Koº¹añño buddho
D²paªkarassa pana bhagavato aparabh±ge eka½ asaªkhyeyya½ atikkamitv± koº¹añño n±ma satth± udap±di. Tass±pi tayo s±vakasannip±t± ahesu½. Paµhamasannip±te koµisatasahassa½, dutiye koµisahassa½ tatiye navutikoµiyo. Tad± bodhisatto vijit±v² n±ma cakkavatt² hutv± koµisatasahassassa buddhappamukhassa bhikkhusaªghassa mah±d±na½ ad±si. Satth± bodhisatta½ “buddho bhavissat²”ti by±karitv± dhamma½ desesi. So satthu dhammakatha½ sutv± rajja½ niyy±tetv± pabbaji. So t²ºi piµak±ni uggahetv± aµµha sam±pattiyo ca pañca abhiññ±yo ca upp±detv± aparih²najjh±no brahmaloke nibbatti. Koº¹aññabuddhassa pana rammavat² n±ma nagara½, sunando n±ma khattiyo pit±, suj±t± n±ma dev² m±t±, bhaddo ca subhaddo ca dve aggas±vak±, anuruddho n±mupaµµh±ko, tiss± ca upatiss± ca dve aggas±vik±, s±lakaly±ºirukkho bodhi, aµµh±s²tihatthubbedha½ sar²ra½, vassasatasahassa½ ±yuppam±ºa½ ahosi.
“D²paªkarassa aparena, koº¹añño n±ma n±yako;
anantatejo amitayaso, appameyyo dur±sado”.
Tassa aparabh±ge eka½ asaªkhyeyya½ atikkamitv± ekasmi½ kappeyeva catt±ro buddh± nibbatti½su– maªgalo, sumano, revato, sobhitoti. Maªgalassa bhagavato t²su s±vakasannip±tesu paµhamasannip±te koµisatasahassa½ bhikkh³ ahesu½, dutiye koµisatasahassa½, tatiye navuµikoµiyo. Vem±tikabh±t± kirassa ±nandakum±ro n±ma navutikoµisaªkh±ya paris±ya saddhi½ dhammassavanatth±ya satthu santika½ agam±si. Satth± tassa anupubbikatha½ kathesi. So saddhi½ paris±ya saha paµisambhid±hi arahatta½ p±puºi. Satth± tesa½ kulaputt±na½ pubbacarita½ olokento iddhimayapattac²varassa upanissaya½ disv± dakkhiºahattha½ pas±retv± “etha bhikkhavo”ti ±ha. Sabbe taªkhaºaññeva iddhimayapattac²varadhar± saµµhivassikather± viya ±kappasampann± hutv± satth±ra½ vanditv± pariv±rayi½su. Ayamassa tatiyo s±vakasannip±to ahosi. Yath± pana aññesa½ buddh±na½ samant± as²tihatthappam±º±yeva sar²rappabh± ahosi, na eva½ tassa. Tassa pana bhagavato sar²rappabh± niccak±la½ dasasahassilokadh±tu½ pharitv± aµµh±si. Rukkhapathav²pabbatasamudd±dayo antamaso ukkhaliy±d²ni up±d±ya suvaººapaµµapariyonaddh± viya ahesu½. ¾yuppam±ºa½ panassa navutivassasahass±ni ahosi. Ettaka½ k±la½ candimas³riy±dayo attano pabh±ya virocitu½ n±sakkhi½su, rattindivaparicchedo na paññ±yittha. Div± s³riy±lokena viya satt± nicca½ buddh±lokeneva vicari½su. S±ya½ pupphitakusum±na½ p±to ca ravanakasakuº±d²nañca vasena loko rattindivapariccheda½ sallakkhesi. Ki½ pana aññesa½ buddh±na½ ayam±nubh±vo natth²ti? No natthi. Tepi hi ±kaªkham±n± dasasahassilokadh±tu½ v± tato v± bhiyyo ±bh±ya phareyyu½. Maªgalassa pana bhagavato pubbapatthan±vasena aññesa½ by±mappabh± viya sar²rappabh± niccameva dasasahassilokadh±tu½ pharitv± aµµh±si. So kira bodhisattacariyacaraºak±le vessantarasadise attabh±veµhito saputtad±ro vaªkapabbatasadise pabbate vasi. Atheko kharad±µhiko n±ma yakkho mah±purisassa d±najjh±sayata½ sutv± br±hmaºavaººena upasaªkamitv± mah±satta½ dve d±rake y±ci. Mah±satto “dad±mi, br±hmaºa, puttake”ti vatv± haµµhapahaµµho udakapariyanta½ mah±pathavi½ kampento dvepi d±rake ad±si. Yakkho caªkamanakoµiya½ ±lambanaphalaka½ niss±ya µhatv± passantasseva