7. Samayasuttavaººan±
37. Sattame sakkes³ti “saky± vata, bho kum±r±”ti (d². ni. 1.267) ud±na½ paµicca sakk±ti laddhan±m±na½ r±jakum±r±na½ niv±so ekopi janapado r³¼h²saddena sakk±ti vuccati Tasmi½ sakkesu janapade. Mah±vaneti saya½j±te aropime himavantena saddhi½ ek±baddhe mahati vane. Sabbeheva arahanteh²ti ima½ sutta½ kathitadivaseyeva patta-arahantehi. Tatr±ya½ anupubbikath±– s±kiyakoliy± hi kira kapilavatthunagarassa ca koliyanagarassa ca antare rohiºi½ n±ma nadi½ ekeneva ±varaºena bandh±petv± sass±ni k±renti. Atha jeµµham³lam±se sassesu mil±yantesu ubhayanagarav±s²nampi kammak±r± sannipati½su. Tattha koliyanagarav±sino ±ha½su– “ida½ udaka½ ubhayato ±hariyam±na½ na tumh±ka½, na amh±ka½ pahossati amh±ka½ pana sassa½ ekena udakeneva nipphajjissati, ida½ udaka½ amh±ka½ deth±”ti. Kapilavatthuv±sino ±ha½su– “tumhesu koµµhe p³retv± µhitesu maya½ rattasuvaººan²lamaºik±¼akah±paºe ca gahetv± pacchipasibbak±dihatth± na sakkhiss±ma tumh±ka½ gharadv±re vicaritu½, amh±kampi sassa½ ekeneva udakena nipphajjissati, ida½ udaka½ amh±ka½ deth±”ti. “Na maya½ dass±m±”ti. “Mayampi na dass±m±”ti. Eva½ katha½ va¹¹hetv± eko uµµh±ya ekassa pah±ra½ ad±si, sopi aññass±ti eva½ aññamañña½ paharitv± r±jakul±na½ j±ti½ ghaµµetv± kalaha½ va¹¹hayi½su. Koliyakammak±r± vadanti– “tumhe kapilavatthuv±sike gahetv± gajjatha, ye soºasiªg±l±dayo viya attano bhagin²hi saddhi½ sa½vasi½su, etesa½ hatthino ca ass± ca phalak±vudh±ni ca amh±ka½ ki½ karissant²”ti? S±kiyakammak±r± vadanti– “tumhe d±ni kuµµhino d±rake gahetv± gajjatha, ye an±th± niggatik± tiracch±n± viya kolarukkhe vasi½su, etesa½ hatthino ca ass± ca phalak±vudh±ni ca amh±ka½ ki½ karissant²”ti? Te gantv± tasmi½ kamme niyutta-amacc±na½ kathesu½, amacc± r±jakul±na½ kathesu½. Tato s±kiy±– “bhagin²hi saddhi½ sa½vasitak±na½ th±mañca balañca dassess±m±”ti yuddhasajj± nikkhami½su. Koliy±pi– “kolarukkhav±s²na½ th±mañca balañca dassess±m±”ti yuddhasajj± nikkhami½su. Bhagav±pi rattiy± pacc³sasamayeva mah±karuº±sam±pattito uµµh±ya loka½ volokento ime eva½ yuddhasajje nikkhamante addasa. Disv±– “mayi gate aya½ kalaho v³pasammissati nu kho ud±hu no”ti upadh±rento– “ahamettha gantv± kalahav³pasamanattha½ t²ºi j±tak±ni kathess±mi, tato kalaho v³pasammissati. Atha s±maggid²panatth±ya dve j±tak±ni kathetv± attadaº¹asutta½ desess±mi. Desana½ sutv± ubhayanagarav±sinopi a¹¹hatiy±ni a¹¹hatiy±ni kum±rasat±ni dassanti, aha½ te pabb±jess±mi, tad± mah±sam±gamo bhavissat²”ti