[80] 10. Bh²masenaj±takavaººan±

Ya½ te pavikatthita½ pureti ida½ satth± jetavane viharanto aññatara½ vikatthita½ bhikkhu½ ±rabbha kathesi. Eko kira bhikkhu “±vuso, amh±ka½ j±tisam± j±ti, gottasama½ gotta½ n±ma natthi, maya½ evar³pe n±ma mah±khattiyakule j±t±, gottena v± dhanena v± kulappadesena v± amhehi sadiso n±ma natthi, amh±ka½ suvaººarajat±d²na½ anto natthi, d±sakammakar±pi no s±lima½sodana½ bhuñjanti, k±sikavattha½ niv±senti, k±sikavilepana½ vilimpanti. Maya½ pabbajitabh±vena etarahi evar³p±ni l³kh±ni bhojan±ni bhuñj±ma, l³kh±ni c²var±ni dh±rem±”ti theranavamajjhim±na½ bhikkh³na½ antare vikatthento j±ti-±divasena vambhento khu½sento vicarati. Athassa eko bhikkhu kulappadesa½ pariggaºhitv± ta½ vikatthanabh±va½ bhikkh³na½ ±rocesi. Bhikkh³ dhammasabh±ya½ sannipatit± “±vuso, asuko n±ma bhikkhu evar³pe niyy±nikas±sane pabbajitv± vikatthento vambhento khu½sento vicarat²”ti etassa aguºa½ kathayi½su. Satth± ±gantv± “k±ya nuttha, bhikkhave, etarahi kath±ya sannisinn±”ti pucchitv± “im±ya n±m±”ti vutte “na, bhikkhave, so bhikkhu id±neva vikatthento vambhento khu½sento vicarati, pubbepi vikatthento vambhento khu½sento vicar²”ti vatv± at²ta½ ±hari.
At²te b±r±ºasiya½ brahmadatte rajja½ k±rente bodhisatto ekasmi½ nigamag±me udiccabr±hmaºakule nibbattitv± vayappatto takkasil±ya½ dis±p±mokkhassa ±cariyassa santike tayo vede aµµh±rasa vijjaµµh±n±ni uggahetv± sabbasippesu nipphatti½ patv± c³¼adhanuggahapaº¹ito n±ma ahosi. So takkasil±to nikkhamitv± sabbasamayasipp±ni pariyesam±no mahi½sakaraµµha½ agam±si. Imasmi½ pana j±take bodhisatto thoka½ rasso oºat±k±ro ahosi. So cintesi “sac±ha½ kañci r±j±na½ upasaªkamiss±mi, so ‘eva½ rassasar²ro tva½ ki½ amh±ka½ kamma½ karissas²’ti vakkhati, ya½n³n±ha½ ±rohapariº±hasampanna½ abhir³pa½ eka½ purisa½ phalaka½ katv± tassa piµµhicch±y±ya j²vika½ kappeyyan”ti. So tath±r³pa½ purisa½ pariyesam±no bh²masenassa n±mekassa tantav±yassa tantav²taµµh±na½ gantv± tena saddhi½ paµisanth±ra½ katv± “samma, tva½ kinn±mos²”ti pucchi. “Aha½ bh²maseno n±m±”ti? “Ki½ pana tva½ eva½ abhir³po upadhisampanno hutv± ima½ l±makakamma½ karos²”ti? “J²vitu½ asakkonto”ti. “Samma, m± eta½ kamma½ kari, sakalajambud²pe may± sadiso dhanuggaho n±ma natthi. Sace pan±ha½ kañci r±j±na½ passeyya½, so ma½ ‘eva½rasso aya½ ki½ amh±ka½ kamma½ karissat²’ti kopeyya, tva½ r±j±na½ disv± ‘aha½ dhanuggaho’ti vakkhasi. R±j± te paribbaya½ datv± vutti½ nibaddha½ dassati. Aha½ te uppannakamma½ karonto tava piµµhicch±y±ya j²viss±mi. Eva½ ubhopi sukhit± bhaviss±ma. Karohi mama vacanan”ti ±ha. So “s±dh³”ti sampaµicchi.