mah±sattassa mul±lakal±pa½ viya d±rake kh±di. Mah±purisassa yakkha½ oloketv± mukhe vivaµamatte aggij±la½ viya lohitadh±ra½ uggiram±na½ tassa mukha½ disv±pi kesaggamattampi domanassa½ na uppajji. “Sudinna½ vata me d±nan”ti cintayato panassa sar²re mahanta½ p²tisomanassa½ udap±di. So “imassa me d±nassa nissandena an±gate imin±va n²h±rena sar²rato rasmiyo nikkhamant³”ti patthana½ ak±si. Tassa ta½ patthana½ niss±ya buddhabh³tassa sar²rato rasmiyo nikkhamitv± ettaka½ µh±na½ phari½su. Aparampissa pubbacariya½ atthi. So kira bodhisattak±le ekassa buddhassa cetiya½ disv± “imassa buddhassa may± j²vita½ pariccajitu½ vaµµat²”ti daº¹akad²pik±veµhananiy±mena sakalasar²ra½ veµh±petv± ratanamattamaku¼a½ satasahassagghanika½ suvaººap±ti½ sappissa p³r±petv± tattha sahassavaµµiyo j±letv± ta½ s²sen±d±ya sakalasar²ra½ j±l±petv± cetiya½ padakkhiºa½ karonto sakalaratti½ v²tin±meti. Eva½ y±va aruºuggaman± v±yamantass±pissa lomak³pamattampi usuma½ na gaºhi. Padumagabbha½ paviµµhak±lo viya ahosi. Dhammo hi n±mesa att±na½ rakkhanta½ rakkhati. Ten±ha bhagav±–
“Dhammo have rakkhati dhammac±ri½, dhammo suciººo sukham±vah±ti;
es±nisa½so dhamme suciººe, na duggati½ gacchati dhammac±r²”ti. (Therag±. 303; j±. 1.10.102)–
Imassapi kammassa nissandena tassa bhagavato sar²robh±so dasasahassilokadh±tu½ pharitv± aµµh±si.
Tad± amh±ka½ bodhisatto suruci n±ma br±hmaºo hutv± “satth±ra½ nimantess±m²”ti upasaªkamitv± madhuradhammakatha½ sutv± “sve mayha½ bhikkha½ gaºhatha, bhante”ti ±ha. “Br±hmaºa, kittakehi te bhikkh³hi attho”ti? “Kittak± pana vo, bhante, pariv±rabhikkh³”ti ±ha. Tad± satthu paµhamasannip±toyeva hoti, tasm± “koµisatasahassan”ti ±ha. “Bhante, sabbehipi saddhi½ mayha½ bhikkha½ gaºhath±”ti. Satth± adhiv±sesi. Br±hmaºo sv±tan±ya nimantetv± geha½ gacchanto cintesi– “aha½ ettak±na½ bhikkh³na½ y±gubhattavatth±d²ni d±tu½ sakkomi, nis²danaµµh±na½ pana katha½ bhavissat²”ti? Tassa s± cint± catur±s²tiyojanasahassamatthake µhitassa devarañño paº¹ukambalasil±sanassa uºhabh±va½ janesi. Sakko “ko nu kho ma½ imamh± µh±n± c±vetuk±mo”ti dibbacakkhun± olokento mah±purisa½ disv± “suruci n±ma br±hmaºo buddhappamukha½ bhikkhusaªgha½ nimantetv± nis²danaµµh±natth±ya cintesi, may±pi tattha gantv± puññakoµµh±sa½ gahetu½ vaµµat²”ti va¹¹hakivaººa½ nimminitv± v±sipharasuhattho mah±purisassa purato p±turahosi. “Atthi nu kho kassaci bhatiy± kattabbakiccan”ti ±ha. Mah±puriso ta½ disv± “ki½ kamma½ karissas²”ti ±ha. “Mama aj±nanasippa½ n±ma natthi, geha½ v± maº¹apa½ v± yo ya½ k±reti, tassa ta½ k±tu½ j±n±m²”ti. “Tena hi mayha½ kamma½ atth²”ti. “Ki½, ayy±”ti? “Sv±tan±ya me koµisatasahassabhikkh³ nimantit±. Tesa½ nis²danamaº¹apa½ karissas²”ti? “Aha½ n±ma kareyya½ sace me bhati½ d±tu½ sakkhissath±”ti. “Sakkhiss±mi, t±t±”ti. “S±dhu kariss±m²”ti gantv± eka½ padesa½ olokesi. Dv±dasaterasayojanappam±ºo padeso kasiºamaº¹ala½ viya samatalo ahosi. So “ettake µh±ne sattaratanamayo maº¹apo uµµhahat³”ti cintetv± olokesi. T±vadeva pathavi½ bhinditv± maº¹apo uµµhahi. Tassa sovaººamayesu thambhesu rajatamay± ghaµak± ahesu½, rajatamayesu sovaººamay±, maºimayesu thambhesu