10. Uposathasuttavaŗŗan±

20. Dasame tadahuposatheti (ud±. aµµha. 45; s±rattha. µ². c³¼avagga 3.383) tasmi½ uposathadivasabh³te ahani. Uposathakaraŗatth±y±ti ov±dap±timokkha½ uddisitu½. Uddhasta½ aruŗanti aruŗuggamana½. Uddisatu, bhante, bhagav± bhikkh³na½ p±timokkhanti thero bhagavanta½ p±timokkhuddesa½ y±ci. Tasmi½ k±le “na, bhikkhave, anuposathe uposatho k±tabbo”ti (mah±va. 136) sikkh±padassa apańńattatt±. Kasm± pana bhagav± tiy±maratti½ v²tin±mesi Tato paµµh±ya ov±dap±timokkha½ anuddisituk±mo tassa vatthu½ p±kaµa½ k±tu½. Addas±ti katha½ addasa? Attano cetopariyań±ŗena tassa½ parisati bhikkh³na½ citt±ni parij±nanto tassa duss²lassa citta½ passi. Yasm± pana citte diµµhe ta½samaŖg²puggalo diµµho n±ma hoti, tasm± “addas± kho ±yasm± mah±moggall±no ta½ puggala½ duss²lan”ti-±di vutta½. Yatheva hi an±gate sattasu divasesu pavatta½ paresa½ citta½ cetopariyań±ŗal±bh² j±n±ti, eva½ at²tep²ti. Majjhe bhikkhusaŖghassa nisinnanti saŖghapariy±panno viya bhikkhusaŖghassa anto nisinna½. Diµµhos²ti aya½ na pakatattoti bhagavat± diµµho asi. Yasm± ca eva½ diµµho, tasm± natthi te tava bhikkh³hi saddhi½ ekakamm±disa½v±so. Yasm± pana so sa½v±so tava natthi, tasm± uµµhehi, ±vusoti evamettha padayojan± veditabb±.
Tatiyampi kho so puggalo tuŗh² ahos²ti anekav±ra½ vatv±pi “thero sayameva nibbinno oramissat²”ti v±, “id±ni imesa½ paµipatti½ j±niss±m²”ti v± adhipp±yena tuŗh² ahosi. B±h±ya½ gahetv±ti “bhagavat± may± ca y±th±vato diµµho, y±vatatiya½ ‘uµµhehi, ±vuso’ti ca vutto na vuµµh±ti, id±nissa nikka¹¹hanak±lo, m± saŖghassa uposathantar±yo ahos²”ti ta½ b±h±ya½ aggahesi, tath± gahetv±. Bahi dv±rakoµµhak± nikkh±metv±ti dv±rakoµµhak± dv±ras±l±to nikkh±metv±. Bah²ti pana nikkh±mitaµµh±nadassana½. Atha v± bahidv±rakoµµhak±ti bahidv±rakoµµhakatopi nikkh±metv±, na antodv±rakoµµhakato eva. Ubhayatth±pi vih±rato bahikatv±ti attho. S³cighaµika½ datv±ti agga¼as³cińca uparighaµikańca ±dahitv±, suµµhutara½ kav±µa½ thaketv±ti attho. Y±va b±h±gahaŗ±pi n±m±ti imin± “aparisuddh±, ±nanda, paris±”ti vacana½ sutv± eva hi tena pakkamitabba½ siy±, eva½ apakkamitv± y±va b±h±gahaŗ±pi n±ma so moghapuriso ±gamessati, acchariyamidanti dasseti. Idańca garahanacchariyamev±ti veditabba½.
Atha bhagav± cintesi– “id±ni bhikkhusaŖghe abbudo j±to, aparisuddh± puggal± uposatha½ ±gacchanti, na ca tath±gat± aparisuddh±ya paris±ya uposatha½ karonti, p±timokkha½ uddisanti. Anuddisante ca bhikkhusaŖghassa uposatho pacchijjati. Ya½n³n±ha½ ito paµµh±ya bhikkh³na½yeva p±timokkhuddesa½ anuj±neyyan”ti. Eva½ pana cintetv± bhikkh³na½yeva p±timokkhuddesa½ anuj±ni. Tena vutta½ “atha kho bhagav±…pe… p±timokkha½ uddiseyy±th±”ti. Tattha na d±n±hanti id±ni aha½ uposatha½ na kariss±mi, p±timokkha½ na uddisiss±m²ti pacceka½ na-k±rena sambandho. Duvidhańhi p±timokkha½– ±ŗ±p±timokkha½, ov±dap±timokkhanti Tesu “suŗ±tu me, bhante”ti-±dika½ (mah±va. 134) ±ŗ±p±timokkha½. Ta½ s±vak±va uddisanti, na buddh±, ya½ anvaddham±sa½ uddis²yati. “Khant² parama½…pe… sabbap±passa akaraŗa½…pe… anupav±do anupagh±to…pe… eta½ buddh±na s±sanan”ti (d². ni. 2.90; dha. pa. 183-185; ud±. 36; netti. 30) im± pana tisso g±th± ov±dap±timokkha½ n±ma. Ta½ buddh±va uddisanti, na s±vak±, channampi vass±na½ accayena uddisanti. D²gh±yukabuddh±nańhi dharam±nak±le ayameva p±timokkhuddeso, app±yukabuddh±na½ pana paµhamabodhiya½yeva. Tato para½ itaro. Tańca kho bhikkh³yeva uddisanti, na buddh±, tasm± amh±kampi bhagav± v²sativassamatta½ ima½ ov±dap±timokkha½ uddisitv± ima½ antar±ya½ disv± tato para½ na uddisi. Aµµh±nanti ak±raŗa½. Anavak±soti tasseva vevacana½. K±raŗańhi yath± tiµµhati ettha phala½ tad±yattavuttit±y±ti “µh±nan”ti vuccati, eva½ “avak±so”tipi vuccati. Yanti kiriy±par±masana½.
Aµµhime, bhikkhave, mah±samuddeti ko anusandhi? Yv±ya½ aparisuddh±ya paris±ya p±timokkhassa anuddeso vutto, so imasmi½ dhammavinaye acchariyo abbhuto dhammoti ta½ aparehipi sattahi acchariyabbhutadhammehi saddhi½ vibhajitv± dassetuk±mo paµhama½ t±va tesa½ upam±bh±vena mah±samudde aµµha acchariyabbhutadhamme dassento satth± “aµµhime, bhikkhave, mah±samudde”ti-±dim±ha.

Uposathasuttavaŗŗan± niµµhit±.

Mah±vaggavaŗŗan± niµµhit±.