Atha na½ ±d±ya b±r±ºasi½ gantv± saya½ c³¼³paµµh±ko hutv± ta½ purato katv± r±jadv±re µhatv± rañño ±roc±pesi. “¾gacchant³”ti vutte ubhopi pavisitv± r±j±na½ vanditv± aµµha½su. “Ki½k±raº± ±gatatth±”ti ca vutte bh²maseno ±ha– “aha½ dhanuggaho, may± sadiso sakalajambud²pe dhanuggaho natth²”ti. “Ki½ pana labhanto ma½ upaµµhahissas²”ti? “A¹¹ham±se sahassa½ labhanto upaµµhahiss±mi, dev±”ti. “Aya½ te puriso ki½ hot²”ti? “C³¼³paµµh±ko, dev±”ti. “S±dhu upaµµhah±”ti. Tato paµµh±ya bh²maseno r±j±na½ upaµµhahati. Uppannakicca½ panassa bodhisattova nittharati.
Tena kho pana samayena k±siraµµhe ekasmi½ araññe bah³na½ manuss±na½ sañcaraºamagga½ byaggho cha¹¹±peti, bah³ manusse gahetv± gahetv± kh±dati. Ta½ pavatti½ rañño ±rocesu½. R±j± bh²masena½ pakkos±petv± “sakkhissasi, t±ta, na½ byaggha½ gaºhitun”ti ±ha. “Deva, ki½ dhanuggaho n±m±ha½ yadi byaggha½ gahetu½ na sakkom²”ti. R±j± tassa paribbaya½ datv± uyyojesi. So ghara½ gantv± bodhisattassa kathesi. Bodhisatto “s±dhu, samma, gacch±”ti ±ha. “Tva½ pana na gamissas²”ti? “¾ma na gamiss±mi, up±ya½ pana te ±cikkhiss±m²”ti. “¾cikkha, samm±”ti. Tva½ byagghassa vasanaµµh±na½ sahas± ekakova m± agam±si, janapadamanusse pana sannip±tetv± eka½ v± dve v± dhanusahass±ni g±h±petv± tattha gantv± byagghassa uµµhitabh±va½ ñatv± pal±yitv± eka½ gumba½ pavisitv± urena nipajjeyy±si, j±napad±va byaggha½ pothetv± gaºhissanti, tehi byagghe gahite tva½ dantehi eka½ valli½ chinditv± koµiya½ gahetv± matabyagghassa santika½ gantv± “bho, kenesa, byaggho m±rito, aha½ ima½ byaggha½ goºa½ viya valliy± bandhitv± rañño santika½ ness±m²’ti valli-atth±ya gumba½ paviµµho, may± valliy± an±bhat±ya eva kenesa m±rito”ti katheyy±si. Atha te j±napad± bh²tatasit± “s±mi, m± rañño ±cikkh²”ti bahu½ dhana½ dassanti, byaggho tay± gahito bhavissati, raññopi santik± bahu½ dhana½ labhissas²ti. So “s±dh³”ti sampaµicchitv± bodhisattena kathitaniy±meneva byaggha½ gahetv± arañña½ khema½ katv± mah±janaparivuto b±r±ºasi½ ±gantv± r±j±na½ disv± “gahito me, deva, byaggho, arañña½ khema½ katan”ti ±ha. R±j± tuµµho bahu½ dhana½ ad±si. Punekadivasa½ “ekamagga½ mahi½so cha¹¹±pet²”ti ±rocesu½, r±j± tatheva bh²masena½ pesesi. Sopi bodhisattena dinnanayena byaggha½ viya tampi gahetv± ±gañchi, r±j± puna bahu½ dhana½ ad±si, mahanta½ issariya½ j±ta½. So issariyamadamatto bodhisatta½ avamañña½ katv± tassa vacana½ na gaºh±ti, “n±ha½ ta½ niss±ya j²v±mi, ki½ tvaññeva puriso”ti-±d²ni pharusavacan±ni vadati.
