8. Sakalikasuttavaŗŗan±

38. Aµµhame maddakucchisminti eva½n±make uyy±ne. Tańhi aj±tasattumhi kucchigate tassa m±tar±– “aya½ mayha½ kucchigato gabbho rańńo sattu bhavissati. Ki½ me imin±”ti? Gabbhap±tanattha½ kucchi madd±pit±. Tasm± “maddakucch²”ti saŖkha½ gata½. Mig±na½ pana abhayav±satth±ya dinnatt± migad±yoti vuccati.
Tena kho pana samayen±ti ettha aya½ anupubbikath±– devadatto hi aj±tasattu½ niss±ya dhanuggahe ca dhanap±lakańca payojetv±pi tath±gatassa j²vitantar±ya½ k±tu½ asakkonto “sahattheneva m±ress±m²”ti gijjhak³µapabbata½ abhiruhitv± mahanta½ k³µ±g±rappam±ŗa½ sila½ ukkhipitv±, “samaŗo gotamo cuŗŗavicuŗŗo hot³”ti pavijjhi. Mah±th±mav± kiresa pańcanna½ hatth²na½ bala½ dh±reti. Aµµh±na½ kho paneta½, ya½ buddh±na½ par³pakkamena j²vitantar±yo bhaveyy±ti ta½ tath±gatassa sar²r±bhimukha½ ±gacchanta½ ±k±se ańń± sil± uµµhahitv± sampaµicchi. Dvinna½ sil±na½ sampah±rena mahanto p±s±ŗassa sakalik± uµµhahitv± bhagavato piµµhip±dapariyanta½ abhihani, p±do mah±pharasun± pahato viya samuggatalohitena l±kh±rasamakkhito viya ahosi. Bhagav± uddha½ ulloketv± devadatta½ etadavoca– “bahu tay± moghapurisa, apuńńa½ pasuta½, yo tva½ paduµµhacitto vadhakacitto tath±gatassa lohita½ upp±des²”ti. Tato paµµh±ya bhagavato aph±su j±ta½. Bhikkh³ cintayi½su– “aya½ vih±ro ujjaŖgalo visamo, bah³na½ khattiy±d²nańceva pabbajit±nańca anok±so”ti. Te tath±gata½ mańcasivik±ya ±d±ya maddakucchi½ nayi½su. Tena vutta½– “tena kho pana samayena bhagavato p±do sakalik±ya khato hot²”ti.
Bhus±ti balavatiyo. Sudanti nip±tamatta½. Dukkhanti sukhapaµikkhepo. Tibb±ti bahal±. Khar±ti pharus±. Kaµuk±ti tikhiŗ±. As±t±ti amadhur±. Na t±su mano appeti, na t± mana½ app±yanti va¹¹hent²ti aman±p±. Sato sampaj±noti vedan±dhiv±sanasatisampajańńena samann±gato hutv±. Avihańńam±noti ap²¼iyam±no, samparivattas±yit±ya vedan±na½ vasa½ agacchanto.
S²haseyyanti ettha k±mabhogiseyy±, petaseyy±, s²haseyy±, tath±gataseyy±ti catasso seyy±. Tattha “yebhuyyena, bhikkhave, k±mabhog² satt± v±mena passena sent²”ti aya½ k±mabhogiseyy±. Tesu hi yebhuyyena dakkhiŗapassena say±no n±ma natthi. “Yebhuyyena, bhikkhave, pet± utt±n± sent²”ti aya½ petaseyy±. Appama½salohitatt± hi aµµhisaŖgh±µajaµit± ekena passena sayitu½ na sakkonti, utt±n±va senti. “Yebhuyyena, bhikkhave, s²ho migar±j± naŖguµµha½ antarasatthimhi anupakkhipitv± dakkhiŗena passena set²”ti aya½ s²haseyy±. Tejussadatt± hi s²ho migar±j± dve purimap±de ekasmi½, ‘pacchimap±de ekasmi½ µh±ne µhapetv± naŖguµµha½ antarasatthimhi pakkhipitv± purimap±dapacchimap±danaŖguµµh±na½ µhitok±sa½ sallakkhetv± dvinna½ purimap±d±na½ matthake s²sa½ µhapetv± sayati, divasampi sayitv± pabujjham±no na utrasanto pabujjhati, s²sa½ pana ukkhipitv± purimap±d±d²na½ µhitok±sa½ sallakkheti’. Sace kińci µh±na½ vijahitv± µhita½ hoti, “nayida½ tuyha½ j±tiy±, na s³rabh±vassa anur³pan”ti anattamano hutv± tattheva sayati, na gocar±ya pakkamati. Avijahitv± µhite pana “tuyha½ j±tiy± ca s³rabh±vassa ca anur³pamidan”ti haµµhatuµµho uµµh±ya s²havijambhita½ vijambhitv± kesarabh±ra½ vidhunitv± tikkhattu½ s²han±da½ naditv± gocar±ya pakkamati. Catutthajjh±naseyy± pana “tath±gataseyy±”ti vuccati. T±su idha s²haseyy± ±gat±. Ayańhi tejussada-iriy±pathatt± uttamaseyy± n±ma.
