26. Aññatarattheravatthu

Yodha d²ghanti ima½ dhammadesana½ satth± jetavane viharanto aññataratthera½ ±rabbha kathesi.
S±vatthiya½ kireko micch±diµµhiko br±hmaºo sar²ragandhagahaºabhayena uttaras±µaka½ apanetv± ekamante µhapetv± gehadv±r±bhimukho nis²di. Atheko kh²º±savo bhattakicca½ katv± vih±ra½ gacchanto ta½ s±µaka½ disv± ito cito ca oloketv± kañci apassanto “niss±miko ayan”ti pa½suk³la½ adhiµµhahitv± gaºhi. Atha na½ br±hmaºo disv± akkosanto upasaªkamitv± “muº¹aka samaºa, mama s±µaka½ gaºhas²”ti ±ha. Taveso, br±hmaº±ti. ¾ma, samaº±ti. “May± kañci apassantena pa½suk³lasaññ±ya gahito, gaºha nan”ti tassa datv± vih±ra½ gantv± bhikkh³na½ tamattha½ ±rocesi. Athassa vacana½ sutv± bhikkh³ tena saddhi½ ke¼i½ karont± “ki½ nu kho, ±vuso, s±µako d²gho rasso th³lo saºho”ti. ¾vuso, d²gho v± hotu rasso v± th³lo v± saºho v±, natthi mayha½ tasmi½ ±layo, pa½suk³lasaññ±ya na½ gaºhinti. Ta½ sutv± bhikkh³ tath±gatassa ±rocesu½– “esa, bhante, bhikkhu abh³ta½ vatv± añña½ by±karot²”ti. Satth± “bh³ta½, bhikkhave, esa katheti, kh²º±sav± n±ma paresa½ santaka½ na gaºhant²”ti vatv± ima½ g±tham±ha–
409. “Yodha d²gha½ va rassa½ v±, aºu½ th³la½ subh±subha½;
loke adinna½ n±diyati, tamaha½ br³mi br±hmaºan”ti.
Tassattho– s±µak±bharaº±d²su d²gha½ v± rassa½ v± maºimutt±d²su aºu½ v± th³la½ v± mahaggha-appagghavasena subha½ v± asubha½ v± yo puggalo imasmi½ loke parapariggahita½ n±diyati, tamaha½ br±hmaºa½ vad±m²ti attho.
Desan±vas±ne bah³ sot±pattiphal±d²ni p±puºi½s³ti.

Aññatarattheravatthu chabb²satima½.