva½ mudiªga½ v±deh²”ti mah±samajja½ karonto viya sakalanivesana½ ekasadda½ k±resi. Cor± “suñña½ gehanti dussuta½ amhehi, attheva idha mah±seµµh²”ti p±s±ºamuggar±d²ni tattheva cha¹¹etv± pal±yi½su. Punadivase manuss± tattha tattha cha¹¹ite p±s±ºamuggar±dayo disv± sa½vegappatt± hutv± “sace ajja evar³po buddhisampanno gharavic±rako n±bhavissa, corehi yath±ruciy± pavisitv± sabba½ geha½ vilutta½ assa, ima½ da¼hamitta½ niss±ya seµµhino vu¹¹hi j±t±”ti ta½ pasa½sitv± seµµhissa bhogag±mato ±gatak±le sabba½ ta½ pavatti½ ±rocayi½su. Atha ne seµµhi avoca “tumhe evar³pa½ mama geharakkhaka½ mitta½ nikka¹¹h±petha, sac±ya½ tumh±ka½ vacanena may± nikka¹¹hito assa, ajja me kuµumba½ kiñci n±bhavissa, n±ma½ n±ma appam±ºa½, hitacittameva pam±ºan”ti tassa uttaritara½ paribbaya½ datv± “atthi d±ni me ida½ kath±p±bhatan”ti satthu santika½ gantv± ±dito paµµh±ya sabba½ ta½ pavatti½ ±rocesi. Satth± “na kho, gahapati, id±neva k±¼akaººimitto attano mittassa ghare kuµumba½ rakkhati, pubbepi rakkhiyev±”ti vatv± tena y±cito at²ta½ ±hari. At²te b±r±ºasiya½ brahmadatte rajja½ k±rente bodhisatto mah±yaso seµµhi ahosi. Tassa k±¼akaºº² n±ma mittoti sabba½ paccuppannavatthusadisameva. Bodhisatto bhogag±mato ±gato ta½ pavatti½ sutv± “sace may± tumh±ka½ vacanena evar³po mitto nikka¹¹hito assa, ajja me kuµumba½ kiñci n±bhaviss±”ti vatv± ima½ g±tham±ha–
83. “Mitto have sattapadena hoti, sah±yo pana dv±dasakena hoti;
m±sa¹¹ham±sena ca ñ±ti hoti, tatuttari½ attasamopi hoti;
soha½ katha½ attasukhassa hetu, cirasanthuta½ k±¼akaººi½ jaheyyan”ti.
Tattha haveti nip±tamatta½. Mett±yat²ti mitto, metta½ paccupaµµh±peti, sineha½ karot²ti attho. So panesa sattapadena hoti, ekato sattapadav²tih±ragamanamattena hot²ti attho. Sah±yo pana dv±dasakena hot²ti sabbakicc±ni ekato karaºavasena sabbiriy±pathesu saha gacchat²ti sah±yo. So panesa dv±dasakena hoti, dv±das±ha½ ekato niv±sena hot²ti attho. M±sa¹¹ham±sena c±ti m±sena v± a¹¹ham±sena v±. ѱti hot²ti ñ±tisamo hoti. Tatuttarinti tato uttari½ ekato v±sena attasamopi hotiyeva. Jaheyyanti “evar³pa½ sah±ya½ katha½ jaheyyan”ti mittassa guºa½ kathesi. Tato paµµh±ya puna koci tassa antare vatt± n±ma n±hos²ti. Satth± ima½ dhammadesana½ ±haritv± j±taka½ samodh±nesi– “tad± k±¼akaºº² ±nando ahosi, b±r±ºasiseµµhi pana ahameva ahosin”ti.
K±¼akaººij±takavaººan± tatiy±.