P±de p±danti dakkhiŗap±de v±map±da½. Acc±dh±y±ti ati-±dh±ya, ²saka½ atikkamma µhapetv± Gopphakena hi gopphake j±ŗun± v± j±ŗumhi saŖghaµµiyam±ne abhiŗha½ vedan± uppajjati, citta½ ekagga½ na hoti, seyy± aph±suk± hoti. Yath± na saŖghaµµeti, eva½ atikkamma µhapite vedan± nuppajjati, citta½ ekagga½ hoti, seyy± ph±su hoti. Tasm± eva½ nipajji. Sato sampaj±noti sayanaparigg±hakasatisampajańńena samann±gato. “Uµµh±nasańńan”ti panettha na vutta½, gil±naseyy± hes± tath±gatassa.
Sattasat±ti imasmi½ sutte sabb±pi t± devat± gil±naseyyaµµh±na½ ±gat±. Ud±na½ ud±nes²ti gil±naseyya½ ±gat±na½ domanassena bhavitabba½ siy±. Im±sa½ pana tath±gatassa vedan±dhiv±sana½ disv±, “aho buddh±na½ mah±nubh±vat±! Evar³p±su n±ma vedan±su vattam±n±su vik±ramattampi natthi, sir²sayane alaŖkaritv± µhapitasuvaŗŗar³paka½ viya anińjam±nena k±yena nipanno, id±nissa adhikatara½ mukhavaŗŗo virocati, ±bh±sampanno puŗŗacando viya sampati vikasita½ viya ca aravinda½ assa mukha½ sobhati, k±yepi vaŗŗ±yatana½ id±ni susammaµµhakańcana½ viya vippas²dat²”ti ud±na½ udap±di.
N±go vata bhoti, ettha bhoti dhamm±lapana½. Balavantaµµhena n±go. N±gavat±ti n±gabh±vena. S²ho vat±ti-±d²su asant±sanaµµhena s²ho. Byattaparicayaµµhena k±raŗ±k±raŗaj±nanena v± ±j±n²yo. Appaµisamaµµhena nisabho. Gavasatajeµµhako hi usabho, gavasahassajeµµhako vasabho, gavasatasahassajeµµhako nisabhoti vuccati. Bhagav± pana appaµisamaµµhena ±sabha½ µh±na½ paµij±n±ti. Tenevatthena idha “nisabho”ti vutto. Dhurav±haµµhena dhorayho. Nibbisevanaµµhena danto.
Pass±ti aniyamit±ŗatti. Sam±dhinti arahattaphalasam±dhi½. Suvimuttanti phalavimuttiy± suvimutta½. R±g±nugata½ pana citta½ abhinata½ n±ma hoti, dos±nugata½ apanata½. Tadubhayapaµikkhepena na c±bhinata½ na c±panatanti ±ha. Na ca sasaŖkh±raniggayhav±ritagatanti na sasaŖkh±rena sappayogena kilese niggahetv± v±ritavata½, kiles±na½ pana chinnatt± vata½ phalasam±dhin± sam±hitanti attho. Atikkamitabbanti viheµhetabba½ ghaµµetabba½. Adassan±ti ańń±ŗ±. Ańń±ŗ² hi andhab±lova evar³pe satthari aparajjheyy±ti devadatta½ ghaµµayam±n± vadanti.
Pańcaved±ti itih±sapańcam±na½ ved±na½ dh±rak±. Sata½ samanti vassasata½. Tapass²ti tapanissitak± hutv±. Caranti carant±. Na samm±vimuttanti sacepi evar³p± br±hmaŗ± vassasata½ caranti, cittańca nesa½ samm± vimutta½ na hoti. H²nattar³p± na p±ra½ gam± teti h²nattasabh±v± te nibb±naŖgam± na honti. “H²natthar³p±”tipi p±µho, h²natthaj±tik± parih²natth±ti attho. Taŗh±dhipann±ti taŗh±ya ajjhotthaµ±. Vatas²labaddh±ti ajavatakukkuravat±d²hi ca vatehi t±diseheva ca s²lehi baddh±. L³kha½ tapanti pańc±tapat±pana½ kaŗµakaseyy±dika½ tapa½. Id±ni s± devat± s±sanassa niyy±nikabh±va½ kathent² na m±nak±mass±ti-±dim±ha. Ta½ vuttatthamev±ti. Aµµhama½.