Cittagahapativatthu

250. Tatiye dhammakathik±nanti dhammakathik±na½ up±sak±na½ citto, gahapati, aggoti dasseti. So kira padumuttarabuddhak±le ha½savatiya½ kulagehe nibbatto aparabh±ge dhammakatha½ suºanto satth±ra½ eka½ up±saka½ dhammakathik±na½ aggaµµh±ne µhapenta½ disv± adhik±rakamma½ katv± ta½ µh±nantara½ patthesi. So kappasatasahassa½ devamanussesu sa½saritv± kassapabuddhak±le migaluddakagehe nibbatto aparabh±ge araññe kamma½ k±tu½ samatthak±le ekadivasa½ deve vassante migam±raºatth±ya satti½ ±d±ya arañña½ gantv± migar³p±ni olokento ekasmi½ akatapabbh±re sas²sa½ pa½suk³la½ p±rupitv± p±s±ºaphalake nisinna½ eka½ bhikkhu½ disv± “eko ayyo samaºadhamma½ karonto nisinno bhavissat²”ti sañña½ upp±detv± vegena ghara½ gantv± ekasmi½ uddhane hiyyo ±bhatama½sa½, ekasmi½ bhatta½ pac±petv± piº¹±c±rike dve bhikkh³ disv± tesa½ patta½ ±d±ya paññatt±sane nis²d±petv± bhikkha½ sam±d±petv±, “ayye, parivisath±”ti aññe ±º±petv± ta½ bhatta½ kuµe pakkhipitv± paººena mukha½ bandhitv± kuµa½ ±d±ya gacchanto antar±magge n±n±vidh±ni pupph±ni ocinitv± pattapuµakena gahetv± therassa nisinnaµµh±na½ gantv± kuµa½ ot±retv± ekamante µhapetv± “mayha½ bhante, saªgaha½ karoth±”ti vatv± therassa patta½ ±d±ya bhattassa p³retv± therassa hatthe patiµµhapetv± tehi missakapupphehi thera½ p³jetv± ekamante µhito “yath±ya½ rasapiº¹ap±tena saddhi½ pupphap³j± citta½ paritoseti, eva½ nibbattanibbattaµµh±ne me paºº±k±rasahass±ni ceva ±gacchantu pañcavaººakusumavassañca vassat³”ti ±ha.
Thero tassa upanissaya½ disv± dvatti½s±k±rakammaµµh±na½ ±cikkhitv± ad±si. So y±vaj²va½ kusala½ katv± devaloke nibbatti, nibbattaµµh±ne jaººumattena odhin± dibbapupphavassa½ vassi, sayañca aññ±hi devat±hi adhikatarena r³pena samann±gato ahosi. So eka½ buddhantara½ devamanussesu sa½saritv± imasmi½ buddhupp±de magadharaµµhe macchik±saº¹anagare seµµhikule nibbatti, j±tak±levassa sakalanagare jaººumattena odhin± pañcavaººakusumavassa½ vassi. Athassa m±t±pitaro “amh±ka½ putto attan±va attano n±ma½ gahetv± ±gato, j±tadivasevassa sakalanagara½ pañcavaººehi pupphehi vicitta½ j±tan”ti cittakum±roti n±ma½ aka½su.
So aparabh±ge ghar±v±se patiµµhito pitu accayena tasmi½ nagare seµµhiµµh±na½ p±puºi. Tasmi½ samaye pañcavaggiyatther±na½ abbhantaro mah±n±matthero n±ma macchik±saº¹anagara½ agam±si. Citto gahapati tassa iriy±pathe pas²ditv± patta½ ±d±ya geha½ ±netv± piº¹ap±tena patim±netv± katabhattakicca½ amb±µak±r±ma½ n±ma uyy±na½ netv± tatthassa vasanaµµh±na½ k±retv± nibaddha½ attano gehe piº¹ap±ta½ gahetv± vasanatth±ya paµiñña½ gaºhi. Theropi tassa upanissaya½ disv± dhamma½ desento sa¼±yatanavibhattimeva desesi. Citto gahapati purimabhave madditasaªkh±rat±ya nacirasseva an±g±miphala½ samp±puºi. Athekadivasa½ isidattatthero tattha gantv± viharanto seµµhissa nivesane bhattakiccapariyos±ne ±yasmat± therena pañha½ vissajjetu½ asakkontena ajjhiµµho up±sakassa pañha½ vissajjetv± tena pubbe gihisah±yakabh±ve ñ±te “na id±ni idha vatthabban”ti yath±sukha½ pakk±mi. Punekadivasa½, seµµhi gahapati, mah±n±matthera½ iddhip±µih±riyakaraºattha½ y±ci Sopi tassa tejosam±pattip±µih±riya½ dassetv± “id±ni idha vasitu½ na yuttan”ti yath±sukha½ pakk±mi.
Athekadivasa½ dve aggas±vak± bhikkhusahassapariv±r± amb±µak±r±ma½ agama½su. Seµµhi gahapati, tesa½ mah±sakk±ra½ sajjesi. Sudhammatthero ta½ asaham±no seµµhi½ tilasaªgulik±v±dena khu½setv± tena paº±mito satthu santika½ gantv± ov±da½ labhitv± dasabalassa ov±de µhito citta½ gahapati½ kham±petv± tattheva amb±µak±r±me viharanto vipassana½ va¹¹hetv± arahatta½ p±puºi. Tad± up±sako cintesi– “aha½ dasabala½ adisv±va cira½ v²tin±mesi½, satthu santika½ gacchantena pana ayutta½ tucchahatthena gantun”ti pañcahi sakaµasatehi telamadhuph±ºit±d²ni ±d±ya “ye dasabala½ passituk±m±, te may± saddhi½ ±gacchant³”ti nagare bheri½ car±petv± dv²hi purisasahassehi parivuto satth±ra½ passitu½ pakk±mi. Ti½sayojane magge devat± paºº±k±ra½ upaµµhapesu½. So satthu santika½ gantv± pañcapatiµµhitena satth±ra½ vandi, tasmi½ khaºe ±k±s± pañcavaºº±na½ pupph±na½ vassa½ vassi.
Satth± tassa ajjh±sayavasena sa¼±yatanavibhattimeva kathesi. Tassa a¹¹ham±samatta½ dasabalassa d±na½ dentass±pi sakanivesanato n²t±ni taº¹ulatelamadhuph±ºit±d²ni na kh²yi½su. R±jagahav±sikehi pahitapaºº±k±rova ala½ ahosi. So satth±ra½ passitv± attano nagara½ gacchanto sakaµehi ±bhata½ sabba½ bhikkhusaªghassa ad±si. Sakaµesu tucchesu j±tamattesveva devat± satta ratan±ni p³rayi½su. Mah±janantare kath± udap±di “y±va sakk±rasamm±nappatto vat±ya½ citto gahapat²”ti. Ta½ sutv± satth± dhammapade ima½ g±tham±ha–
“Saddho s²lena sampanno, yaso bhogasamappito;
ya½ ya½ padesa½ bhajati, tattha tattheva p³jito”ti. (Dha. pa. 303).
So tato paµµh±ya ariyas±vak±na½yeva up±sak±na½ pañcahi satehi parivuto vicarati. Atha na½ satth± aparabh±ge up±sake paµip±µiy± µh±nantare µhapento cittasa½yutta½ aµµhuppatti½ katv± dhammakathik±na½ aggaµµh±ne µhapes²ti.