11. Vakkalittheravatthu

P±mojjabahuloti ima½ dhammadesana½ satth± ve¼uvane viharanto vakkalitthera½ ±rabbha kathesi.
So kir±yasm± s±vatthiya½ br±hmaŗakule nibbattitv± vayappatto piŗ¹±ya paviµµha½ tath±gata½ disv± satthu sar²rasampatti½ oloketv± sar²rasampattidassanena atitto “ev±ha½ niccak±la½ tath±gata½ daµµhu½ labhiss±m²”ti satthu santike pabbajitv± yattha µhitena sakk± dasabala½ passitu½, tattha µhito sajjh±yakammaµµh±namanasik±r±d²ni pah±ya satth±ra½ olokentova vicarati. Satth± tassa ń±ŗaparip±ka½ ±gamento kińci avatv± “id±nissa ń±ŗa½ parip±ka½ gatan”ti ńatv± “ki½ te, vakkali, imin± p³tik±yena diµµhena, yo kho, vakkali, dhamma½ passati, so ma½ passati. Yo ma½ passati, so dhamma½ passat²”ti (sa½. ni. 3.87) vatv± ovadi. So eva½ ovaditopi satthu dassana½ pah±ya neva ańńattha gantu½ sakkoti. Atha na½ satth± “n±ya½ bhikkhu sa½vega½ alabhitv± bujjhissat²”ti upakaµµh±ya vass³pan±yik±ya r±jagaha½ gantv± vass³pan±yikadivase “apehi, vakkali, apehi, vakkal²”ti paŗ±mesi. So “na ma½ satth± ±lapat²”ti tem±sa½ satthu sammukhe µh±tu½ asakkonto “ki½ mayha½ j²vitena, pabbat± att±na½ p±tess±m²”ti gijjhak³µa½ abhiruhi.
Satth± tassa kilamanabh±va½ ńatv± “aya½ bhikkhu mama santik± ass±sa½ alabhanto maggaphal±na½ upanissaya½ n±seyy±”ti att±na½ dassetu½ obh±sa½ muńci. Athassa satthu diµµhak±lato paµµh±ya t±vamahantopi soko pah²yi. Satth± sukkhata¼±ka½ oghena p³rento viya therassa balavap²tip±mojja½ upp±detu½ ima½ g±tham±ha–
381. “P±mojjabahulo bhikkhu, pasanno buddhas±sane;
adhigacche pada½ santa½, saŖkh±r³pasama½ sukhan”ti.
Tassattho– pakatiy±pi p±mojjabahulo bhikkhu buddhas±sane pas±da½ roceti, so eva½ pasanno buddhas±sane santa½ pada½ saŖkh±r³pasama½ sukhanti laddhan±ma½ nibb±na½ adhigaccheyy±ti. Imańca pana g±tha½ vatv± satth± vakkalittherassa hattha½ pas±retv±–
“Ehi vakkali m± bh±yi, olokehi tath±gata½;
aha½ ta½ uddhariss±mi, paŖke sanna½va kuńjara½.
“Ehi vakkali m± bh±yi, olokehi tath±gata½;
aha½ ta½ mocayiss±mi, r±huggaha½va s³riya½.
“Ehi vakkali m± bh±yi, olokehi tath±gata½;
aha½ ta½ mocayiss±mi, r±huggaha½va candiman”ti.–

Im± g±th± abh±si. So “dasabalo me diµµho, eh²ti ca avh±nampi laddhan”ti balavap²ti½ upp±detv± “kuto nu kho gantabban”ti gamanamagga½ apassanto dasabalassa sammukhe ±k±se uppatitv± paµhamap±de pabbate µhiteyeva satth±r± vuttag±th± ±vajjento ±k±seyeva p²ti½ vikkhambhetv± saha paµisambhid±hi arahatta½ patv± tath±gata½ vandam±nova otaritv± satthu santike aµµh±si. Atha na½ satth± aparabh±ge saddh±dhimutt±na½ aggaµµh±ne µhapes²ti.

Vakkalittheravatthu ek±dasama½.