pav±¼amay±, pav±¼amayesu maºimay±, sattaratanamayesu thambhesu sattaratanamay± ghaµak± ahesu½. Tato “maº¹apassa antarantare kiªkaºikaj±la½ olambat³”ti olokesi. Saha olokaneneva j±la½ olambi. Yassa mandav±teritassa pañcaªgikasseva t³riyassa madhurasaddo niccharati. Dibbasaªg²tivattanak±lo viya ahosi. “Antarantar± gandhad±mam±l±d±m±ni olambant³”ti cintentassa m±l±d±m±ni olambi½su. “Koµisatasahassasaªkh±na½ bhikkh³na½ ±san±ni ca ±dh±rak±ni ca pathavi½ bhinditv± uµµhahant³”ti cintesi, t±vadeva uµµhahi½su. “Koºe koºe ekek± udakac±µiyo uµµhahant³”ti cintesi, udakac±µiyo uµµhahi½su. So ettaka½ m±petv± br±hmaºassa santika½ gantv± “ehi, ayya, tava maº¹apa½ oloketv± mayha½ bhati½ deh²”ti ±ha. Mah±puriso gantv± maº¹apa½ olokesi. Olokentasseva ca sakalasar²ra½ pañcavaºº±ya p²tiy± nirantara½ phuµa½ ahosi. Athassa maº¹apa½ oloketv± etadahosi– “n±ya½ maº¹apo manussabh³tena kato, mayha½ pana ajjh±saya½ mayha½ guºa½ ±gamma addh± sakkabhavana½ uºha½ bhavissati. Tato sakkena devaraññ± aya½ maº¹apo k±rito bhavissat²”ti. “Na kho pana me yutta½ evar³pe maº¹ape ekadivasa½yeva d±na½ d±tu½, satt±ha½ dass±m²”ti cintesi. B±hirakad±nañhi tattakampi sam±na½ bodhisatt±na½ tuµµhi½ k±tu½ na sakkoti, alaªkatas²sa½ pana chinditv± añjita-akkh²ni upp±µetv± hadayama½sa½ v± ubbaµµetv± dinnak±le bodhisatt±na½ c±ga½ niss±ya tuµµhi n±ma hoti. Amh±kampi hi bodhisattassa sivir±jaj±take devasika½ pañcakah±paºasatasahass±ni vissajjetv± cat³su dv±resu nagaramajjhe ca d±na½ dentassa ta½ d±na½ c±gatuµµhi½ upp±detu½ n±sakkhi. Yad± panassa br±hmaºavaººena ±gantv± sakko devar±j± akkh²ni y±ci, tad± t±ni upp±µetv± dadam±nasseva h±so uppajji, kesaggamattampi citta½ aññathatta½ n±hosi. Eva½ dinnad±na½ niss±ya bodhisatt±na½ titti n±ma natthi. Tasm± sopi mah±puriso “satt±ha½ may± koµisatasahassasaªkh±na½ bhikkh³na½ d±na½ d±tu½ vaµµat²”ti cintetv± tasmi½ maº¹ape nis²d±petv± satt±ha½ gavap±na½ n±ma ad±si. Gavap±nanti mahante mahante kolambe kh²rassa p³retv± uddhanesu ±ropetv± ghanap±kapakke kh²re thoke taº¹ule pakkhipitv± pakkamadhusakkaracuººasapp²hi abhisaªkhatabhojana½ vuccati. Manuss±yeva pana parivisitu½ n±sakkhi½su. Dev±pi ekantarik± hutv± parivisi½su. Dv±dasaterasayojanappam±ºa½ µh±nampi bhikkh³ gaºhitu½ nappahosiyeva te pana bhikkh³ attano ±nubh±vena nis²di½su. Pariyos±nadivase pana sabbabhikkh³na½ patt±ni dhov±petv± bhesajjatth±ya sappinavan²tatelamadhuph±ºit±na½ p³retv± tic²varehi saddhi½ ad±si, saªghanavakabhikkhun± laddhac²varas±µak± satasahassagghanik± ahesu½. Satth± anumodana½ karonto– “aya½ puriso evar³pa½ mah±d±na½ ad±si, ko nu kho bhavissat²”ti upadh±rento– “an±gate kappasatasahass±dhik±na½ dvinna½ asaªkhyeyy±na½ matthake gotamo n±ma buddho bhavissat²”ti disv± mah±purisa½ ±mantetv± “tva½ ettaka½ n±ma k±la½ atikkamitv± gotamo n±ma buddho bhavissas²”ti by±k±si. Mah±puriso by±karaºa½ sutv± “aha½ kira buddho bhaviss±mi, ko me ghar±v±sena attho, pabbajiss±m²”ti cintetv± tath±r³pa½ sampatti½ khe¼apiº¹a½ viya pah±ya satthu santike pabbajitv± buddhavacana½ uggaºhitv± abhiññ±yo ca sam±pattiyo ca nibbattetv± ±yupariyos±ne brahmaloke nibbatti.