sanniµµh±na½ ak±si. Tasm± imesu yuddhasajjesu nikkhamantesu kassaci an±rocetv± sayameva pattac²varam±d±ya gantv± dvinna½ sen±na½ antare ±k±se pallaªka½ ±bhujitv± chabbaººarasmiyo vissajjetv± nis²di. Kapilavatthuv±sino bhagavanta½ disv±va, “amh±ka½ ñ±tiseµµho satth± ±gato. Diµµho nu kho tena amh±ka½ kalahakaraºabh±vo”ti cintetv±, “na kho pana sakk± bhagavati ±gate amhehi parassa sar²re sattha½ p±tetu½. Koliyanagarav±sino amhe hanantu v± bajjhantu v±”ti. ¾vudh±ni cha¹¹etv±, bhagavanta½ vanditv±, nis²di½su. Koliyanagarav±sinopi tatheva cintetv± ±vudh±ni cha¹¹etv±, bhagavanta½ vanditv±, nis²di½su. Bhagav± j±nantova, “kasm± ±gatattha, mah±r±j±”ti pucchi? “Na, bhagav±, titthak²¼±ya na pabbatak²¼±ya, na nad²k²¼±ya, na giridassanattha½, imasmi½ pana µh±ne saªg±ma½ paccupaµµhapetv± ±gatamh±”ti. “Ki½ niss±ya vo kalaho, mah±r±j±ti? Udaka½, bhanteti. Udaka½ ki½ agghati, mah±r±j±ti? Appa½, bhanteti. Pathav² n±ma ki½ agghati, mah±r±j±ti? Anaggh±, bhanteti. Khattiy± ki½ agghant²ti? Khattiy± n±ma anaggh±, bhanteti. Appam³la½ udaka½ niss±ya kimattha½ anagghe khattiye n±setha, mah±r±ja, kalahe ass±do n±ma natthi, kalahavasena, mah±r±ja, aµµh±ne vera½ katv± ek±ya rukkhadevat±ya k±¼as²hena saddhi½ baddh±gh±to sakalampi ima½ kappa½ anuppattoyev±ti vatv± phandanaj±taka½ (j±. 1.13.14 ±dayo) kathesi”. Tato “parapattiyena n±ma, mah±r±ja, na bhavitabba½. Parapattiy± hutv± hi ekassa sasakassa kath±ya tiyojanasahassavitthate himavante catuppadagaº± mah±samudda½ pakkhandino ahesu½. Tasm± parapattiyena na bhavitabban”ti vatv±, pathav²-undriyaj±taka½ kathesi. Tato “kad±ci, mah±r±ja, dubbalopi mah±balassa randha½ vivara½ passati, kad±ci mah±balo dubbalassa. Laµukik±pi hi sakuºik± hatthin±ga½ gh±tes²”ti laµukikaj±taka½ (j±. 1.5.39 ±dayo) kathesi. Eva½ kalahav³pasamanatth±ya t²ºi j±tak±ni kathetv± s±maggiparid²panatth±ya dve j±tak±ni kathesi. Katha½? “Samagg±nañhi, mah±r±ja, koci ot±ra½ n±ma passitu½ na sakkot²ti vatv±, rukkhadhammaj±taka½ (j±. 1.1.74) kathesi Tato “samagg±na½, mah±r±ja, koci vivara½ dassitu½ na sakkhi. Yad± pana aññamañña½ viv±damaka½su, atha te nes±daputto j²vit± voropetv± ±d±ya gatoti viv±de ass±do n±ma natth²”ti vatv±, vaµµakaj±taka½ (j±. 