10. Cetiyasutta½

822. Eva½ me suta½– eka½ samaya½ bhagav± ves±liya½ viharati mah±vane k³µ±g±ras±l±ya½. Atha kho bhagav± pubbaŗhasamaya½ niv±setv± pattac²varam±d±ya ves±li½ piŗ¹±ya p±visi. Ves±liya½ piŗ¹±ya caritv± pacch±bhatta½ piŗ¹ap±tapaµikkanto ±yasmanta½ ±nanda½ ±mantesi– “gaŗh±hi, ±nanda, nis²dana½. Yena c±p±la½ cetiya½ [p±v±lacetiya½ (sy±. ka½.)] tenupasaŖkamiss±ma div±vih±r±y±”ti. “Eva½ bhante”ti kho ±yasm± ±nando bhagavato paµissutv± nis²dana½ ±d±ya bhagavanta½ piµµhito piµµhito anubandhi. Atha kho bhagav± yena c±p±la½ cetiya½ tenupasaŖkami; upasaŖkamitv± pańńatte ±sane nis²di. ¾yasm±pi kho ±nando bhagavanta½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di. Ekamanta½ nisinna½ kho ±yasmanta½ ±nanda½ bhagav± etadavoca–
“Ramaŗ²y±, ±nanda, ves±l², ramaŗ²ya½ udena½ cetiya½, ramaŗ²ya½ gotamaka½ cetiya½, ramaŗ²ya½ sattamba½ cetiya½, ramaŗ²ya½ bahuputta½ cetiya½ [bahuputtakacetiya½ (sy±. ka½. p². ka.)], ramaŗ²ya½ s±randada½ cetiya½ [±nandacetiya½ (ka.), s±nandara½ (ka.)], ramaŗ²ya½ c±p±la½ cetiya½. Yassa kassaci, ±nanda, catt±ro iddhip±d± bh±vit± bahul²kat± y±n²kat± vatthukat± anuµµhit± paricit± susam±raddh±, so ±kaŖkham±no kappa½ v± tiµµheyya kapp±vasesa½ v±. Tath±gatassa kho, ±nanda, catt±ro iddhip±d± bh±vit± bahul²kat± y±n²kat± vatthukat± anuµµhit± paricit± susam±raddh±. ¾kaŖkham±no, ±nanda, tath±gato kappa½ v± tiµµheyya kapp±vasesa½ v±”ti.
Evampi kho ±yasm± ±nando bhagavat± o¼±rike nimitte kayiram±ne o¼±rike obh±se kayiram±ne n±sakkhi paµivijjhitu½; na bhagavanta½ y±ci– “tiµµhatu, bhante, bhagav± kappa½, tiµµhatu sugato kappa½ [sugato kapp±vasesa½ (p². ka.) d². ni. 2.167] bahujanahit±ya bahujanasukh±ya lok±nukamp±ya atth±ya hit±ya sukh±ya devamanuss±nan”ti yath± ta½ m±rena pariyuµµhitacitto.
Dutiyampi kho bhagav±…pe… tatiyampi kho bhagav± ±yasmanta½ ±nanda½ ±mantesi– “ramaŗ²y±, ±nanda, ves±l², ramaŗ²ya½ udena½ cetiya½, ramaŗ²ya½ gotamaka½ cetiya½, ramaŗ²ya½ sattamba½ cetiya½, ramaŗ²ya½ bahuputta½ cetiya½, ramaŗ²ya½ s±randada½ cetiya½, ramaŗ²ya½ c±p±la½ cetiya½. Yassa kassaci, ±nanda, catt±ro iddhip±d± bh±vit± bahul²kat± y±n²kat± vatthukat± anuµµhit± paricit± susam±raddh±, so ±kaŖkham±no kappa½ v± tiµµheyya kapp±vasesa½ v±. Tath±gatassa kho, ±nanda, catt±ro iddhip±d± bh±vit± bahul²kat± y±n²kat± vatthukat± anuµµhit± paricit± susam±raddh±. ¾kaŖkham±no, ±nanda, tath±gato kappa½ v± tiµµheyya kapp±vasesa½ v±”ti.
