Attano pana guºehi visiµµhatarassa kassaci abh±v± anuttaro. Vicittehi vinayan³p±yehi purisadamme s±ret²ti purisadammas±rathi. Diµµhadhammikasampar±yikaparamatthehi yath±raha½ anus±sati nitth±reti c±ti satth±. Devamanussaggahaºa½ ukkaµµhaparicchedavasena bhabbapuggalapariggahavasena ca kata½, n±g±dikepi pana esa lokiyatthena anus±sati. Yadatthi neyya½ n±ma, sabbassa buddhatt± vimokkhantikañ±ºavasena buddho. Yato pana so–
“Bhagyav± bhaggav± yutto, bhagehi ca vibhattav±;
bhattav± vantagamano, bhavesu bhagav± tato”ti.
Ayamettha saªkhepo, vitth±rato panet±ni pad±ni visuddhimagge (visuddhi. 1.124-125) vutt±ni. So ima½ lokanti so bhagav± ima½ loka½. Id±ni vattabba½ nidasseti. Sadevakanti-±d²ni kasibh±radv±ja-±¼avakasuttesu vuttanay±neva. Sayanti s±ma½ aparaneyyo hutv±. Abhiññ±ti abhiññ±ya. Sacchikatv±ti paccakkha½ katv±. Pavedet²ti bodheti ñ±peti pak±seti. So dhamma½ deseti…pe… pariyos±nakaly±ºanti so bhagav± sattesu k±ruññata½ paµicca anuttara½ vivekasukha½ hitv±pi dhamma½ deseti. Tañca kho appa½ v± bahu½ v± desento ±dikaly±º±dippak±rameva deseti. Katha½? Ekag±th±pi hi samantabhaddakatt± dhammassa paµhamap±dena ±dikaly±º±, dutiyatatiyap±dehi majjhekaly±º±, pacchimap±dena pariyos±nakaly±º±. Ek±nusandhika½ sutta½ nid±nena ±dikaly±ºa½, nigamanena pariyos±nakaly±ºa½, sesena majjhekaly±ºa½. N±n±nusandhika½ paµham±nusandhin± ±dikaly±ºa½, pacchimena pariyos±nakaly±ºa½, sesehi majjhekaly±ºa½. Sakalopi s±sanadhammo attano atthabh³tena s²lena ±dikaly±ºo, samathavipassan±maggaphalehi majjhekaly±ºo, nibb±nena pariyos±nakaly±ºo. S²lasam±dh²hi v± ±dikaly±ºo, vipassan±maggehi majjhekaly±ºo, phalanibb±nehi pariyos±nakaly±ºo. Buddhasubodhit±ya v± ±dikaly±ºo, dhammasudhammat±ya majjhekaly±ºo, saªghasuppaµipattiy± pariyos±nakaly±ºo Ta½ sutv± tathatt±ya paµipannena adhigantabb±ya abhisambodhiy± v± ±dikaly±ºo, paccekabodhiy± majjhekaly±ºo, s±vakabodhiy± pariyos±nakaly±ºo Suyyam±no cesa n²varaº±divikkhambhanato savanenapi kaly±ºameva ±vahat²ti ±dikaly±ºo, paµipajjam±no samathavipassan±sukh±vahanato paµipattiy±pi kaly±ºameva ±vahat²ti majjhekaly±ºo, tath± paµipanno ca paµipattiphale niµµhite t±dibh±v±vahanato paµipattiphalenapi kaly±ºameva ±vahat²ti pariyos±nakaly±ºo. N±thappabhavatt± ca pabhavasuddhiy± ±dikaly±ºo, atthasuddhiy± majjhekaly±ºo, kiccasuddhiy± pariyos±nakaly±ºo. Yato appa½ v± bahu½ v± desento ±dikaly±º±dippak±rameva deset²ti veditabbo. S±ttha½ sabyañjananti evam±d²su pana yasm± ima½ dhamma½ desento s±sanabrahmacariya½ maggabrahmacariyañca pak±seti, n±n±nayehi d²peti, tañca yath±sambhava½ atthasampattiy± s±ttha½, byañjanasampattiy± sabyañjana½. Saªk±sanapak±sanavivaraºavibhajana-utt±n²karaºapaññatti-atthapadasam±yogato s±ttha½, akkharapadabyañjan±k±raniruttiniddesasampattiy± sabyañjana½. Atthagambh²rat±paµivedhagambh²rat±hi s±ttha½, dhammagambh²rat±desan±gambh²rat±hi sabyañjana½. Atthapaµibh±napaµisambhid±visayato s±ttha½, dhammaniruttipaµisambhid±visayato sabyañjana½. Paº¹itavedan²yato sarikkhakajanappas±dakanti s±ttha½, saddheyyato lokiyajanappas±dakanti sabyañjana½. Gambh²r±dhipp±yato s±ttha½, utt±napadato sabyañjana½. Upanetabbass±bh±vato sakalaparipuººabh±vena kevalaparipuººa½, apanetabbassa abh±vato