Evamatthappabheda½ ima½ a¹¹hag±tha½ vatv± so paccekabuddho ±ha– “sv±ha½ yamida½ snehanvaya½ sok±didukkha½ pahoti, tassa dukkhassa m³la½ khananto paccekasambodhimadhigato”ti. Eva½ vutte te amacc± ±ha½su– “amhehi d±ni, bhante, ki½ k±tabban”ti? Tato so ±ha– “tumhe v± aññe v± yo imamh± dukkh± muccituk±mo, so sabbopi ±d²nava½ snehaja½ pekkham±no, eko care khaggavis±ºakappo”ti. Ettha ca ya½ “snehanvaya½ dukkhamida½ pahot²”ti vutta½ “tadeva sandh±ya ±d²nava½ snehaja½ pekkham±no”ti ida½ vuttanti veditabba½. Atha v± yath±vuttena sa½saggena sa½saggaj±tassa bhavati sneho, snehanvaya½ dukkhamida½ pahoti, eta½ yath±bh³ta½ ±d²nava½ snehaja½ pekkham±no aha½ adhigatoti. Eva½ abhisambandhitv± catutthap±do pubbe vuttanayeneva ud±navasena vuttopi veditabbo. Tato para½ sabba½ purimag±th±ya vuttasadisamev±ti.

Sa½saggag±th±vaººan± samatt±.

37. Mitte suhajjeti k± uppatti? Aya½ paccekabodhisatto purimag±th±ya vuttanayeneva uppajjitv± b±r±ºasiya½ rajja½ k±rento paµhama½ jh±na½ nibbattetv± “ki½ samaºadhammo varo, rajja½ varan”ti v²ma½sitv± catunna½ amacc±na½ hatthe rajja½ niyy±tetv± samaºadhamma½ karoti. Amacc± “dhammena samena karoth±”ti vutt±pi lañja½ gahetv± adhammena karonti. Te lañja½ gahetv± s±mike par±jent± ekad± aññatara½ r±javallabha½ par±jesu½. So rañño bhattah±rakena saddhi½ pavisitv± sabba½ ±rocesi. R±j± dutiyadivase saya½ vinicchayaµµh±na½ agam±si. Tato mah±janak±y±– “amacc± s±mike as±mike karont²”ti mah±sadda½ karont± mah±yuddha½ viya aka½su. Atha r±j± vinicchayaµµh±n± vuµµh±ya p±s±da½ abhiruhitv± sam±patti½ appetu½ nisinno tena saddena vikkhittacitto na sakkoti appetu½. So “ki½ me rajjena, samaºadhammo varo”ti rajjasukha½ pah±ya puna sam±patti½ nibbattetv± pubbe vuttanayeneva vipassanto paccekasambodhi½ sacch±k±si. Kammaµµh±nañca pucchito ima½ g±tha½ abh±si–
“Mitte suhajje anukampam±no, h±peti attha½ paµibaddhacitto;
eta½ bhaya½ santhave pekkham±no, eko care khaggavis±ºakappo”ti.
Tattha mett±yanavasena mitt±. Suhadayabh±vena suhajj±. Keci hi ekantahitak±mat±ya mitt±va honti, na suhajj±. Keci gaman±gamanaµµh±nanisajj±samull±p±d²su hadayasukhajananena suhajj±va honti, na mitt±. Keci tadubhayavasena suhajj± ceva mitt± ca. Te duvidh± honti ag±riy± anag±riy± ca. Tattha ag±riy± tividh± honti– upak±ro, sam±nasukhadukkho, anukampakoti. Anag±riy± visesena atthakkh±yino eva. Te cat³hi aªgehi samann±gat± honti. Yath±ha–
“Cat³hi kho, gahapatiputta, µh±nehi upak±ro mitto suhado veditabbo– pamatta½ rakkhati, pamattassa s±pateyya½ rakkhati, bh²tassa saraºa½ hoti, uppannesu kiccakaraº²yesu taddiguºa½ bhoga½ anuppadeti” (d². ni. 3.261).
