9. Ap±yimhavaggo
[81] 1. Sur±p±naj±takavaººan±
Ap±yimha anaccimh±ti ida½ satth± kosambi½ upaniss±ya ghosit±r±me viharanto s±gatatthera½ ±rabbha kathesi. Bhagavati hi s±vatthiya½ vassa½ vasitv± c±rik±gamanena bhaddavatika½ n±ma nigama½ sampatte gop±lak± pasup±lak± kassak± path±vino ca satth±ra½ disv± vanditv± “m±, bhante, bhagav± ambatittha½ agam±si, ambatitthe jaµilassa assame ambatitthako n±ma n±go ±s²viso ghoraviso, so bhagavanta½ viheµheyy±”ti v±rayi½su. Bhagav±pi tesa½ katha½ asuºanto viya tesu y±vatatiya½ v±rayam±nesupi agam±siyeva. Tatra suda½ bhagav± bhaddavatik±ya avid³re aññatarasmi½ vanasaº¹e viharati. Tena kho pana samayena buddh³paµµh±ko s±gato n±ma thero pothujjanik±ya iddhiy± samann±gato ta½ assama½ upasaªkamitv± tassa n±gar±jassa vasanaµµh±ne tiºasanth±raka½ paññ±petv± pallaªkena nis²di. N±go makkha½ asaham±no dh³m±yi, theropi dh³m±yi. N±go pajjali, theropi pajjali. N±gassa tejo thera½ na b±dhati, therassa tejo n±ga½ b±dhati. Eva½ so khaºena ta½ n±gar±j±na½ dametv± saraºesu ca s²lesu ca patiµµh±petv± satthu santika½ agam±si. Satth± bhaddavatik±ya½ yath±bhiranta½ viharitv± kosambi½ agam±si. S±gatattherena n±gassa damitabh±vo sakalajanapada½ patthari. Kosambinagarav±sino satthu paccuggamana½ katv± satth±ra½ vanditv± s±gatattherassa santika½ gantv± vanditv± ekamanta½ µhit± evam±ha½su “bhante, ya½ tumh±ka½ dullabha½, ta½ vadeyy±tha, tadeva maya½ paµiy±dess±m±”ti. Thero tuºh² ahosi. Chabbaggiy± pan±ha½su “±vuso, pabbajit±na½ n±ma k±potik± sur± dullabh± ceva man±p± ca. Sace tumhe therassa pasann±, k±potika½ sura½ paµiy±deth±”ti. Te “s±dh³”ti sampaµicchitv± satth±ra½ sv±tan±ya nimantetv± nagara½ pavisitv± attano attano gehe “therassa dass±m±”ti k±potika½ sura½ pasanna½ paµiy±detv± thera½ nimantetv± ghare ghare pasanna½ sura½ ada½su. Thero pivitv± sur±madamatto nagarato nikkhamanto dv±rantare patitv± vilapam±no nipajji. Satth± katabhattakicco nagar± nikkhamanto thera½ ten±k±rena nipanna½ disv± “gaºhatha, bhikkhave, s±gatan”ti g±h±petv± ±r±ma½ agam±si Bhikkh³ therassa s²sa½ tath±gatassa p±dam³le katv± ta½ nipajj±pesu½, so parivattitv± p±de tath±gat±bhimukhe katv± nipajji. Satth± bhikkh³ paµipucchi “ki½ nu kho, bhikkhave, ya½ pubbe s±gatassa mayi g±rava½, ta½ id±ni atth²”ti? “Natthi, bhante”ti. “Bhikkhave, ambatitthaka½ n±gar±j±na½ ko dames²”ti. “S±gato, bhante”ti. “Ki½ panetarahi, bhikkhave, s±gato udakade¹¹³bhakampi dametu½ sakkuºeyy±”ti. “No heta½, bhante”. “Api nu kho, bhikkhave, evar³pa½ p±tu½ yutta½, ya½ pivitv± eva½visaññ² hot²”ti. “Ayutta½, bhante”ti. Atha kho bhagav± thera½ garahitv± bhikkh³ ±mantetv± “sur±merayap±ne p±cittiyan”ti (p±ci. 327) sikkh±pada½ paññ±petv± uµµh±y±san± gandhakuµi½ p±visi. Dhammasabh±ya½ sannipatit± bhikkh³ sur±p±nassa avaººa½ kathayi½su “y±va mah±dosañceta½, ±vuso, sur±p±na½ n±ma, t±va paññ±sampanna½ n±ma iddhimanta½ s±gata½ yath± satthu guºamattampi na j±n±ti, tath± ak±s²”ti. Satth± ±gantv± “k±ya