niddosabh±vena parisuddha½. Sikkhattayapariggahitatt± brahmabh³tehi seµµhehi caritabbato tesañca cariyabh±vato brahmacariya½. Tasm± “s±ttha½ sabyañjana½…pe… brahmacariya½ pak±set²”ti vuccati. Apica yasm± sanid±na½ sa-uppattikañca desento ±dikaly±ºa½ deseti, vineyy±na½ anur³pato atthassa avipar²tat±ya hetud±haraºayogato ca majjhekaly±ºa½ sot³na½ saddh±paµil±bhena nigamanena ca pariyos±nakaly±ºa½. Eva½ desento ca brahmacariya½ pak±seti. Tañca paµipattiy± adhigamabyattito s±ttha½, pariyattiy± ±gamabyattito sabyañjana½, s²l±dipañcadhammakkhandhayuttato kevalaparipuººa½, nirupakkilesato nittharaºatth±ya pavattito lok±misanirapekkhato ca parisuddha½, seµµhaµµhena brahmabh³t±na½ buddhapaccekabuddhas±vak±na½ cariyato brahmacariyanti vuccati, tasm±pi “so dhamma½ deseti…pe… brahmacariya½ pak±set²”ti vuccati. S±dhu kho pan±ti sundara½ kho pana, atth±vaha½ sukh±vahanti vutta½ hoti. Dhammiy± kath±y±ti p±nak±nisa½sapaµisa½yutt±ya. Ayañhi keºiyo s±yanhasamaye bhagavato ±gamana½ assosi. “Tucchahattho bhagavanta½ dassan±ya gantu½ lajjam±no vik±labhojan± virat±nampi p±naka½ kappat²”ti cintetv± pañcahi k±jasatehi susaªkhata½ badarap±na½ g±h±petv± agam±si. Yath±ha bhesajjakkhandhake “atha kho keºiyassa jaµilassa etadahosi, ki½ nu kho aha½ samaºassa gotamassa har±peyyan”ti (mah±va. 300) sabba½ veditabba½. Tato na½ bhagav± yath± sekkhasutte (ma. ni. 2.22 ±dayo) s±kiye ±vasath±nisa½sapaµisa½yutt±ya kath±ya, gosiªgas±lavane (ma. ni. 1.325 ±dayo) tayo kulaputte s±maggiras±nisa½sapaµisa½yutt±ya, rathavin²te (ma. ni. 1.252 ±dayo) j±tibh³make bhikkh³ dasakath±vatthupaµisa½yutt±ya, eva½ taªkhaº±nur³p±ya p±nak±nisa½sapaµisa½yutt±ya kath±ya p±nakad±n±nisa½sa½ sandassesi, tath±r³p±na½ puññ±na½ punapi kattabbat±ya niyojento sam±dapesi, abbhuss±ha½ janento samuttejesi, sandiµµhikasampar±yikena phalavisesena paha½sento sampaha½sesi. Ten±ha “dhammiy± kath±ya…pe… sampaha½ses²”ti. So bhiyyosomatt±ya bhagavati pasanno bhagavanta½ nimantesi, bhagav± cassa tikkhattu½ paµikkhipitv± adhiv±sesi. Ten±ha “atha kho keºiyo jaµilo…pe… adhiv±sesi bhagav± tuºh²bh±ven±”ti. Kimattha½ pana paµikkhipi bhagav±ti? Punappuna½ y±can±ya cassa puññavu¹¹hi bhavissati, bahutarañca paµiy±dessati, tato a¹¹hatelas±na½ bhikkhusat±na½ paµiyatta½ a¹¹haso¼asanna½ p±puºissat²ti. Kuto apar±ni t²ºi sat±n²ti ce? Appaµiyatteyeva hi bhatte selo br±hmaºo t²hi m±ºavakasatehi saddhi½ pabbajissati, ta½ disv± bhagav± evam±h±ti. Mitt±macceti mitte ca kammakare ca. ѱtis±lohiteti sam±nalohite ekayonisambandhe puttadh²t±dayo avasesabandhave ca. Yen±ti yasm±. Meti mayha½. K±yaveyy±vaµikanti k±yena veyy±vacca½. Maº¹alam±¼a½ paµiy±det²ti setavit±namaº¹apa½ karoti. Tiººa½ ved±nanti irubbedayajubbedas±maved±na½. Saha nighaº¹un± ca keµubhena ca sanighaº¹ukeµubh±na½. Nighaº¹³ti n±manighaº¹urukkh±d²na½ vevacanappak±saka½ sattha½. Keµubhanti kiriy±kappavikappo kav²na½ upak±r±ya sattha½. Saha akkharappabhedena s±kkharappabhed±na½. Akkharappabhedoti sikkh± ca nirutti ca. Itih±sapañcam±nanti athabbanaveda½ catuttha½ katv± “itiha ±sa itiha ±s±”ti ²disavacanapaµisa½yutto pur±ºakath±saªkh±to itih±so pañcamo etesanti itih±sapañcam±. Tesa½ itih±sapañcam±na½. Pada½ tadavasesañca by±karaºa½ ajjheti