2. Pañcar±jasuttavaººan±
123. Dutiye r³p±ti n²lap²t±dibheda½ r³p±rammaºa½. K±m±na½ agganti eta½ k±m±na½ uttama½ seµµhanti r³pagaruko ±ha. Sesesupi eseva nayo. Yatoti yad±. Man±papariyantanti man±panipphattika½ man±pakoµika½. Tattha dve man±p±ni puggalaman±pa½ sammutiman±pañca. Puggalaman±pa½ n±ma ya½ ekassa puggalassa iµµha½ kanta½ hoti, tadeva aññassa aniµµha½ akanta½. Paccantav±s²nañhi gaº¹upp±d±pi iµµh± honti kant± man±p±, majjhimadesav±s²na½ atijegucch±. Tesañca morama½s±d²ni iµµh±ni honti, itaresa½ t±ni atijegucch±ni. Ida½ puggalaman±pa½. Itara½ sammutiman±pa½. Iµµh±niµµh±rammaºa½ n±ma loke paµivibhatta½ natthi, vibhajitv± pana dassetabba½. Vibhajantena ca na ati-issar±na½ mah±sammatamah±sudassanadhamm±sok±d²na½ vasena vibhajitabba½. Tesañhi dippakappampi ±rammaºa½ aman±pa½ upaµµh±ti. Atiduggat±na½ dullabhannap±n±na½ vasenapi na vibhajitabba½. Tesañhi kaº±jakabhattasitth±nipi p³tima½sassa rasopi atimadhuro amatasadiso hoti. Majjhim±na½ pana gaºakamah±mattaseµµhi kuµumbikav±ºij±d²na½ k±lena iµµha½ k±lena aniµµha½ labham±n±na½ vasena vibhajitabba½. Tañca paneta½ ±rammaºa½ javana½ paricchinditu½ na sakkoti. Javanañhi iµµhepi rajjati aniµµhepi, iµµhepi dussati aniµµhepi. Ekantato pana vip±kacitta½ iµµh±niµµha½ paricchindati. Kiñc±pi hi micch±diµµhik± buddha½ v± saªgha½ v± mah±cetiy±d²ni v± u¼±r±ni ±rammaº±ni disv± akkh²ni pidahanti domanassa½ ±pajjanti, dhammasadda½ sutv± kaººe thakenti, cakkhuviññ±ºasotaviññ±º±ni pana tesa½ kusalavip±k±neva honti. Kiñc±pi g³thas³kar±dayo g³thagandha½ gh±yitv± kh±ditu½ labhiss±m±ti somanassaj±t± honti, g³thadassane pana nesa½ cakkhuviññ±ºa½, tassa gandhagh±yane gh±naviññ±ºa½, rasas±yane jivh±viññ±ºañca akusalavip±kameva hoti. Bhagav± pana puggalaman±pata½ sandh±ya te ca, mah±r±ja, r³p±ti-±dim±ha. Candanaªgalikoti ida½ tassa up±sakassa n±ma½. Paµibh±ti ma½ bhagav±ti bhagav± mayha½ eka½ k±raºa½ upaµµh±ti paññ±yati. Tassa te pañca r±j±no ±muttamaºikuº¹ale sajjit±ya ±p±nabh³miy± nisinnavaseneva mahat± r±j±nubh±vena paramena issariyavibhavena ±gantv±pi dasabalassa santike µhitak±lato paµµh±ya div± pad²pe viya udak±bhisitte aªg±re viya s³riyuµµh±ne khajjopanake viya ca hatappabhe hatasobhe ta½ tath±gatañca tehi sataguºena sahassaguºena virocam±na½ disv±, “mahant± vata bho buddh± n±m±”ti paµibh±na½ udap±di. Tasm± evam±ha. Kokanadanti padumasseveta½ vevacana½. P±toti k±lasseva. Siy±ti bhaveyya. Av²tagandhanti avigatagandha½. Aªg²rasanti samm±sambuddha½. Bhagavato hi aªgato rasmiyo nikkhamanti, tasm± aªg²rasoti vuccati. Yath± kokanadasaªkh±ta½ paduma½ p±tova phulla½ av²tagandha½ siy±, evameva bhagavanta½ aªg²rasa½ tapanta½ ±diccamiva antalikkhe virocam±na½ pass±ti ayamettha saªkhepattho. Bhagavanta½ acch±des²ti bhagavato ad±s²ti attho. Lokavoh±rato panettha ²disa½ vacana½ hoti. So kira up±sako– “ete tath±gatassa guºesu pas²ditv± mayha½ pañca uttar±saªge denti, ahampi te bhagavatova dass±m²”ti cintetv± ad±si. Dutiya½.