nuttha, bhikkhave, etarahi kath±ya sannisinn±”ti pucchitv± “im±ya n±m±”ti vutte “na, bhikkhave, id±neva sura½ pivitv± pabbajit± visaññino honti, pubbepi ahesu½yev±”ti vatv± at²ta½ ±hari. At²te b±r±ºasiya½ brahmadatte rajja½ k±rente bodhisatto k±siraµµhe udiccabr±hmaºakule nibbattitv± vayappatto isipabbajja½ pabbajitv± abhiññ± ca sam±pattiyo ca upp±detv± jh±nak²¼a½ k²¼anto himavantappadese vasati pañcahi antev±sikasatehi parivuto. Atha na½ vass±nasamaye sampatte antev±sik± ±ha½su “±cariya, manussapatha½ gantv± loºambila½ sevitv± ±gacch±m±”ti. “¾vuso, aha½ idheva vasiss±mi, tumhe pana gantv± sar²ra½ santappetv± vassa½ v²tin±metv± ±gacchath±”ti. Te “s±dh³”ti ±cariya½ vanditv± b±r±ºasi½ gantv± r±juyy±ne vasitv± punadivase bahidv±rag±meyeva bhikkh±ya caritv± suhit± hutv± punadivase nagara½ pavisi½su. Manuss± sampiy±yam±n± bhikkha½ ada½su. Katip±haccayena ca raññopi ±rocesu½ “deva, himavantato pañcasat± isayo ±gantv± uyy±ne vasanti ghoratap± paramadhitindriy± s²lavanto”ti. R±j± tesa½ guºe sutv± uyy±na½ gantv± vanditv± katapaµisanth±ro vass±na½ catum±sa½ tattheva vasanatth±ya paµiñña½ gahetv± nimantesi, te tato paµµh±ya r±jageheyeva bhuñjitv± uyy±ne vasanti. Athekadivasa½ nagare sur±nakkhatta½ n±ma ahosi. R±j± “pabbajit±na½ sur± dullabh±”ti bahu½ uttamasura½ d±pesi. T±pas± sura½ pivitv± uyy±na½ gantv± sur±madamatt± hutv± ekacce uµµh±ya nacci½su, ekacce g±yi½su, naccitv± g±yitv± kh±rik±d²ni avattharitv± nidd±yitv± sur±made chinne pabujjhitv± ta½ attano vippak±ra½ disv± “na amhehi pabbajitas±ruppa½ katan”ti roditv± paridevitv± “maya½ ±cariyena vin±bh³tatt± evar³pa½ p±pakamma½ karimh±”ti taªkhaºaññeva uyy±na½ pah±ya himavanta½ gantv± paµis±mitaparikkh±r± ±cariya½ vanditv± nis²ditv± “ki½ nu kho, t±t±, manussapathe bhikkh±ya akilamam±n± sukha½ vasittha, samaggav±sañca pana vasitth±”ti pucchit± “±cariya, sukha½ vasimha, apica kho pana maya½ ap±tabbayuttaka½ pivitv± visaññ²bh³t± sati½ paccupaµµh±petu½ asakkont± naccimha ceva g±yimha c±”ti etamattha½ ±rocent± ima½ g±tha½ samuµµh±petv± ±ha½su–
81. “Ap±yimha anaccimha, ag±yimha rudimha ca;
visaññ²karaºi½ pitv±, diµµh± n±humha v±nar±”ti.
Tattha ap±yimh±ti sura½ pivimha. Anaccimh±ti ta½ pivitv± hatthap±de l±¼ent± naccimha. Ag±yimh±ti mukha½ vivaritv± ±yatakena sarena g±yimha. Rudimha c±ti puna vippaµis±rino “evar³pa½ n±ma amhehi katan”ti rodimha ca. Visaññ²karaºi½ pitv±, diµµh± n±humha v±nar±ti evar³pa½ saññ±vin±sanato visaññ²karaºi½ sura½ pivitv± “etadeva s±dhu, ya½ v±nar± n±humh±”ti. Eva½ te attano aguºa½ kathesu½. Bodhisatto “garusa½v±sarahit±na½ n±ma evar³pa½ hotiyev±”ti te t±pase garahitv± “puna evar³pa½ m±karitth±”ti tesa½ ov±da½ datv± aparih²najjh±no brahmalokapar±yaºo ahosi. Satth± ima½ dhammadesana½ ±haritv± j±taka½ samodh±nesi. Ito paµµh±ya hi “anusandhi½ ghaµetv±”ti idampi na vakkh±ma. Tad± isigaºo buddhaparis± ahosi, gaºasatth± pana ahameva ahosinti.
Sur±p±naj±takavaººan± paµham±.