8. Raµµhap±latthera-apad±navaººan±

Padumuttarassa bhagavatoti-±dika½ ±yasmato raµµhap±lattherassa apad±na½. Ayamp±yasm± purimabuddhesu kat±dhik±ro tattha tattha bhave vivaµµ³panissay±ni puññ±ni upacinanto padumuttarassa bhagavato uppattito puretarameva ha½savat²nagare gahapatimah±s±lakule nibbattitv± vayappatto pitu accayena ghar±v±se patiµµhito ratanakoµµh±g±rakammikena dassita½ aparim±ºa½ va½s±nugata½ dhana½ disv± “ima½ ettaka½ dhanar±si½ mayha½ pitu-ayyakapayyak±dayo attan± saddhi½ gahetv± gantu½ n±sakkhi½su, may± pana gahetv± gantu½ vaµµat²”ti cintetv± kapaºaddhik±d²na½ mah±d±na½ ad±si. So abhiññ±l±bhi½ eka½ t±pasa½ upasaªkamitv± tena devalok±dhipacce niyojito y±vaj²va½ puññ±ni katv± tato cuto devaloke nibbattitv± dibbasampatti½ anubhavanto tattha y±vat±yuka½ µhatv± tato cuto manussaloke bhinna½ raµµha½ sandh±retu½ samatthassa kulassa ekaputtako hutv± nibbatti. Tena samayena padumuttaro bhagav± loke uppajjitv± pavattitavaradhammacakko veneyyasatte nibb±namah±nagarasaªkh±ta½ khemantabh³mi½ samp±pesi. Atha so kulaputto anukkamena viññuta½ patto ekadivasa½ up±sakehi saddhi½ vih±ra½ gantv± satth±ra½ dhamma½ desenta½ disv± pasannacitto parisapariyante nis²di.
Tena kho pana samayena satth± eka½ bhikkhu½ saddh±pabbajit±na½ aggaµµh±ne µhapesi. So ta½ disv± pasannam±naso satasahassabhikkhuparivutassa bhagavato satt±ha½ mah±d±na½ datv± ta½ µh±na½ patthesi. Satth± anantar±yena samijjhanabh±va½ disv± “aya½ an±gate gotamassa n±ma samm±sambuddhassa s±sane saddh±pabbajit±na½ aggo bhavissat²”ti by±k±si. So satth±ra½ bhikkhusaªghañca vanditv± uµµh±y±san± pakk±mi. So y±vat±yuka½ puññ±ni katv± tato cavitv± devamanussesu sa½saranto ito dvenavute kappe phussassa bhagavato k±le satthu vem±tikesu t²su r±japuttesu satth±ra½ upaµµhahantesu tesa½ puññakiriy±su sah±yakicca½ ak±si. Eva½ tattha tattha bhave bahu½ kusala½ upacinitv± sugat²suyeva sa½saranto imasmi½ buddhupp±de kururaµµhe thullakoµµhikanigame raµµhap±laseµµhino gehe nibbatti, tassa bhinna½ raµµha½ sandh±retu½ samatthakule nibbattatt± raµµhap±loti va½s±nugatameva n±ma½ ahosi. So mahat± pariv±rena va¹¹hanto anukkamena yobbanappatto m±t±pit³hi patir³pena d±rena sa½yojito mahante ca yase patiµµh±pito dibbasampattisadisasampatti½ paccanubhoti.
Atha bhagav± kururaµµhe janapadac±rika½ caranto thullakoµµhika½ anup±puºi. Ta½ sutv± raµµhap±lo kulaputto satth±ra½ upasaªkamitv± satthu santike dhamma½ sutv± paµiladdhasaddho pabbajituk±mo satt±ha½ bhattaccheda½ katv± kicchena kasirena m±t±pitaro anuj±n±petv± satth±ra½ upasaªkamitv± pabbajja½ y±citv± satthu ±ºattiy± aññatarassa santike pabbajitv± yonisomanasik±rena kamma½ karonto vipassana½ va¹¹hetv± arahatta½ p±puºi. Arahatta½ pana patv± satth±ra½ anuj±n±petv± m±t±pitaro passitu½ thullakoµµhika½ gantv± tattha sapad±na½ piº¹±ya caranto pitu nivesane ±bhidosika½ kumm±sa½ labhitv± ta½ amata½ viya paribhuñjanto pitar± nimantito sv±tan±ya adhiv±setv± dutiyadivase pitu nivesane piº¹ap±ta½ paribhuñjitv± alaªkatapaµiyatte itth±g±rajane upagantv± “k²dis± n±ma t±, ayyaputta, acchar±yo, y±sa½ tva½ hetu brahmacariya½ caras²”ti-±d²ni (ma. ni. 2.301) vatv± palobhanakamma½ k±tu½ ±raddhe tass±dhipp±ya½ viparivattetv± aniccat±dipaµisa½yutta½ dhamma½ kathento–
“Passa cittakata½ bimba½, aruk±ya½ samussita½;
±tura½ bahusaªkappa½, yassa natthi dhuva½ µhiti.