Tath±–
“Cat³hi kho, gahapatiputta, µh±nehi sam±nasukhadukkho mitto suhado veditabbo– guyhamassa ±cikkhati, guyhamassa parig³hati, ±pad±su na vijahati, j²vitampissa atth±ya pariccatta½ hoti” (d². ni. 3.262).
Tath±–
“Cat³hi kho, gahapatiputta, µh±nehi anukampako mitto suhado veditabbo– abhavenassa na nandati, bhavenassa nandati, avaººa½ bhaºam±na½ niv±reti, vaººa½ bhaºam±na½ pasa½sati” (d². ni. 3.264).
Tath±–
“Cat³hi kho, gahapatiputta, µh±nehi atthakkh±y² mitto suhado veditabbo– p±p± niv±reti, kaly±ºe niveseti, assuta½ s±veti, saggassa magga½ ±cikkhat²”ti (d². ni. 3.263).
Tesvidha ag±riy± adhippet±. Atthato pana sabbepi yujjanti. Te mitte suhajje. Anukampam±noti anudayam±no. Tesa½ sukha½ upasa½harituk±mo dukkha½ apaharituk±mo ca.
H±peti atthanti diµµhadhammikasampar±yikaparamatthavasena tividha½, tath± attatthaparattha-ubhayatthavasen±pi tividha½. Attha½ laddhavin±sanena aladdh±nupp±danen±ti dvidh±pi h±peti vin±seti. Paµibaddhacittoti “aha½ ima½ vin± na j²v±mi, esa me gati, esa me par±yaºan”ti eva½ att±na½ n²ce µh±ne µhapentopi paµibaddhacitto hoti. “Ime ma½ vin± na j²vanti, aha½ tesa½ gati, tesa½ par±yaºan”ti eva½ att±na½ ucce µh±ne µhapentopi paµibaddhacitto hoti. Idha pana eva½ paµibaddhacitto adhippeto. Eta½ bhayanti eta½ atthah±panabhaya½, attano sam±pattih±ni½ sandh±ya vutta½. Santhaveti tividho santhavo– taºh±diµµhimittasanthavavasena. Tattha aµµhasatappabhed±pi taºh± taºh±santhavo, dv±saµµhibhed±pi diµµhi diµµhisanthavo, paµibaddhacittat±ya mitt±nukampan± mittasanthavo. So idh±dhippeto. Tena hissa sam±patti parih²n±. Ten±ha– “eta½ bhaya½ santhave pekkham±no ahamadhigato”ti. Sesa½ vuttasadisamev±ti veditabbanti.

Mittasuhajjag±th±vaººan± samatt±.

38. Va½so vis±loti k± uppatti? Pubbe kira kassapassa bhagavato s±sane tayo paccekabodhisatt± pabbajitv± v²sati vassasahass±ni gatapacc±gatavatta½ p³retv± devaloke uppann±. Tato cavitv± tesa½ jeµµhako b±r±ºasir±jakule nibbatto, itare paccantar±jakulesu. Te ubhopi kammaµµh±na½ uggaºhitv±, rajja½ pah±ya pabbajitv±, anukkamena paccekabuddh± hutv±, nandam³lakapabbh±re vasant± ekadivasa½ sam±pattito vuµµh±ya “maya½ ki½ kamma½ katv± ima½ lokuttarasukha½ anuppatt±”ti ±vajjetv± paccavekkham±n± kassapabuddhak±le attano cariya½ addasa½su. Tato “tatiyo kuhin”ti ±vajjent± b±r±ºasiya½ rajja½ k±renta½ disv± tassa guºe saritv± “so pakatiy±va appicchat±diguºasamann±gato ahosi, amh±kaññeva ov±dako vatt± vacanakkhamo p±pagarah², handa, na½ ±rammaºa½ dassetv± mocess±m±”ti ok±sa½ gavesant± ta½ ekadivasa½ sabb±laªk±ravibh³sita½ uyy±na½ gacchanta½ disv± ±k±sen±gantv± uyy±nadv±re ve¼ugumbam³le aµµha½su. Mah±jano atitto r±jadassanena r±j±na½ oloketi. Tato r±j± “atthi nu kho koci mama dassane aby±vaµo”ti olokento paccekabuddhe addakkhi. Saha dassaneneva cassa tesu sineho uppajji.