1.1.118) kathesi. Eva½ im±ni pañca j±tak±ni kathetv± avas±ne attadaº¹asutta½ (su. ni. 941 ±dayo) kathesi. R±j±no pasann±– “sace satth± n±gamissa, maya½ sahatth± aññamañña½ vadhitv± lohitanadi½ pavattayiss±ma. Amh±ka½ puttabh±taro ca gehadv±re na passeyy±ma, s±sanapaµis±sanampi no ±haraºako n±bhavissa. Satth±ra½ niss±ya no j²vita½ laddha½. Sace pana satth± ±g±ra½ ajjh±vasissa d²pasahassadvayapariv±ra½ catumah±d²parajjamassa hatthagata½ abhavissa, atirekasahassa½ kho panassa putt± abhavissa½su, tato khattiyapariv±ro avicarissa. Ta½ kho panesa sampatti½ pah±ya nikkhamitv± sambodhi½ patto. Id±nipi khattiyapariv±royeva vicarat³”ti ubhayanagarav±sino a¹¹hatiy±ni a¹¹hatiy±ni kum±rasat±ni ada½su. Bhagav±pi te pabb±jetv± mah±vana½ agam±si. Tesa½ garug±ravena na attano ruciy± pabbajit±na½ anabhirati uppajji. Pur±ºadutiyik±yopi tesa½– “ayyaputt± ukkaºµhantu, ghar±v±so na saºµh±t²”ti-±d²ni vatv± s±sana½ pesenti. Te ca atirekatara½ ukkaºµhi½su. Bhagav± ±vajjento tesa½ anabhiratibh±va½ ñatv±– “ime bhikkh³ m±disena buddhena saddhi½ ekato vasant± ukkaºµhanti, handa nesa½ kuº±ladahassa vaººa½ kathetv± tattha netv± anabhirati½ vinodem²”ti kuº±ladahassa vaººa½ kathesi. Te ta½ daµµhuk±m± ahesu½. Daµµhuk±mattha, bhikkhave, kuº±ladahanti? ¾ma bhagav±ti. Yadi eva½ etha gacch±m±ti. Iddhimant±na½ bhagav± gamanaµµh±na½ maya½ katha½ gamiss±m±ti. Tumhe gantuk±m± hotha, aha½ mam±nubh±vena gahetv± gamiss±m²ti. S±dhu, bhanteti. Bhagav± pañca bhikkhusat±ni gahetv± ±k±se uppatitv± kuº±ladahe patiµµh±ya te bhikkh³ ±ha– “bhikkhave, imasmi½ kuº±ladahe yesa½ macch±na½ n±ma½ na j±n±tha mama½ pucchath±”ti. Te pucchi½su. Bhagav± pucchita½ pucchita½ kathesi. Na kevalañca, macch±na½yeva, tasmi½ vanasaº¹e rukkh±nampi pabbatap±de dvipadacatuppadasakuº±nampi n±m±ni pucch±petv± kathesi. Atha dv²hi sakuºehi mukhatuº¹akena ¹a½sitv± gahitadaº¹ake nisinno kuº±lasakuºar±j± purato pacchato ubhosu ca passesu sakuºasaªghaparivuto ±gacchati. Bhikkh³ ta½ disv±– “esa, bhante, imesa½ sakuº±na½ r±j± bhavissati, pariv±r± ete etass±”ti maññ±m±ti. Evameta½, bhikkhave, ayampi mameva va½so mama paveº²ti. Id±ni t±va maya½, bhante, ete sakuºe pass±ma. Ya½ pana bhagav± “ayampi mameva va½so mama paveº²”ti ±ha, ta½ sotuk±mamh±ti. Sotuk±mattha, bhikkhaveti? ¾ma bhagav±ti. Tena hi suº±th±ti t²hi g±th±satehi maº¹etv± kuº±laj±taka½ (j±. 