14. Etadaggavaggo
(14) 6. Chaµµha-etadaggavaggo
Tapussabhallikavatthu
248. Up±sakap±¼iy± paµhame paµhama½ saraºa½ gacchant±nanti sabbapaµhama½ saraºa½ gacchant±na½ tapusso ca bhalliko c±ti ime dve v±ºij± agg±ti dasseti. Ime kira padumuttarabuddhak±le ha½savatiya½ kulagehe paµisandhi½ gahetv± aparabh±ge satthu dhammadesana½ suºant± satth±ra½ dve up±sake paµhama½ saraºa½ gacchant±na½ aggaµµh±ne µhapenta½ disv± adhik±rakamma½ katv± ta½ µh±nantara½ patthayi½su. Te kappasatasahassa½ devamanussesu sa½saritv± amh±ka½ bodhisattassa sabbaññutaññ±ºapattito puretarameva asitañjananagare kuµumbiyagehe nibbatti½su. Jeµµhabh±tiko tapusso n±ma ahosi, kaniµµho bhalliko n±ma. Te aparena samayena ghar±v±sa½ vasant± k±lena k±la½ pañca sakaµasat±ni yoj±petv± v±ºijakamma½ karont± caranti. Tasmi½ samaye amh±ka½ bodhisatto sabbaññuta½ patv± sattasatt±ha½ bodhimaº¹e viharitv± aµµhame satt±he r±j±yatanam³le nis²di. Tasmi½ samaye te v±ºij± pañcamattehi sakaµasatehi ta½ µh±na½ anuppatt± ahesu½. Tesa½ anantare attabh±ve m±t± tasmi½ padese devat± hutv± nibbatti. S± cintesi– “id±ni buddh±na½ ±h±ro laddhu½ vaµµati. Na hi sakk± ito para½ nir±h±rehi y±petu½. Ime ca me putt± imin± maggena gacchanti, tehi ajja buddh±na½ piº¹ap±ta½ d±petu½ vaµµat²”ti pañcasu sakaµasatesu yuttagoº±na½ gamanupaccheda½ ak±si. Te “ki½ n±metan”ti n±n±vidh±ni nimitt±ni olokenti. Atha tesa½ kilamanabh±va½ ñatv± ekassa purisassa sar²re adhimuccitv± “ki½ k±raº± kilamatha? Tumh±ka½ añño yakkh±vaµµo v± bh³t±vaµµo v± n±g±vaµµo v± natthi, aha½ pana vo at²tattabh±ve m±t± imasmi½ µh±ne bhummadevat± hutv± nibbatt±. Esa dasabalo r±j±yatanam³le nisinno, tassa paµhama½ piº¹ap±ta½ deth±”ti. Te tass± katha½ sutv± tuµµham±nas± hutv± manthañca madhupiº¹ikañca suvaººath±lakena ±d±ya satthu santika½ gantv± “ima½ bhojana½ paµiggaºhatha, bhante”ti ±ha½su. Satth± at²tabuddh±na½ ±ciººa½ olokesi, athassa catt±ro mah±r±j±no selamaye patte upan±mesu½. Satth± “tesa½ mahapphala½ hot³”ti catt±ropi patte “ekova patto hot³”ti adhiµµh±si. Tasmi½ khaºe te v±ºij± tath±gatassa patte manthañca madhupiº¹ikañca patiµµhapetv± paribhuttak±le udaka½ datv± bhattakiccapariyos±ne satth±ra½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di½su. Atha nesa½ satth± dhamma½ desesi, desan±pariyos±ne dvepi jan± dvev±cike saraºe patiµµh±ya satth±ra½ abhiv±detv± attano nagara½ gantuk±m± “bhante, amh±ka½ paricaraºacetiya½ deth±”ti vadi½su. Satth± dakkhiºena hatthena s²sa½ par±masitv± dvinnampi jan±na½ aµµha kesadh±tuyo ad±si. Te ubhopi jan± kesadh±tuyo suvaººasamuggesu µhapetv± attano nagara½ netv± asitañjananagaradv±re j²vakesadh±tuy± cetiya½ patiµµh±pesu½. Uposathadivase cetiyato n²lasmiyo niggacchanti. Evameta½ vatthu samuµµhita½. Satth± pana aparabh±ge jetavane nis²ditv± up±sake paµip±µiy± µh±nantaresu µhapento ime dve jane paµhama½ saraºa½ gacchant±na½ aggaµµh±ne µhapes²ti.