Evampi kho ±yasm± ±nando bhagavat± o¼±rike nimitte kayiram±ne o¼±rike obh±se kayiram±ne n±sakkhi paµivijjhitu½; na bhagavanta½ y±ci– “tiµµhatu, bhante, bhagav± kappa½, tiµµhatu sugato kappa½ bahujanahit±ya bahujanasukh±ya lok±nukamp±ya atth±ya hit±ya sukh±ya devamanuss±nan”ti yath± ta½ m±rena pariyuµµhitacitto.
Atha kho bhagav± ±yasmanta½ ±nanda½ ±mantesi– “gaccha kho tva½, ±nanda, yassa d±ni k±la½ mańńas²”ti. “Eva½, bhante”ti kho ±yasm± ±nando bhagavato paµissutv± uµµh±y±san± bhagavanta½ abhiv±detv± padakkhiŗa½ katv± avid³re ańńatarasmi½ rukkham³le nis²di. Atha kho m±ro p±pim±, acirapakkante ±yasmante ±nande, yena bhagav± tenupasaŖkami; upasaŖkamitv± bhagavanta½ etadavoca– “parinibb±tu d±ni, bhante, bhagav±, parinibb±tu d±ni sugato [parinibb±tu sugato (s². sy±. ka½.) evamuparipi]! Parinibb±nak±lo d±ni, bhante, bhagavato. Bh±sit± kho panes±, bhante, bhagavat± v±c±– ‘na t±v±ha½, p±pima parinibb±yiss±mi y±va me bhikkh³ na s±vak± bhavissanti viyatt± vin²t± vis±rad± bahussut± dhammadhar± dhamm±nudhammappaµipann± s±m²cippaµipann± anudhammac±rino, saka½ ±cariyaka½ uggahetv± ±cikkhissanti desessanti pańńapessanti paµµhapessanti vivarissanti vibhajissanti utt±n²karissanti [utt±ni½ karissanti (ka.), utt±nikarissanti (p².)], uppanna½ parappav±da½ sahadhammena suniggahita½ niggahetv± sapp±µih±riya½ dhamma½ desessant²”’ti.
Santi kho pana, bhante, etarahi bhikkh³ bhagavato s±vak± viyatt± vin²t± vis±rad± bahussut± dhammadhar± dhamm±nudhammappaµipann± s±m²cippaµipann± anudhammac±rino, saka½ ±cariyaka½ uggahetv± ±cikkhanti desenti pańńapenti paµµhapenti vivaranti vibhajanti utt±n²karonti, uppanna½ parappav±da½ sahadhammena suniggahita½ niggahetv± sapp±µih±riya½ dhamma½ desenti. Parinibb±tu d±ni, bhante, bhagav±, parinibb±tu d±ni, sugato! Parinibb±nak±lo d±ni, bhante, bhagavato.
“Bh±sit± kho panes±, bhante, bhagavat± v±c±– ‘na t±v±ha½, p±pima, parinibb±yiss±mi y±va me bhikkhuniyo na s±vik± bhavissanti viyatt± vin²t± vis±rad± bahussut± dhammadhar± dhamm±nudhammappaµipann± s±m²cippaµipann± anudhammac±riniyo, saka½ ±cariyaka½ uggahetv± ±cikkhissanti desessanti pańńapessanti paµµhapessanti vivarissanti vibhajissanti utt±n²karissanti, uppanna½ parappav±da½ sahadhammena suniggahita½ niggahetv± sapp±µih±riya½ dhamma½ desessant²”’ti.