“Passa cittakata½ r³pa½, maºin± kuº¹alena ca;
aµµhi½ tacena onaddha½, saha vatthehi sobhati.
“Alattakakat± p±d±, mukha½ cuººakamakkhita½;
ala½ b±lassa moh±ya, no ca p±ragavesino.
“Aµµh±padakat± kes±, nett± añjanamakkhit±;
ala½ b±lassa moh±ya, no ca p±ragavesino.
“Añjan²va nav± citt±, p³tik±yo alaªkato;
ala½ b±lassa moh±ya, no ca p±ragavesino.
“Odahi migavo p±sa½, n±sad± v±gura½ migo;
bhutv± niv±pa½ gacch±ma, kandante migabandhake.
“Chinno p±so migavassa, n±sad± v±gura½ migo;
bhutv± niv±pa½ gacch±ma, socante migaluddake”ti. (Ma. ni. 2.302; therag±. 769-775).
Im± g±th±yo abh±si. Im± g±th± vatv± veh±sa½ abbhuggantv± rañño korabyassa mig±jinavanuyy±ne maªgalasil±paµµe nis²di. Therassa kira pit± sattasu dv±rakoµµhakesu agga¼a½ d±petv± malle ±º±pesi “nikkhamitu½ m± detha, k±s±y±ni apanetv± setak±ni niv±s±peth±”ti. Tasm± thero ±k±sena agam±si. Atha r±j± korabyo therassa tattha nisinnabh±va½ sutv± ta½ upasaªkamitv± sammodan²ya½ katha½ s±raº²ya½ v²tis±retv± “idha, bho raµµhap±la, pabbajanto by±dhip±rijuñña½ v± jar±bhogañ±tip±rijuñña½ v± patto pabbajati, tva½ pana kiñcipi p±rijuñña½ anupagato eva kasm± pabbajas²”ti pucchi. Athassa thero “upaniyyati loko addhuvo, at±ºo loko anabhissaro, asaraºo loko sabba½ pah±ya gaman²ya½, ³no loko atitto taºh±d±so”ti (ma. ni. 2.305) imesa½ catunna½ dhammuddes±na½ attan± viditabh±va½ kathetv± tass± desan±ya anug²ti½ kathento–
“Pass±mi loke sadhane manusse, laddh±na vitta½ na dadanti moh±;
luddh± dhana½ sannicaya½ karonti, bhiyyova k±me abhipatthayanti.
“R±j± pasayhappathavi½ vijetv±, sas±garanta½ mahim±vasanto;
ora½ samuddassa atittar³po, p±ra½ samuddassapi patthayetha.
“R±j± ca aññe ca bah³ manuss±, av²tataºh± maraºa½ upenti;
³n±va hutv±na jahanti deha½, k±mehi lokamhi na hatthi titti.
“Kandanti na½ ñ±t² pakiriya kese, ‘aho vat± no amar±’ti c±hu;
vatthena na½ p±ruta½ n²haritv±, cita½ samodh±ya tato ¹ahanti.
“So ¹ayhati s³lehi tujjam±no, ekena vatthena pah±ya bhoge;
na m²yam±nassa bhavanti t±º±, ñ±t² ca mitt± atha v± sah±y±.
“D±y±dak± tassa dhana½ haranti, satto pana gacchati yena kamma½;
na m²yam±na½ dhanamanveti kiñci, putt± ca d±r± ca dhanañca raµµha½.
“Na d²gham±yu½ labhate dhanena, na c±pi vittena jara½ vihanti;
appa½ hida½ j²vitam±hu dh²r±, asassata½ vippariº±madhamma½.
“A¹¹h± dalidd± ca phusanti phassa½, b±lo ca dh²ro ca tatheva phuµµho;
b±lo hi b±ly± vadhitova seti, dh²ro ca no vedhati phassaphuµµho.
“Tasm± hi paññ±va dhanena seyy±, y±ya vos±namidh±dhigacchati;
abyositatt± hi bhav±bhavesu, p±p±ni kamm±ni karoti moh±.