Atha katip±haccayena eko s±mantar±j± ±gantv± b±r±ºasi½ uparundhitv± “rajja½ v± detu, yuddha½ v±”ti rañño s±sana½ pesesi. R±j± “yujjh±h²”ti bh²masena½ pesesi. So sabbasann±hasannaddho r±javesa½ gahetv± susannaddhassa v±raºassa piµµhe nis²di. Bodhisattopi tassa maraºabhayena sabbasann±hasannaddho bh²masenasseva pacchim±sane nis²di. V±raºo mah±janaparivuto nagaradv±rena nikkhamitv± saªg±mas²sa½ p±puºi. Bh²maseno yuddhabherisadda½ sutv±va kampitu½ ±raddho. Bodhisatto “id±nesa hatthipiµµhito patitv± marissat²”ti hatthikkhandhato apatanattha½ bh²masena½ yottena parikkhipitv± gaºhi, bh²maseno sampah±raµµh±na½ disv± maraºabhayatajjito sar²rava¼añjena hatthipiµµhi½ d³sesi. Bodhisatto “na kho te bh²masena purimena pacchima½ sameti, tva½ pubbe saªg±mayodho viya ahosi, id±ni hatthipiµµhi½ d³ses²”ti vatv± ima½ g±tham±ha–
80. “Ya½ te pavikatthita½ pure, atha te p³tisar± sajanti pacch±;
ubhaya½ na sameti bh²masena, yuddhakath± ca idañca te vihaññan”ti.
Tattha ya½ te pavikatthita½ pureti ya½ tay± pubbe “ki½ tva½yeva puriso, n±ha½ puriso, ahampi saªg±mayodho”ti vikatthita½ vambhanavacana½ vutta½, ida½ t±va eka½. Atha te p³tisar± sajanti pacch±ti atha te ime p³tibh±vena saraºabh±vena ca “p³tisar±”ti laddhan±m± sar²rava¼añjadh±r± sajanti va¼añjanti paggharanti. Pacch±ti tato pure vikatthitato aparabh±ge, id±ni imasmi½ saªg±mas²seti attho. Ubhaya½ na sameti bh²masen±ti ida½ bh²masena ubhaya½ na sameti. Katara½? Yuddhakath± ca idañca te vihaññanti, y± ca pure kathit± yuddhakath±, yañca te id±ni vihañña½ kilamatho hatthipiµµhid³san±k±rappatto vigh±toti attho.
Eva½ bodhisatto ta½ garahitv± “m± bh±yi, samma, kasm± mayi µhite vihaññas²”ti bh²masena½ hatthipiµµhito ot±retv± “nh±yitv± gehameva gacch±”ti uyyojetv± “ajja may± p±kaµena bhavitu½ vaµµat²”ti saªg±ma½ pavisitv± unnaditv± balakoµµhaka½ bhinditv± sapattar±j±na½ j²vagg±ha½ g±h±petv± b±r±ºasirañño santika½ agam±si. R±j± tuµµho bodhisattassa mahanta½ yasa½ ad±si. Tato paµµh±ya “c³¼adhanuggahapaº¹ito”ti sakalajambud²pe p±kaµo ahosi. So bh²masenassa paribbaya½ datv± sakaµµh±nameva pesetv± d±n±d²ni puññ±ni katv± yath±kamma½ gato.
Satth± “na, bhikkhave, id±nevesa bhikkhu vikattheti, pubbepi vikatthiyev±”ti vatv± ima½ dhammadesana½ ±haritv± anusandhi½ ghaµetv± j±taka½ samodh±nesi– “tad± bh²maseno vikatthitabhikkhu ahosi, c³¼adhanuggahapaº¹ito pana ahameva ahosin”ti.

Bh²masenaj±takavaººan± dasam±.

Varuºavaggo aµµhamo.

Tassudd±na½–
Varuºa½ s²lavan±ga½, sacca½kira rukkhadhamma½;
macchar±j± asaªkiya½, mah±supina-illisa½;
kharassara½ bh²masenanti.