Eva½ gopetha att±na½, khaºo vo m± upaccag±.
Khaº±t²t± hi socanti, nirayamhi samappit±.
1005. “Upasanto uparato, mantabh±º² anuddhato;
dhun±ti p±pake dhamme, dumapatta½va m±luto.
1006. “Upasanto uparato, mantabh±º² anuddhato;
app±si p±pake dhamme, dumapatta½va m±luto.
1007. “Upasanto an±y±so, vippasanno an±vilo;
kaly±ºas²lo medh±v², dukkhassantakaro siy±.
1008. “Na vissase ekatiyesu eva½, ag±risu pabbajitesu c±pi;
s±dh³pi hutv±na as±dhu honti, as±dhu hutv± puna s±dhu honti.
1009. “K±macchando ca by±p±do, thinamiddhañca bhikkhuno;
uddhacca½ vicikicch± ca, pañcete cittakelis±.
1010. “Yassa sakkariyam±nassa, asakk±rena c³bhaya½;
sam±dhi na vikampati, appam±davih±rino.
1011. “Ta½ jh±yina½ s±tatika½, sukhumadiµµhipassaka½;
up±d±nakkhay±r±ma½, ±hu sappuriso iti.
1012. “Mah±samuddo pathav², pabbato anilopi ca;
upam±ya na yujjanti, satthu varavimuttiy±.
1013. “Cakk±nuvattako thero, mah±ñ±º² sam±hito;
pathav±paggisam±no, na rajjati na dussati.
1014. “Paññ±p±ramita½ patto, mah±buddhi mah±mati;
aja¼o ja¼asam±no, sad± carati nibbuto.
1015. “Pariciººo may± satth±…pe… bhavanettisam³hat±; 1016. “samp±dethappam±dena, es± me anus±san²;
hand±ha½ parinibbissa½, vippamuttomhi sabbadh²”ti.–
Im± g±th± abh±si. Im± hi k±ci g±th± therena bh±sit±, k±ci thera½ ±rabbha bhagavat± bh±sit±, sabb± pacch± attano cariyapavedanavasena therena bh±sitatt± therasseva g±th± ahesu½.
Tattha yath±c±r²ti yath± k±y±d²hi sa½yato, sa½vuto hutv± carati viharati, yath±caraºas²loti v± yath±c±r², s²lasampannoti attho. Yath±satoti yath±santo. G±th±sukhatthañhi anun±sikalopa½ katv± niddeso kato, santo viya, ariyehi nibbisesoti attho. Sat²m±ti param±ya satiy± samann±gato. Yatasaªkappajjh±y²ti sabbaso micch±saªkappa½ pah±ya nekkhammasaªkapp±divasena sa½yatasaªkappo hutv± ±rammaº³panijjh±nena lakkhaº³panijjh±nena ca jh±yanas²lo. Appamattoti tasmi½yeva yath±c±ribh±ve yatasaªkappo hutv± jh±yanena ca pam±darahito sabbattha suppatiµµhitasatisampajañño. Ajjhattaratoti gocarajjhatte kammaµµh±nabh±van±ya abhirato. Sam±hitattoti t±ya eva bh±van±ya ekaggacitto. Ekoti asah±yo gaºasa½sagga½, kilesasa½saggañca pah±ya k±yaviveka½, cittavivekañca paribr³hayanto. Santusitoti paccayasantosena ca bh±van±r±masantosena ca sammadeva tusito tuµµho. Bh±van±ya hi upar³pari visesa½ ±vahantiy± u¼±ra½ p²tip±mojja½ uppajjati, matthaka½ patt±ya pana vattabbameva natthi. Tam±hu bhikkhunti ta½ evar³pa½ puggala½ sikkhattayap±rip³riy± bhaya½ ikkhanat±ya bhinnakilesat±ya ca bhikkh³ti vadanti. Id±ni yath±vuttasantosadvaye paccayasantosa½ t±va dassento “alla½ sukkha½ v±”ti-±dim±ha. Tattha allanti sappi-±di-upasekena tinta½ siniddha½. Sukkhanti tadabh±vena l³kha½. V±-saddo aniyamattho, alla½ v± sukkha½ v±ti. B±¼hanti ativiya. Suhitoti dh±to na siy±ti attho. Katha½ pana siy±ti ±ha “³n³daro mit±h±ro”ti paº²ta½ l³kha½ v±pi bhojana½ bhuñjanto bhikkhu y±vadattha½ abhuñjitv± ³n³daro sallahukudaro, tato eva mit±h±ro parimitabhojano aµµhaªgasamann±gata½ ±h±ra½ ±haranto tattha mattaññut±ya paccavekkhaºasatiy± ca sato hutv± paribbaje vihareyya. Yath± pana ³n³daro mit±h±ro ca n±ma hoti, ta½ dassetu½ “catt±ro”ti-±di vutta½. Tattha abhutv±ti catt±ro v± pañca v± ±lope kaba¼e abhuñjitv± tattakassa ±h±rassa ok±sa½ µhapetv± p±n²ya½ piveyya. Ayañhi ±h±re sallahukavutti. Nibb±nañhi pesitacittassa bhikkhuno ph±suvih±r±ya jh±n±d²na½ adhigamayogyat±ya sukhavih±r±ya ala½ pariyattanti attho. Imin± kucchiparih±riya½ piº¹ap±ta½ vadanto piº¹ap±te itar²tarasantosa½ dasseti. “Bhutv±n±”ti v± p±µho, so catupañc±lopamatten±pi ±h±rena sar²ra½ y±petu½ samatthassa ativiya thirapakatikassa puggalassa vasena vutto siy±, uttarag±th±hipi sa½sandati eva appakasseva c²varassa sen±sanassa ca vakkham±natt±. Kappiyanti ya½ kappiyakappiy±nulomesu khom±d²su aññataranti attho. Tañce ch±det²ti kappiya½ c²vara½ sam±na½ ch±detabba½ µh±na½ ch±deti ce, satth±r± anuññ±taj±tiya½ santa½ heµµhimantena anuññ±tapam±ºayutta½ ce hot²ti attho. Idamatthikanti ida½ payojanattha½ satth±r± vuttapayojanattha½ y±vadeva s²t±dipaµigh±tanatthañceva hir²kop²napaµicch±danatthañc±ti attho. Etena k±yaparih±riya½ c²vara½ tattha itar²tarasantosañca vadati. Pallaªkena nisinnass±ti pallaªka½ vuccati samantato ³rubaddh±sana½, tena nisinnassa, tisandhipallaªka½ ±bhujitv± nisinnass±ti attho. Jaººuke n±bhivassat²ti yassa½ kuµiya½ tath± nisinnassa deve vassante jaººukadvaya½ vassodakena na temiyati, ettakampi sabbapariyantasen±sana½ sakk± hi tattha nis²ditv± atthak±mar³pena kulaputtena sadattha½ nipph±detu½. Ten±ha “ala½ ph±suvih±r±ya, pahitattassa bhikkhuno”ti. Eva½ thero im±hi cat³hi g±th±hi ye te bhikkh³ mahicch± asantuµµh±, tesa½ paramukka½sagata½ sallekha-ov±da½ pak±setv± id±ni vedan±mukhena bh±van±r±masantosa½ dassento “yo sukhan”ti-±dim±ha. Tattha sukhanti sukhavedana½. Dukkhatoti vipariº±madukkhato. Add±ti addasa, vipassan±paññ±sahit±ya maggapaññ±ya yath±bh³ta½ yo apass²ti attho. Sukhavedan± hi paribhogak±le ass±diyam±n±pi visamissa½ viya bhojana½ vipariº±mak±le dukkh±yeva hoti. Tenettha dukkh±nupassana½ dasseti. Dukkhamaddakkhi sallatoti dukkhavedana½ yo sallanti passi. Dukkhavedan± hi yath± salla½ sar²ra½ anupavisantampi anupavisitv± µhitampi uddhariyam±nampi p²¼anameva janeti, eva½ uppajjam±n±pi µhitippatt±pi bhijjam±n±pi vib±dhatiyev±ti. Etenettha dukkh±nupassana½yeva ukka½setv± vadati, tena ca “ya½ dukkha½ tadanatt±”ti (sa½. ni. 3.15) vacanato vedan±dvaye attattaniyag±ha½ viniveµheti. Ubhayantaren±ti ubhayesa½ antare, sukhadukkhavedan±na½ majjhabh³te adukkhamasukheti attho. N±hos²ti yath±bh³t±vabodhane attattaniy±bhinivesana½ ahosi. Kena lokasmi ki½ siy±ti eva½ vedan±mukhena pañcapi up±d±nakkhandhe parij±nitv± tappaµibaddha½ sakalakilesaj±la½ samucchinditv± µhito kena n±ma kilesena lokasmi½ baddho, devat±d²su ki½ v± ±yati siy±, aññadatthu chinnabandhano apaññattikova siy±ti adhipp±yo. Id±ni micch±paµipanne puggale garahanto samm±paµipanne pasa½santo “m± me”ti-±dik± catasso g±th± abh±si. Tattha m± me kad±ci p±picchoti yo asantaguºasambh±vanicch±ya p±piccho samaºadhamme uss±h±bh±vena kus²to, tatoyeva h²nav²riyo, saccapaµiccasamupp±d±dipaµisa½yuttassa sutassa abh±vena appassuto, ov±d±nus±san²su ±dar±bh±vena an±daro, t±diso atih²napuggalo mama santike kad±cipi m± hotu. Kasm±? Kena lokasmi ki½ siy±ti lokasmi½ sattanik±ye tassa t±disassa puggalassa kena ov±dena ki½ bhavitabba½, kena v± katena ki½ siy±, niratthakamev±ti attho. Bahussuto c±ti yo puggalo