So hatthikkhandh± oruyha santena upac±rena te upasaªkamitv± “bhante, ki½ n±m± tumhe”ti pucchi. Te ±ha½su “maya½, mah±r±ja, asajjam±n± n±m±”ti. “Bhante, ‘asajjam±n±’ti etassa ko attho”ti? “Alagganattho, mah±r±j±”ti. Tato ta½ ve¼ugumba½ dassent± ±ha½su– “seyyath±pi, mah±r±ja, ima½ ve¼ugumba½ sabbaso m³lakhandhas±kh±nus±kh±hi sa½sibbitv± µhita½ asihattho puriso m³le chetv± ±viñchanto na sakkuºeyya uddharitu½ evameva tva½ anto ca bahi ca jaµ±ya jaµito ±sattavisatto tattha laggo. Seyyath±pi v± panassa vemajjhagatopi aya½ va½saka¼²ro asañj±tas±khatt± kenaci alaggo µhito, sakk± ca pana agge v± m³le v± chetv± uddharitu½, evameva maya½ katthaci asajjam±n± sabbadis± gacch±m±”ti t±vadeva catutthajjh±na½ sam±pajjitv± passato eva rañño ±k±sena nandam³lakapabbh±ra½ agama½su. Tato r±j± cintesi– “kad± nu kho ahampi eva½ asajjam±no bhaveyyan”ti tattheva nis²ditv± vipassanto paccekabodhi½ sacch±k±si. Purimanayeneva kammaµµh±na½ pucchito ima½ g±tha½ abh±si–
“Va½so vis±lova yath± visatto, puttesu d±resu ca y± apekkh±;
va½sakka¼²rova asajjam±no, eko care khaggavis±ºakappo”ti.
Tattha va½soti ve¼u. Vis±loti vitthiººo. Cak±ro avadh±raºattho, evak±ro v± aya½, sandhivasenettha ek±ro naµµho. Tassa parapadena sambandho, ta½ pacch± yojess±ma. Yath±ti paµibh±ge. Visattoti laggo, jaµito sa½sibbito. Puttesu d±resu c±ti puttadh²tubhariy±su. Y± apekkh±ti y± taºh± yo sneho. Va½sakka¼²rova asajjam±noti va½saka¼²ro viya alaggam±no. Ki½ vutta½ hoti? Yath± va½so vis±lo visatto eva hoti, puttesu d±resu ca y± apekkh±, s±pi eva½ t±ni vatth³ni sa½sibbitv± µhitatt± visatt± eva. Sv±ha½ t±ya apekkh±ya apekkhav± vis±lo va½so viya visattoti eva½ apekkh±ya ±d²nava½ disv± ta½ apekkha½ maggañ±ºena chindanto aya½ va½saka¼²rova r³p±d²su v± lobh±d²su v± k±mabhav±d²su v± diµµh±d²su v± taºh±m±nadiµµhivasena asajjam±no paccekabodhi½ adhigatoti. Sesa½ purimanayeneva veditabbanti.

Va½saka¼²rag±th±vaººan± samatt±.

