27. S±riputtattheravatthu
¾s± yass±ti ima½ dhammadesana½ satth± jetavane viharanto s±riputtatthera½ ±rabbha kathesi. Thero kira pañcabhikkhusatapariv±ro janapade eka½ vih±ra½ gantv± vassa½ upagañchi. Manuss± thera½ disv± bahu½ vass±v±sika½ paµissuºi½su. Thero pav±retv± sabbasmi½ vass±v±sike asampatteyeva satthu santika½ gacchanto bhikkh³ ±ha– “dahar±nañceva s±maºer±nañca manussehi vass±v±sike ±haµe gahetv± peseyy±tha, µhapetv± v± s±sana½ pahiºeyy±th±”ti. Eva½ vatv± ca pana satthu santika½ agam±si. Bhikkh³ katha½ samuµµh±pesu½ “ajj±pi maññe s±riputtattherassa taºh± atthiyeva. Tath± hi manussehi vass±v±sike dinne attano saddhivih±rik±na½ ‘vass±v±sika½ peseyy±tha µhapetv± v± s±sana½ pahiºeyy±th±’ti bhikkh³na½ vatv± ±gato”ti. Satth± ±gantv± “k±ya nuttha, bhikkhave, etarahi kath±ya sannisinn±”ti pucchitv± “im±ya n±m±”ti vutte “na, bhikkhave, mama puttassa taºh± atthi, manuss±na½ pana puññato daharas±maºer±nañca dhammikal±bhato parih±ni m± ahos²ti teneva½ kathitan”ti vatv± ima½ g±tham±ha– 410. “¾s± yassa na vijjanti, asmi½ loke paramhi ca;
nir±s±sa½ visa½yutta½, tamaha½ br³mi br±hmaºan”ti.
Tattha ±s±ti taºh±. Nir±s±santi nittaºha½. Visa½yuttanti sabbakilesehi visa½yutta½ tamaha½ br±hmaºa½ vad±m²ti attho. Desan±vas±ne bah³ sot±pattiphal±d²ni p±puºi½s³ti.
S±riputtattheravatthu sattav²satima½.