s²l±dipaµisa½yuttassa suttageyy±dibhedassa bahuno sutassa sambhavena bahussuto, dhammojapaññ±ya p±rih±riyapaññ±ya paµivedhapaññ±ya ca vasena medh±v², s²lesu ca suµµhu patiµµhitatt± susam±hito, cetosamatha½ lokiyalokuttarabheda½ cittasam±dh±na½ anuyutto, t±diso puggalo mayha½ matthakepi tiµµhatu, pageva sahav±so. Yo papañcamanuyuttoti yo pana puggalo kamm±r±mat±divasena r³p±bhisaªg±divasena ca pavattiy± papañcanaµµhena taºh±dibheda½ papañca½ anuyutto, tattha ca an±d²navadassanena abhirato magasadiso, so nibb±na½ vir±dhayi, so nibb±n± suvid³ravid³re µhito. Yo ca papañca½ hitv±n±ti yo pana puggalo taºh±papañca½ pah±ya tadabh±vato nippapañcassa nibb±nassa pathe adhigamup±ye ariyamagge rato bh±van±bhisamaye abhirato, so nibb±na½ ±r±dhayi s±dhesi adhigacch²ti attho. Athekadivasa½ thero attano kaniµµhabh±tikassa revatattherassa kaºµakanicitakhadirarukkhasañchanne nirudakakant±re v±sa½ disv± ta½ pasa½santo “g±me v±”ti-±dik± dve g±th± abh±si. Tattha g±me v±ti kiñc±pi arahanto g±mante k±yaviveka½ na labhanti, cittaviveka½ pana labhanteva. Tesañhi dibbapaµibh±g±nipi ±rammaº±ni citta½ c±letu½ na sakkonti, tasm± g±me v± hotu araññ±d²su aññatara½ v±, yattha arahanto viharanti, ta½ bh³mir±maºeyyakanti so bh³mippadeso ramaº²yo ev±ti attho. Araññ±n²ti supupphitatarusaº¹amaº¹it±ni vimalasalil±sayasampann±ni araññ±ni ramaº²y±n²ti sambandho. Yatth±ti yesu araññesu vikasitesu viya ramam±nesu k±mapakkhiko k±magavesako jano na ramati. V²tar±g±ti vigatar±g± pana kh²º±sav± bhamaramadhukar± viya padumavanesu tath±r³pesu araññesu ramissant²ti. Na te k±magavesinoti yasm± te v²tar±g± k±magavesino na hont²ti attho. Puna thero r±dha½ n±ma duggatabr±hmaºa½ anukamp±ya pabb±jetv±, upasamp±detv± tameva pacch±samaºa½ katv± vicaranto ekadivasa½ tassa ca subbacabh±vena tussitv± ov±da½ dento “nidh²na½v±”ti-±dim±ha. Tattha nidh²na½v±ti tattha tattha nidahitv± µhapit±na½ hiraññasuvaºº±dip³r±na½ nidhikumbh²na½. Pavatt±ranti kicchaj²vike duggatamanusse anukampa½ katv± “ehi te sukhena j²vitu½ up±ya½ dassess±m²”ti nidhiµµh±na½ netv± hattha½ pas±retv± “ima½ gahetv± sukha½ j²v±h²”ti ±cikkhit±ra½ viya. Vajjadassinanti dve vajjadassino– “imin± na½ as±ruppena v± khalitena v± saªghamajjhe niggaºhiss±m²”ti randhagavesako ca, aññ±ta½ ñ±petuk±mo ñ±ta½ ass±dento s²l±divuddhik±mat±ya ta½ ta½ vajja½ olokento ullumpanasabh±vasaºµhito c±ti, aya½ idha adhippeto. Yath± hi duggatamanusso “ima½ nidhi½ gaºh±h²”ti niggayham±nopi nidhidassane kopa½ na karoti, pamuditova hoti, eva½ evar³pesu puggalesu as±ruppa½ v± khalita½ v± disv± ±cikkhante kopo na k±tabbo, tuµµhacitteneva bhavitabba½, “bhante, punapi ma½ evar³pa½ vadeyy±th±”ti pav±retabbameva. Niggayhav±dinti yo vajja½ disv± aya½ me saddhivih±riko, antev±siko, upak±rakoti acintetv± vajj±nur³pa½ tajjento paº±mento daº¹akamma½ karonto sikkh±peti, aya½ niggayhav±d² n±ma samm±sambuddho viya. Vuttañheta½– “niggayha niggayh±ha½, ±nanda, vakkh±mi; pavayha pavayha, ±nanda, vakkh±mi. Yo s±ro so µhassat²”ti (ma. ni. 3.196). Medh±vinti dhammojapaññ±ya samann±gata½. T±disanti evar³pa½ paº¹ita½. Bhajeti payirup±seyya. T±disañhi ±cariya½ bhajam±nassa antev±sikassa seyyo hoti, na p±piyo, vu¹¹hiyeva hoti, no parih±n²ti attho.