2.21.kuº±laj±taka) kathento anabhirati½ vinodesi. Desan±pariyos±ne sabbepi sot±pattiphale patiµµhahi½su, maggeneva ca nesa½ iddhipi ±gat±. Bhagav± “hotu t±va ettaka½ tesa½ bhikkh³nan”ti ±k±se uppatitv± mah±vanameva agam±si. Tepi bhikkh³ gamanak±le dasabalassa ±nubh±vena gantv± ±gamanak±le attano ±nubh±vena bhagavanta½ pariv±retv± mah±vane otari½su. Bhagav± paññatt±sane nis²ditv± te bhikkh³ ±mantetv±– “etha, bhikkhave, nis²datha. Uparimaggattayavajjh±na½ vo kiles±na½ kammaµµh±na½ kathess±m²”ti kammaµµh±na½ kathesi. Bhikkh³ cintayi½su– “bhagav± amh±ka½ anabhiratabh±va½ ñatv± kuº±ladaha½ netv± anabhirati½ vinodesi, tattha sot±pattiphala½ patt±na½ no id±ni idha tiººa½ magg±na½ kammaµµh±na½ ad±si, na kho pana amhehi ‘sot±pann± mayan’ti v²tin±metu½ vaµµati, purisapurisehi no bhavitu½ vaµµat²”ti te dasabalassa p±de vanditv± uµµh±ya nis²dana½ papphoµetv± visu½ visu½ pabbh±rarukkham³lesu nis²di½su. Bhagav± cintesi– “ime bhikkh³ pakatiy±pi avissaµµhakammaµµh±n±, laddhup±yassa pana bhikkhuno kilamanak±raºa½ n±ma natthi. Gacchant± gacchant± ca vipassana½ va¹¹hetv± arahatta½ patv± ‘attan± paµividdhaguºa½ ±rocess±m±’ti mama santika½ ±gamissanti. Etesu ±gatesu dasasahassacakkav±¼adevat± ekacakkav±¼e sannipatissanti, mah±samayo bhavissati, vivitte ok±se may± nis²ditu½ vaµµat²”ti tato vivitte ok±se buddh±sana½ paññ±petv± nis²di. Sabbapaµhama½ kammaµµh±na½ gahetv± gatatthero saha paµisambhid±hi arahatta½ p±puºi. Tato aparo tato aparoti pañcasat±pi paduminiya½ padum±ni viya vikasi½su. Sabbapaµhama½ arahatta½ pattabhikkhu “bhagavato ±rocess±m²”ti pallaªka½ vinibbhujitv± nis²dana½ papphoµetv± uµµh±ya dasabal±bhimukho ahosi. Eva½ aparopi aparop²ti pañcasat± bhattas±la½ pavisant± viya paµip±µiy±va ±gami½su. Paµhama½ ±gato vanditv± nis²dana½ paññ±petv±, ekamanta½ nis²ditv±, paµividdhaguºa½ ±rocetuk±mo “atthi nu kho añño koci? Natth²”ti nivattitv± ±gatamagga½ olokento aparampi addasa aparampi addasayev±ti sabbepi te ±gantv± ekamanta½ nis²ditv±, aya½ imassa har±yam±no na kathesi, aya½ imassa har±yam±no na kathesi. Kh²º±sav±na½ kira dve ±k±r± honti– “aho vata may± paµividdhaguºa½ sadevako loko khippameva paµivijjheyy±”ti citta½ uppajjati. Paµividdhabh±va½ pana nidhiladdhapuriso viya na aññassa ±rocetuk±m± honti. Eva½ osaµamatte pana tasmi½ ariyamaº¹ale p±c²nayugandharaparikkhepato abbh± mahik± dh³mo rajo r±h³ti, imehi upakkilesehi vippamutta½ buddhupp±dapaµimaº¹itassa lokassa r±maºeyyakadassanattha½ p±c²nadis±ya ukkhittarajatamayamah±-±d±samaº¹ala½ viya, nemivaµµiya½ gahetv±, parivattiyam±narajatacakkasassirika½ puººacandamaº¹ala½ ullaªghitv±, anilapatha½ paµipajjittha. Iti evar³pe khaºe laye muhutte bhagav± sakkesu viharati kapilavatthusmi½ mah±vane mahat± bhikkhusaªghena saddhi½ pañcamattehi bhikkhusatehi sabbeheva arahantehi. Tattha bhagav±pi