“Upeti gabbhañca parañca loka½, sa½s±ram±pajjaparampar±ya;
tassappapañño abhisaddahanto, upeti gabbhañca parañca loka½.
“Coro yath± sandhimukhe gah²to, sakammun± haññati p±padhammo;
eva½ paj± pecca paramhi loke, sakammun± haññati p±padhammo.
“K±m± hi citr± madhur± manoram±, vir³par³pena mathenti citta½;
±d²nava½ k±maguºesu disv±, tasm± aha½ pabbajitomhi r±ja.
“Dumapphal±n²va patanti m±ºav±, dahar± ca vu¹¹h± ca sar²rabhed±;
etampi disv±na pabbajitomhi r±ja, apaººaka½ s±maññameva seyyo.
“Saddh±y±ha½ pabbajito, upeto jinas±sane;
avañjh± mayha½ pabbajj±, anaºo bhuñj±mi bhojana½.
“K±me ±dittato disv±, j±tar³p±ni satthato;
gabbh±vokkantito dukkha½, nirayesu mahabbhaya½.
“Etam±d²nava½ ñatv±, sa½vega½ alabhi½ tad±;
soha½ viddho tad± santo, sampatto ±savakkhaya½.
“Pariciººo may± satth±, kata½ buddhassa s±sana½;
ohito garuko bh±ro, bhavanetti sam³hat±.
“Yassatth±ya pabbajito, ag±rasm±nag±riya½;
so me attho anuppatto, sabbasa½yojanakkhayo”ti. (Therag±. 776-793)–

Im± g±th± avoca. Eva½ thero rañño korabyassa dhamma½ desetv± satthu santikameva gato. Satth± ca aparabh±ge ariyagaºamajjhe nisinno thera½ saddh±pabbajit±na½ aggaµµh±ne µhapesi.

97-8. Eva½ so thero patta-etadaggaµµh±no pubbakamma½ saritv± somanassaj±to pubbacarit±pad±na½ pak±sento padumuttarassa bhagavatoti-±dim±ha. Varan±go may± dinnoti tassa bhagavato r³pak±ye pas²ditv± varo uttamo seµµho ²s±danto rath²s±sadisadanto ur³¼hav± bh±ravaho r±j±raho v±. Setacchattopasobhitoti hatthikkhandhe uss±pitasetacchattena upasevito sobham±no. Punapi ki½ visiµµho varan±go? Sakappano hatth±laªk±rasahito. Saªgh±r±ma½ buddhappamukhassa bhikkhusaªghassa vasanatth±ya ±r±ma½ vih±ra½ ak±rayi½ k±resi½.
99. Catupaññ±sasahass±n²ti tasmi½ k±r±pite vih±rabbhantare catupaññ±sasahass±ni p±s±d±ni ca aha½ ak±rayi½ k±resinti attho. Mahoghad±na½ karitv±n±ti sabbaparikkh±rasahita½ mahoghasadisa½ mah±d±na½ sajjetv± mahesino munino niyy±desinti attho.
100. Anumodi mah±v²roti catur±saªkhyeyyasatasahassesu kappesu abbocchinna-uss±hasaªkh±tena v²riyena mah±v²ro sayambh³ sayameva bh³to j±to laddhasabbaññutaññ±ºo aggo seµµho puggalo anumodi vih±r±numodana½ ak±si. Sabbe jane h±sayantoti sakal±nant±parim±ºe devamanusse h±sayanto santuµµhe kurum±no amatanibb±napaµisa½yutta½ catusaccadhammadesana½ desesi pak±sesi vivari vibhaji utt±n² ak±s²ti attho.
101. Ta½ me viy±k±s²ti ta½ mayha½ katapuñña½ bala½ visesena p±kaµa½ ak±si. Jalajuttaman±makoti jale j±ta½ jalaja½ paduma½, padumuttaran±makoti attho. “Jalanuttaman±yako”tipi p±µho. Tattha attano pabh±ya jalant²ti jalan±, candimas³riyadevabrahm±no, tesa½ jalan±na½ uttamoti jalanuttamo. Sabbasatt±na½ n±yako uttamoti n±yako, sambh±ravante satte nibb±na½ neti p±pet²ti v± n±yako, jalanuttamo ca so n±yako c±ti jalanuttaman±yako. Bhikkhusaªghe nis²ditv±ti bhikkhusaªghassa majjhe nisinno im± g±th± abh±satha p±kaµa½ katv± kathes²ti attho. Sesa½ utt±natthamev±ti.

Raµµhap±latthera-apad±navaººan± samatt±.