3. Nandatthera-apadąnavaššaną
Padumuttarassa bhagavatoti-ądika― ąyasmato nandattherassa apadąna―. Ayampi purimabuddhesu katądhikąro tattha tattha bhave vivaĩĩģpanissayąni puņņąni upacinanto padumuttarassa bhagavato kąle ha―savatēnagare ekasmi― kule nibbattitvą viņņuta― patto bhagavato santike dhamma― sušanto satthąra― eka― bhikkhu― indriyesu guttadvąrąna― aggaĩĩhąne ĩhapenta― disvą saya― ta― ĩhąnantara― patthento bhagavato bhikkhusaŠghassa ca pģjąsakkąrabahula― mahądąna― pavattetvą aha―, bhante, anągate tumhądisassa buddhassa evarģpo sąvako bhaveyyanti pašidhąna― akąsi. So tato paĩĩhąya devamanussesu sa―saranto atthadassissa bhagavato kąle dhammatąya nąma nadiyą mahanto kacchapo hutvą nibbatto ekadivasa― satthąra― nadi― taritu― tēre ĩhita― disvą saya― bhagavanta― tąretukąmo satthu pądamģle nipajji. Satthą tassa ajjhąsaya― ņatvą piĩĩhi― abhiruhi. So haĩĩhatuĩĩho vegena sota― chindanto sēghatara― paratēra― pąpesi. Bhagavą tassa anumodana― vadanto bhąvini― sampatti― kathetvą pakkąmi. So tena puņņakammena sugatēsuyeva sa―saranto imasmi― buddhuppąde kapilavatthusmi― suddhodanamahąrąjassa aggamahesiyą mahąpająpatigotamiyą kucchimhi nibbatto, tassa nąmaggahašadivase ņątisaŠgha― nandayanto jątoti nandotveva nąma― aka―su. Tassa vayappattakąle bhagavą pavattitavaradhammacakko lokąnuggaha― karonto anukkamena kapilavatthu― gantvą ņątisamągame pokkharavassa― aĩĩhuppatti― katvą vessantarajątaka― (ją. 2.22.1655 ądayo) kathetvą dutiyadivase pišđąya paviĩĩho uttiĩĩhe nappamajjeyyąti (dha. pa. 168) gąthąya pitara― sotąpattiphale patiĩĩhąpetvą nivesana― gantvą dhammaņcare sucaritanti (dha. pa. 169) gąthąya mahąpająpati― sotąpattiphale rąjąna― sakadągąmiphale patiĩĩhąpetvą tatiyadivase nandakumąrassa abhisekagehapavesana-ąvąhamaŠgalesu vattamąnesu pišđąya pąvisi. Satthą nandakumąrassa hatthe patta― datvą maŠgala― vatvą tassa hatthato patta― aggahetvąva vihąra― gato ta― pattahattha― vihąra― ągata― anicchamąna―yeva pabbąjetvą tathąpabbąjitattąyeva anabhiratiyą pēžita― ņatvą upąyena tassa ta― anabhirati― vinodesi. So yoniso paĩisaŠkhąya vipassana― paĩĩhapetvą nacirasseva arahatta― pąpuši. Thero puna divase bhagavanta― upasaŠkamitvą evamąha ya― me, bhante, bhagavą pąĩibhogo paņcanna― accharąsatąna― paĩiląbhąya kakuĩapądąna―, muņcąmaha―, bhante, bhagavanta― etasmą paĩissavąti. Bhagavąpi yadeva te, nanda, anupądąya ąsavehi citta― vimutta―, tadąha― mutto etasmą paĩissavąti ąha. Athassa bhagavą savisesa― indriyesu guttadvąrata― ņatvą ta― guša― vibhąvento etadagga―, bhikkhave, mama sąvakąna― bhikkhģna― indriyesu guttadvąrąna― yadida― nandoti (a. ni. 1.219, 230) indriyesu guttadvąrabhąvena na― etadagge ĩhapesi. Thero hi indriyąsa―vara― nissąya ima― vippakąra― patto, tamaha― suĩĩhu niggašhissąmēti ussąhająto balavahirottappo tattha ca katądhikąrattą indriyasa―vare ukka―sapąrami― agamąsi. 27. Eva― so etadaggaĩĩhąna― patvą attano pubbakamma― saritvą somanassappatto pubbacaritąpadąna― pakąsento padumuttarassa bhagavatoti-ądimąha. Vattha― khoma― mayą dinnanti khomaraĩĩhe jąta― vattha― bhagavati cittappasądena gąravabahumąnena mayą paramasukhuma― khomavattha― dinnanti attho. Sayambhussąti sayameva bhģtassa jątassa ariyąya jątiyą nibbattassa. Mahesinoti mahante sēlasamądhipaņņąvimuttivimuttiņąšadassanakkhandhe esi gavesēti mahesi, tassa mahesino sayambhussa cēvaratthąya khomavattha― mayą dinnanti sambandho. 28. Ta― me buddho viyąkąsēti ettha tanti sąmyatthe upayogavacana―, tassa vatthadąyakassa me dąnaphala― visesena akąsi kathesi buddhoti attho. Jalajuttamanąmakoti padumuttaranąmako. Jalaruttamanąyakotipi pąĩho, tassa jalamąnąna― devabrahmąna― uttamanąyako padhąnoti attho. Iminą vatthadąnenąti iminą vatthadąnassa nissandena tva― anągate hemavaššo suvaššavaššo bhavissasi. 29. Dve sampatti― anubhotvąti dibbamanussasaŠkhątą dve sampattiyo anubhavitvą. Kusalamģlehi coditoti kusaląvayavehi kusalakoĩĩhąsehi codito pesito, tva― iminą puņņena satthu kula― pasavąhēti pesito viyąti attho. Gotamassa bhagavato kaniĩĩho tva― bhavissasēti byąkąsēti sambandho. 30. Rągaratto sukhasēloti kilesakąmehi ratto allēno kąyasukhacittasukhąnubhavanasabhąvo. Kąmesu gedhamąyutoti vatthukąmesu gedhasaŠkhątąya tašhąya ąyuto yojitoti attho. Buddhena codito santo, tadą tvanti yasmą kąmesu gedhito, tadą tasmą tva― attano bhątukena gotamabuddhena codito pabbajjąya uyyojito tassa santike pabbajissasēti sambandho. 31. Pabbajitvąna tva― tatthąti tasmi― gotamassa bhagavato sąsane tva― pabbajitvą kusalamģlena mģlabhģtena puņņasambhąrena codito bhąvanąya― niyojito sabbąsave sakaląsave pariņņąya jąnitvą pajahitvą anąmayo niddukkho nibbąyissasi adassana― pąpessasi, apaššattikabhąva― gamissasēti attho. 32. Satakappasahassamhēti ito kappato pubbe satakappądhike sahassame kappamhi cežanąmaką cattąro cakkavattirąjąno ahesunti attho. Saĩĩhi kappasahassąnēti kappasahassąni saĩĩhi ca atikkamitvą heĩĩhą ekasmi― kappe cattąro janą upacežą nąma cakkavattirąjąno catģsu jątēsu ahesunti attho. 33. Paņcakappasahassamhēti paņcakappądhike sahassame kappamhi cežą nąma cattąro janą cakkavattirąjąno sattahi ratanehi sampanną samaŠgēbhģtą jambudēpa-aparagoyąna-uttarakurupubbavidehadēpasaŠkhąte catudēpamhi issarą padhąną visu― ahesunti attho. Sesa― vuttanayamevąti.
Nandatthera-apadąnavaššaną samattą.