7. Sambahulabhikkhuvatthu

Sace labheth±ti ima½ dhammadesana½ satth± p±lileyyaka½ niss±ya rakkhitavanasaº¹e viharanto sambahule bhikkh³ ±rabbha kathesi. Vatthu yamakavagge “pare ca na vij±nant²”ti g±th±vaººan±ya ±gatameva. Vuttañheta½ (dha. pa. aµµha. 1.5 kosambakavatthu)–
Tath±gatassa tattha hatthin±gena upaµµhiyam±nassa vasanabh±vo sakalajambud²pe p±kaµo ahosi. S±vatthinagarato “an±thapiº¹iko vis±kh± mah±-up±sik±”ti evam±d²ni mah±kul±ni ±nandattherassa s±sana½ pahiºi½su “satth±ra½ no, bhante, dasseth±”ti. Dis±v±sinopi pañcasat± bhikkh³ vuµµhavass± ±nandatthera½ upasaªkamitv± “cirassut± no, ±vuso ±nanda, bhagavato sammukh± dhamm² kath±, s±dhu maya½, ±vuso ±nanda, labheyy±ma bhagavato sammukh± dhammi½ katha½ savan±y±”ti y±ci½su. Thero te bhikkh³ ±d±ya tattha gantv± “tem±sa½ ekavih±rino tath±gatassa santika½ ettakehi bhikkh³hi saddhi½ upasaªkamana½ ayuttan”ti cintetv± te bhikkh³ bahi µhapetv± ekakova satth±ra½ upasaªkami. P±lileyyako ta½ disv± daº¹am±d±ya pakkhandi. Ta½ satth± oloketv± “apehi, apehi, p±lileyyaka, m± v±rayi, buddhupaµµh±ko eso”ti ±ha. So tattheva daº¹a½ cha¹¹etv± pattac²varapaµiggahaºa½ ±pucchi. Thero n±d±si. N±go “sace uggahitavatto bhavissati, satthu nis²danap±s±ºaphalake attano parikkh±ra½ na µhapessat²”ti cintesi. Thero pattac²vara½ bh³miya½ µhapesi. Vattasampann± hi gar³na½ ±sane v± sayane v± attano parikkh±ra½ na µhapenti.
Thero satth±ra½ vanditv± ekamanta½ nis²di. Satth± “ekakova ±gatos²”ti pucchitv± pañcahi bhikkhusatehi ±gatabh±va½ sutv± “kaha½ pana te”ti pucchitv± “tumh±ka½ citta½ aj±nanto bahi µhapetv± ±gatomh²”ti vutte “pakkos±hi ne”ti ±ha. Thero tath± ak±si. Satth± tehi bhikkh³hi saddhi½ paµisanth±ra½ katv± tehi bhikkh³hi, “bhante, bhagav± buddhasukhum±lo ceva khattiyasukhum±lo ca, tumhehi tem±sa½ ekakehi tiµµhantehi nis²dantehi ca dukkara½ kata½, vattapaµivattak±rakopi mukhodak±did±yakopi n±hosi maññe”ti vutte, “bhikkhave, p±lileyyakahatthin± mama sabbakicc±ni kat±ni. Evar³pañhi sah±ya½ labhantena ekakova vasitu½ yutta½, alabhantassa ekac±rikabh±vova seyyo”ti vatv± n±gavagge im± g±th± abh±si–
328. “Sace labhetha nipaka½ sah±ya½,
saddhi½cara½ s±dhuvih±ri dh²ra½;
abhibhuyya sabb±ni parissay±ni,
careyya tenattamano sat²m±.
329. “No ce labhetha nipaka½ sah±ya½,
saddhi½cara½ s±dhuvih±ri dh²ra½;
r±j±va raµµha½ vijita½ pah±ya,
eko care m±taªgaraññeva n±go.
330. “Ekassa carita½ seyyo,
natthi b±le sah±yat±;
eko care na ca p±p±ni kayir±,
appossukko m±taªgaraññeva n±go”ti.
Tattha nipakanti nepakkapaññ±ya samann±gata½. S±dhuvih±ri dh²ranti bhaddakavih±ri½ paº¹ita½. Parissay±n²ti t±disa½ mett±vih±ri½ sah±ya½ labhanto s²habyaggh±dayo p±kaµaparissaye ca r±gabhayadosabhayamohabhay±dayo paµicchannaparissaye c±ti sabbeva parissaye abhibhavitv± tena saddhi½ attamano upaµµhitasat² hutv± careyya, vihareyy±ti attho.
R±j±va raµµhanti raµµha½ hitv± gato mah±janakar±j± viya. Ida½ vutta½ hoti– yath± vijitabh³mipadeso r±j± “ida½ rajja½ n±ma mahanta½ pam±daµµh±na½, ki½ me rajjena k±riten±”ti vijita½ raµµha½ pah±ya ekakova mah±rañña½ pavisitv± t±pasapabbajja½ pabbajitv± cat³su iriy±pathesu ekakova carati, eva½ ekakova careyy±ti. M±taªgaraññeva n±goti yath± ca “aha½ kho ±kiººo vihar±mi hatth²hi hatthin²hi hatthika¼abhehi hatthicch±pehi, chinnagg±ni ceva tiº±ni kh±d±mi, obhaggobhaggañca me s±kh±bhaªga½ kh±danti, ±vil±ni ca p±n²y±ni piv±mi, og±h± ca me uttiººassa hatthiniyo k±ya½ upanigha½santiyo gacchanti, ya½n³n±ha½ ekakova gaºamh± v³pakaµµho vihareyyan”ti (mah±va. 467; ud±. 35) eva½ paµisañcikkhitv± gamanato m±taªgoti laddhan±mo imasmi½ araññe aya½ hatthin±go y³tha½ pah±ya sabbiriy±pathesu ekakova sukha½ carati, evampi ekova careyy±ti attho.
Ekass±ti pabbajitassa hi pabbajitak±lato paµµh±ya ek²bh±v±bhiratassa ekakasseva carita½ seyyo. Natthi b±le sah±yat±ti c³¼as²la½ majjhimas²la½ mah±s²la½ dasa kath±vatth³ni terasa dhutaªgaguº±ni vipassan±ñ±ºa½ catt±ro magg± catt±ri phal±ni tisso vijj± cha abhiññ± amatamah±nibb±nanti ayañhi sah±yat± n±ma. S± b±le niss±ya adhigantu½ na sakk±ti natthi b±le sah±yat±. Ekoti imin± k±raºena sabbiriy±pathesu ekakova careyya, appamattak±nipi na ca p±p±ni kayir±. Yath± so appossukko nir±layo imasmi½ araññe m±taªgan±go icchiticchitaµµh±ne sukha½ carati, eva½ ekakova hutv± careyya, appamattak±nipi na ca p±p±ni kareyy±ti attho. Tasm± tumhehi patir³pa½ sah±ya½ alabhantehi ekac±r²heva bhavitabbanti imamattha½ dassento satth± tesa½ bhikkh³na½ ima½ dhammadesana½ desesi.
Desan±vas±ne pañcasat±pi te bhikkh³ arahatte patiµµhahi½s³ti.

Sambahulabhikkhuvatthu sattama½.