mah±sammatassa va½se uppanno, tepi pañcasat± bhikkh³ mah±sammatassa kule uppann±. Bhagav±pi khattiyagabbhe j±to, tepi khattiyagabbhe j±t±. Bhagav±pi r±japabbajito, tepi r±japabbajit±. Bhagav±pi setacchatta½ pah±ya hatthagata½ cakkavattirajja½ nissajjitv± pabbajito, tepi setacchatta½ pah±ya hatthagat±ni rajj±ni vissajjitv± pabbajit±. Iti bhagav± parisuddhe ok±se, parisuddhe rattibh±ge, saya½ parisuddho parisuddhapariv±ro, v²tar±go v²tar±gapariv±ro, v²tadoso v²tadosapariv±ro, v²tamoho v²tamohapariv±ro, nittaºho nittaºhapariv±ro, nikkileso nikkilesapariv±ro, santo santapariv±ro, danto dantapariv±ro, mutto muttapariv±ro, ativiya virocat²ti. Vaººabh³mi n±mes±, yattaka½ sakkoti, tattaka½ vattabba½. Iti ime bhikkh³ sandh±ya vutta½, “pañcamattehi bhikkhusatehi sabbeheva arahanteh²”ti. Yebhuyyen±ti bahutar± sannipatit±, mand± na sannipatit± asaññ² ar³p±vacaradevat± sam±pannadevat±yo ca. Tatr±ya½ sannip±takkamo– mah±vanassa kira s±mant± devat± cali½su, “±y±ma bho! Buddhadassana½ n±ma bah³pak±ra½, dhammassavana½ bah³pak±ra½, bhikkhusaªghadassana½ bah³pak±ra½. ¾y±ma ±y±m±”ti! Mah±sadda½ kurum±n± ±gantv± bhagavantañca ta½muhutta½ arahattappattakh²º±save ca vanditv± ekamanta½ aµµha½su. Eteneva up±yena t±sa½ t±sa½ sadda½ sutv± saddantara-a¹¹hag±vutag±vuta-a¹¹hayojanayojan±divasena tiyojanasahassavitthate himavante, tikkhattu½ tesaµµhiy± nagarasahassesu, navanavutiy± doºamukhasatasahassesu, chanavutiy± paµµanakoµisatasahassesu, chapaºº±s±ya ratan±kares³ti sakalajambud²pe, pubbavidehe, aparagoy±ne, uttarakurumhi, dv²su parittad²pasahasses³ti sakalacakkav±¼e, tato dutiyatatiyacakkav±¼eti eva½ dasasahassacakkav±¼esu devat± sannipatit±ti veditabb±. Dasasahassacakkav±¼añhi idha dasalokadh±tuyoti adhippeta½. Tena vutta½– “dasahi ca lokadh±t³hi devat± yebhuyyena sannipatit± hont²”ti. Eva½ sannipatit±hi devat±hi sakalacakkav±¼agabbha½ y±va brahmalok± s³cighare nirantara½ pakkhittas³c²hi viya paripuººa½ hoti. Tattha brahmalokassa eva½ uccattana½ veditabba½– lohap±s±de kira sattak³µ±g±rasamo p±s±ºo brahmaloke µhatv± adho khitto cat³hi m±sehi pathavi½ p±puº±ti. Eva½ mahante ok±se yath± heµµh± µhatv± khitt±ni pupph±ni v± dh³mo v± upari gantu½, upari v± µhatv± khittas±sap± heµµh± otaritu½ antara½ na labhanti, eva½ nirantar± devat± ahesu½. Yath± kho pana cakkavattirañño nisinnaµµh±na½ asamb±dha½ hoti, ±gat±gat± mahesakkh± khattiy± ok±sa½ labhantiyeva, parato parato pana atisamb±dha½ hoti. Evameva bhagavato