vedeti c±ti padako veyy±karaºo. Lok±yate vitaº¹av±dasatthe mah±purisalakkhaº±dhik±re ca dv±dasasahasse mah±purisalakkhaºasatthe an³no parip³rak±r²ti lok±yatamah±purisalakkhaºesu anavayo, avayo na hot²ti vutta½ hoti. Avayo n±ma yo t±ni atthato ca ganthato ca sandh±retu½ na sakkoti. Jaªgh±ya hita½ vih±ra½ jaªgh±vih±ra½, cir±san±dijanita½ parissama½ vinodetu½ jaªgh±pas±raºattha½ ad²ghac±rikanti vutta½ hoti. Anucaªkamam±noti caªkamam±no eva. Anuvicaram±noti ito cito ca caram±no. Keºiyassa jaµilassa assamoti keºiyassa assama½ nivesana½. ¾v±hoti kaññ±gahaºa½. Viv±hoti kaññ±d±na½. Mah±yaññoti mah±yajana½. M±gadhoti magadh±na½ issaro. Mahatiy± sen±ya samann±gatatt± seniyo. Bimb²ti suvaººa½, tasm± s±rasuvaººasadisavaººat±ya bimbis±ro. So me nimantitoti so may± nimantito. Atha br±hmaºo pubbe kat±dhik±ratt± buddhasadda½ sutv±va amatenev±bhisitto vimhayar³patt± ±ha– “buddhoti, bho keºiya, vades²”ti. Itaro yath±bh³ta½ ±cikkhanto ±ha– “buddhoti, bho sela, vad±m²”ti. Tato na½ punapi da¼h²karaºattha½ pucchi, itaropi tatheva ±rocesi. Atha kappasatasahassehipi buddhasaddassa dullabhabh±va½ dassento ±ha– “ghosopi kho eso dullabho lokasmi½ yadida½ buddho”ti. Tattha yadidanti nip±to, yo esoti vutta½ hoti. Atha br±hmaºo buddhasadda½ sutv± “ki½ nu kho so saccameva buddho, ud±hu n±mamattamevassa buddho”ti v²ma½situk±mo cintesi, abh±si eva v± “±gat±ni kho pana…pe… vivaµµacchado”ti. Tattha “mantes³”ti vedesu. “Tath±gato kira uppajjissat²”ti paµikacceva suddh±v±sadev± br±hmaºavesena lakkhaº±ni pakkhipitv± vede v±centi “tadanus±rena mahesakkh± satt± tath±gata½ j±nissant²”ti. Tena pubbe vedesu mah±purisalakkhaº±ni ±gacchanti. Parinibbute pana tath±gate kamena antaradh±yanti, tena etarahi natthi. Mah±purisass±ti paºidhisam±d±nañ±ºasam±d±nakaruº±diguºamahato purisassa Dveva gatiyoti dve eva niµµh±. K±mañc±ya½ gatisaddo “pañca kho im±, s±riputta, gatiyo”ti-±d²su (ma. ni. 1.153) bhavabhede, “gat² mig±na½ pavanan”ti-±d²su (pari. 339) niv±saµµh±ne, “eva½ adhimattagatimanto”ti-±d²su (ma. ni. 1.161) paññ±ya½, “gatigatan”ti-±d²su (c³¼ava. 204) visaµabh±ve vattati, idha pana niµµh±ya½ veditabbo. Tattha kiñc±pi yehi lakkhaºehi samann±gato r±j± hoti cakkavatti, na tehi eva buddho. J±tis±maññato pana t±niyeva t±n²ti vuccanti. Tasm± vutta½ “yehi samann±gatass±”ti. Sace ag±ra½ ajjh±vasat²ti yadi ag±re vasati. R±j± hoti cakkavatt²ti cat³hi acchariyadhammehi saªgahavatth³hi ca loka½ rañjanato r±j±. Cakkaratana½ vatteti, cat³hi sampatticakkehi, vattati, tehi ca para½ vatteti, parahit±ya ca iriy±pathacakk±na½ vatto etasmi½ atth²ti cakkavatti. Ettha ca r±j±ti s±mañña½, cakkavatt²ti visesana½. Dhammena carat²ti dhammiko, ñ±yena samena vattat²ti attho. Dhammena rajja½ labhitv± r±j± j±toti dhammar±j±. Parahitadhammakaraºena v± dhammiko, attahitadhammakaraºena dhammar±j±. Caturant±ya issaroti c±turanto, catusamuddant±ya cattubbidhad²pavibh³sit±ya ca pathaviy± issaroti attho. Ajjhatta½ kodh±dipaccatthike bahiddh± ca sabbar±j±no vijes²ti vijit±v². Janapadatth±variyappattoti janapade dhuvabh±va½ th±varabh±va½ patto, na sakk± kenaci c±letu½, janapado v± tamhi th±variyappatto anussukko sakammanirato acalo asampavedh²tipi janapadatth±variyappatto.