“Santi kho pana, bhante, etarahi bhikkhuniyo bhagavato s±vik± viyatt± vin²t± vis±rad± bahussut± dhammadhar± dhamm±nudhammappaµipann± s±m²cippaµipann± anudhammac±riniyo, saka½ ±cariyaka½ uggahetv± ±cikkhanti desenti pańńapenti paµµhapenti vivaranti vibhajanti utt±n²karonti, uppanna½ parappav±da½ sahadhammena suniggahita½ niggahetv± sapp±µih±riya½ dhamma½ desenti. Parinibb±tu d±ni, bhante, bhagav±, parinibb±tu d±ni, sugato! Parinibb±nak±lo d±ni, bhante, bhagavato.
“Bh±sit± kho panes±, bhante, bhagavat± v±c±– ‘na t±v±ha½, p±pima, parinibb±yiss±mi y±va me up±sak±…pe… y±va me up±sik± na s±vik± bhavissanti viyatt± vin²t± vis±rad± bahussut± dhammadhar± dhamm±nudhammappaµipann± s±m²cippaµipann± anudhammac±riniyo, saka½ ±cariyaka½ uggahetv± ±cikkhissanti desessanti pańńapessanti paµµhapessanti vivarissanti vibhajissanti utt±n²karissanti, uppanna½ parappav±da½ sahadhammena suniggahita½ niggahetv± sapp±µih±riya½ dhamma½ desessant²”’ti.
“Santi kho pana, bhante, etarahi up±sak±…pe… up±sik± bhagavato s±vik± viyatt± vin²t± vis±rad± bahussut± dhammadhar± dhamm±nudhammappaµipann± s±m²cippaµipann± anudhammac±riniyo saka½ ±cariyaka½ uggahetv± ±cikkhanti desenti pańńapenti paµµhapenti vivaranti vibhajanti utt±n²karonti, uppanna½ parappav±da½ sahadhammena suniggahita½ niggahetv± sapp±µih±riya½ dhamma½ desenti. Parinibb±tu d±ni, bhante, bhagav±, parinibb±tu d±ni, sugato! Parinibb±nak±lo d±ni, bhante, bhagavato.
“Bh±sit± kho panes±, bhante, bhagavat± v±c±– ‘na t±v±ha½, p±pima, parinibb±yiss±mi y±va me ida½ brahmacariya½ na iddhańceva bhavissati ph²tańca vitth±rita½ b±hujańńa½ puthubh³ta½ y±va devamanussehi suppak±sitan’ti. Tayida½, bhante, bhagavato brahmacariya½ iddhańceva ph²tańca vitth±rita½ b±hujańńa½ puthubh³ta½ y±va devamanussehi suppak±sita½. Parinibb±tu d±ni, bhante, bhagav±, parinibb±tu d±ni sugato. Parinibb±nak±lo d±ni, bhante, bhagavato”ti.
Eva½ vutte bhagav± m±ra½ p±pimanta½ etadavoca– “appossukko tva½, p±pima, hohi. Na cira½ [nacirasseva (ka.)] tath±gatassa parinibb±na½ bhavissati. Ito tiŗŗa½ m±s±na½ accayena tath±gato parinibb±yissat²”ti. Atha kho bhagav± c±p±le cetiye sato sampaj±no ±yusaŖkh±ra½ ossaji. Ossaµµhe ca [osajje pana (ka.)] bhagavat± ±yusaŖkh±re mah±bh³mic±lo ahosi bhi½sanako lomaha½so, devadundubhiyo [devadudrabhiyo (ka.)] ca phali½su. Atha kho bhagav± etamattha½ viditv± t±ya½ vel±ya½ ima½ ud±na½ ud±nesi–
“Tulamatulańca sambhava½, bhavasaŖkh±ramavassaji muni;
ajjhattarato sam±hito, abhindi kavacamivattasambhavan”ti. Dasama½.

C±p±lavaggo paµhamo.

Tassudd±na½–
Ap±r±pi viraddho ca, ariy± nibbid±pi ca;
padesa½ samatta½ bhikkhu, buddha½ ń±ŗańca cetiyanti.