nisinnaµµh±na½ asamb±dha½, ±gat±gat± mahesakkh± dev± ca brahm±no ca ok±sa½ labhantiyeva. Api suda½ bhagavato ±sann±sannaµµh±ne v±lagganittudanamatte padese dasapi v²satipi dev± sukhume attabh±ve m±petv± aµµha½su. Sabbaparato saµµhi saµµhi devat± aµµha½su. Suddh±v±sak±yik±nanti suddh±v±sav±s²na½. Suddh±v±s± n±ma suddh±na½ an±g±mikh²º±sav±na½ ±v±s± pañca brahmalok±. Etadahos²ti kasm± ahosi? Te kira brahm±no sam±patti½ sam±pajjitv± yath± paricchedena vuµµhit± brahmabhavana½ olokent± pacch±bhatte bhattageha½ viya suññata½ addasa½su. Tato “kuhi½ brahm±no gat±”ti ±vajjant± mah±sam±gama½ ñatv± “aya½ sam±gamo mah±, maya½ oh²n±, oh²nak±na½ pana ok±so dullabho hoti, tasm± gacchant± atucchahatth± hutv± ekeka½ g±tha½ abhisaªkharitv± gacch±ma. T±ya mah±sam±game ca attano ±gatabh±va½ j±n±pess±ma, dasabalassa ca vaººa½ bh±siss±m±”ti. Iti tesa½ sam±pattito uµµh±ya ±vajjitatt± etadahosi. Bhagavato purato p±turahesunti p±¼iya½ bhagavato santike abhimukhaµµh±neyeva otiºº± viya katv± vutt±, na kho panettha eva½ attho veditabbo. Te pana brahmaloke µhit±yeva g±th± abhisaªkharitv± eko puratthimacakkav±¼amukhavaµµiya½ otari, eko dakkhiºacakkav±¼amukhavaµµiya½, eko pacchimacakkav±¼amukhavaµµiya½, eko uttaracakkav±¼amukhavaµµiya½ otari. Tato puratthimacakkav±¼amukhavaµµiya½ otiººabrahm± n²lakasiºa½ sam±pajjitv± n²larasmiyo vissajjetv± dasasahassacakkav±¼adevat±na½ maºivamma½ paµimuñcanto viya attano ±gatabh±va½ j±n±petv± buddhav²thi n±ma kenaci uttaritu½ na sakk±, tasm± mahatiy± buddhav²thiy±va ±gantv± bhagavanta½ abhiv±detv± ekamanta½ aµµh±si. Ekamanta½ µhito kho attan± abhisaªkhata½ g±tha½ abh±si. Dakkhiºacakkav±¼amukhavaµµiya½ otiººabrahm± p²takasiºa½ sam±pajjitv± suvaººapabha½ muñcitv± dasasahassacakkav±¼adevat±na½ suvaººapaµa½ p±rupanto viya attano ±gatabh±va½ j±n±petv± tatheva ak±si. Pacchimacakkav±¼amukhavaµµiya½ otiººabrahm± lohitakasiºa½ sam±pajjitv± lohitakarasmiyo muñcitv± dasasahassacakkav±¼adevat±na½ rattavarakambalena parikkhipanto viya attano ±gatabh±va½ j±n±petv± tatheva ak±si. Uttaracakkav±¼amukhavaµµiya½ otiººabrahm± od±takasiºa½ sam±pajjitv± od±tarasmiyo vissajjetv± dasasahassacakkav±¼adevat±na½ sumanakusumapaµa½ p±rupanto viya attano ±gatabh±va½ j±n±petv± tatheva ak±si. P±¼iya½ pana bhagavato purato p±turahesu½. Atha kho t± devat± bhagavanta½ abhiv±detv± ekamanta½ aµµha½s³ti eva½ ekakkhaºe viya purato p±tubh±vo ca abhiv±detv± ekamanta½ µhitabh±vo ca vutto, so imin± anukkamena