39. Migo araññamh²ti k± uppatti? Eko kira bhikkhu kassapassa bhagavato s±sane yog±vacaro k±la½ katv±, b±r±ºasiya½ seµµhikule uppanno a¹¹he mahaddhane mah±bhoge, so subhago ahosi. Tato parad±riko hutv± tattha k±lakato niraye nibbatto tattha paccitv± vip±k±vasesena seµµhibhariy±ya kucchimhi itthipaµisandhi½ aggahesi. Nirayato ±gat±na½ gatt±ni uºh±ni honti. Tena seµµhibhariy± ¹ayham±nena udarena kicchena kasirena ta½ gabbha½ dh±retv± k±lena d±rika½ vij±yi. S± j±tadivasato pabhuti m±t±pit³na½ sesabandhuparijan±nañca dess± ahosi. Vayappatt± ca yamhi kule dinn±, tatth±pi s±mikasassusasur±na½ dess±va ahosi appiy± aman±p±. Atha nakkhatte ghosite seµµhiputto t±ya saddhi½ k²¼itu½ anicchanto vesi½ ±netv± k²¼ati. S± ta½ d±s²na½ santik± sutv± seµµhiputta½ upasaªkamitv± n±nappak±rehi anunayitv± ±ha– “ayyaputta, itth² n±ma sacepi dasanna½ r±j³na½ kaniµµh± hoti, cakkavattino v± dh²t±, tath±pi s±mikassa pesanakar± hoti. S±mike an±lapante s³le ±ropit± viya dukkha½ paµisa½vedeti. Sace aha½ anuggah±rah±, anuggahetabb±. No ce, vissajjetabb±, attano ñ±tikula½ gamiss±m²”ti. Seµµhiputto– “hotu, bhadde, m± soci, k²¼anasajj± hohi, nakkhatta½ k²¼iss±m±”ti ±ha. Seµµhidh²t± t±vatakenapi sall±pamattena uss±haj±t± “sve nakkhatta½ k²¼iss±m²”ti bahu½ khajjabhojja½ paµiy±deti. Seµµhiputto dutiyadivase an±rocetv±va k²¼anaµµh±na½ gato. S± “id±ni pesessati, id±ni pesessat²”ti magga½ olokent² nisinn± uss³ra½ disv± manusse pesesi. Te pacc±gantv± “seµµhiputto gato”ti ±rocesu½. S± sabba½ ta½ paµiy±dita½ ±d±ya y±na½ abhiruhitv± uyy±na½ gantu½ ±raddh±.
Atha nandam³lakapabbh±re paccekasambuddho sattame divase nirodh± vuµµh±ya anotatte mukha½ dhovitv± n±galat±dantapoºa½ kh±ditv± “kattha ajja bhikkha½ cariss±m²”ti ±vajjento ta½ seµµhidh²tara½ disv± “imiss± mayi sakk±ra½ karitv± ta½ kamma½ parikkhaya½ gamissat²”ti ñatv± pabbh±rasam²pe saµµhiyojana½ manosil±tala½, tattha µhatv± niv±setv± pattac²varam±d±ya abhiññ±p±dakajjh±na½ sam±pajjitv± ±k±sen±gantv± tass± paµipathe oruyha b±r±ºas²bhimukho agam±si. Ta½ disv± d±siyo seµµhidh²t±ya ±rocesu½. S± y±n± oruyha sakkacca½ vanditv±, patta½ gahetv±, sabbarasasampannena kh±dan²yabhojan²yena p³retv±, padumapupphena paµicch±detv± heµµh±pi padumapuppha½ katv±, pupphakal±pa½ hatthena gahetv±, paccekabuddha½ upasaªkamitv±, tassa hatthe patta½ datv±, vanditv±, pupphakal±pahatth± patthesi “bhante, yath± ida½ puppha½, ev±ha½ yattha yattha uppajj±mi, tattha tattha mah±janassa piy± bhaveyya½ man±p±”ti. Eva½ patthetv± dutiya½ patthesi “bhante, dukkho gabbhav±so, ta½ anupagamma padumapupphe eva½ paµisandhi bhaveyy±”ti. Tatiyampi patthesi “bhante, jigucchan²yo m±tug±mo, cakkavattidh²t±pi paravasa½ gacchati, tasm± aha½ itthibh±va½ anupagamma puriso bhaveyyan”ti. Catutthampi patthesi “bhante, ima½ sa½s±radukkha½ atikkamma pariyos±ne tumhehi patta½ amata½ p±puºeyyan”ti.