ahosi, ekato katv± pana dassito. G±th±bh±sana½ pana p±¼iyampi visu½ visu½yeva vutta½. Tattha mah±samayoti mah±sam³ho. Pavana½ vuccati vanasaº¹o. Ubhayenapi bhagav± “imasmi½ pana vanasaº¹e ajja mah±sam³ho sannip±to”ti ±ha. Tato yesa½ so sannip±to, te dassetu½ devak±y± sam±gat±ti ±ha. Tattha devak±y±ti devaghaµ±. ¾gatamha ima½ dhammasamayanti eva½ sam±gate devak±ye disv± mayampi ima½ dhammasam³ha½ ±gat±. Ki½ k±raº±? Dakkhit±ye apar±jitasaªghanti kenaci apar±jita½ ajjeva tayo m±re madditv± vijitasaªg±ma½ ima½ apar±jitasaªgha½ dassanatth±ya ±gatamh±ti attho. So pana, brahm±, ima½ g±tha½ bh±sitv±, bhagavanta½ abhiv±detv±, puratthimacakkav±¼amukhavaµµiya½yeva aµµh±si. Atha dutiyo vuttanayeneva ±gantv± abh±si. Tattha tatra bhikkhavoti tasmi½ sannip±taµµh±ne bhikkh³. Sam±daha½s³ti sam±dhin± yojesu½. Cittamattano ujuka½ aka½s³ti attano citte sabbe vaªkakuµilajimhabh±ve haritv± ujuka½ akari½su. S±rath²va nett±ni gahetv±ti yath± samappavattesu sindhavesu odhastapatodo s±rath² sabbayott±ni gahetv± acodento av±rento tiµµhati, eva½ cha¼aªgupekkh±ya samann±gat± guttadv±r± sabbepete pañcasat± bhikkh³ indriy±ni rakkhanti paº¹it±, ete daµµhu½ idh±gatamh± bhagav±ti, sopi gantv± yath±µh±neyeva aµµh±si. Atha tatiyo vuttanayeneva ±gantv± abh±si. Tattha chetv± kh²lanti r±gadosamohakh²la½ chinditv±. Palighanti r±gadosamohapalighameva. Indakh²lanti r±gadosamoha-indakh²lameva Ðhacca manej±ti ete taºh±-ej±ya anej± bhikkh³ indakh²la½ ³hacca sam³hanitv± cat³su dis±su appaµihatac±rika½ caranti. Suddh±ti nirupakkiles±. Vimal±ti nimmal±. Ida½ tasseva vevacana½. Cakkhumat±ti pañcahi cakkh³hi cakkhumantena. Sudant±ti cakkhutopi dant± sotatopi gh±natopi jivh±topi k±yatopi manatopi dant±. Susun±g±ti taruºan±g±. Tatr±ya½ vacanattho– chand±d²hi na gacchant²ti n±g±, tena tena maggena pah²ne kilese na ±gacchant²ti n±g±, n±nappak±ra½ ±gu½ na karont²ti n±g±. Ayamettha saªkhepo, vitth±ro pana mah±niddese (mah±ni. 80) vuttanayeneva veditabbo. Apica–
“¾gu½ na karoti kiñci loke,
sabbasa½yoga visajja bandhan±ni;
sabbattha na sajjat² vimutto,
n±go t±di pavuccate tathatt±”ti.–
Evamettha attho veditabbo. Susun±g±ti sus³ n±g±, susun±gabh±vasampatti½ patt±ti attho. Te evar³pe anuttarena yogg±cariyena damite taruºan±ge dassan±ya ±gatamha bhagav±ti. Sopi gantv± yath±µh±neyeva aµµh±si.
Atha catuttho vuttanayeneva ±gantv± abh±si. Tattha gat±seti nibbematikasaraºagamanena gat±. Sopi gantv± yath±µh±neyeva aµµh±s²ti. Sattama½.