2. Nandanavaggo
1. Nandanasuttavaººan±
11. Nandanavaggassa paµhame tatr±ti tasmi½ ±r±me. Khoti byañjanasiliµµhat±vasena nip±tamatta½. Bhikkh³ ±mantes²ti parisajeµµhake bhikkh³ j±n±pesi. Bhikkhavoti tesa½ ±mantan±k±rad²pana½. Bhadanteti pativacanad±na½. Te bhikkh³ti ye tattha sammukh²bh³t± dhammapaµigg±hak± bhikkh³. Bhagavato paccassosunti bhagavato vacana½ pati-assosu½, abhimukh± hutv± suºi½su sampaµicchi½s³ti attho. Etadavoc±ti eta½ id±ni vattabba½ “bh³tapubban”ti-±divacana½ avoca. Tattha t±vati½sak±yik±ti t±vati½sak±ye nibbatt±. T±vati½sak±yo n±ma dutiyadevaloko vuccati. Maghena m±ºavena saddhi½ macalag±me k±la½ katv± tattha uppanne tetti½sa devaputte up±d±ya kira tassa devalokassa aya½ paººatti j±t±ti vadanti. Yasm± pana sesacakkav±¼esupi cha k±m±vacaradevalok± atthi. Vuttampi ceta½ “sahassa½ c±tumah±r±jik±na½ sahassa½ t±vati½s±nan”ti (a. ni. 10.29), tasm± n±mapaººattiyeves± tassa devalokass±ti veditabb±. Evañhi niddosa½ pada½ hoti. Nandane vaneti ettha ta½ vana½ paviµµhe paviµµhe nandayati toset²ti nandana½. Pañcasu hi maraºanimittesu uppannesu “sampatti½ pah±ya caviss±m±”ti paridevam±n± devat± sakko dev±namindo “m± paridevittha, abhijjanadhamm± n±ma saªkh±r± natth²”ti ovaditv± tattha paves±peti. T±sa½ aññ±hi devat±hi b±h±su gahetv± pavesit±nampi tassa sampatti½ disv±va maraºasoko v³pasammati, p²tip±mojjameva uppajjati. Atha tasmi½ k²¼am±n± eva uºhasantatto himapiº¹o viya vil²yanti, v±t±pahatad²pasikh± viya vijjh±yant²ti eva½ ya½kiñci anto paviµµha½ nandayati tosetiyev±ti nandana½, tasmi½ nandane. Acchar±saªghaparivut±ti acchar±ti devadh²t±na½ n±ma½, t±sa½ sam³hena parivut±. Dibbeh²ti devaloke nibbattehi. Pañcahi k±maguºeh²ti man±piyar³pasaddagandharasaphoµµhabbasaªkh±tehi pañcahi k±mabandhanehi k±makoµµh±sehi v± Samappit±ti upet±. Itara½ tasseva vevacana½. Paric±rayam±n±ti ramam±n±, tesu tesu v± r³p±d²su indriy±ni sañc±rayam±n±. T±ya½ vel±yanti tasmi½ paric±raºak±le. So panassa devaputtassa adhun± abhinibbattak±lo veditabbo. Tassa hi paµisandhikkhaºeyeva rattasuvaººakkhandho viya virocayam±no tig±vutappam±ºo attabh±vo nibbatti. So dibbavatthanivattho dibb±laªk±rapaµimaº¹ito dibbam±l±vilepanadharo dibbehi candanacuººehi sama½ vikiriyam±no dibbehi pañcahi k±maguºehi ovuto nivuto pariyonaddho lobh±bhibh³to hutv± lobhanissaraºa½ nibb±na½ apassanto ±sabhi½ v±ca½ bh±santo viya mah±saddena “na te sukha½ paj±nant²”ti ima½ g±tha½ g±yam±no nandanavane vicari. Tena vutta½– “t±ya½ vel±ya½ ima½ g±tha½ abh±s²”ti. Ye na passanti nandananti ye tatra pañcak±maguº±nubhavanavasena nandanavana½ na passanti. Naradev±nanti devanar±na½, devapuris±nanti attho. Tidas±nanti tikkhattu½ dasanna½. Yasassinanti pariv±rasaªkh±tena yasena sampann±na½. Aññatar± devat±ti ek± ariyas±vik± devat±. Paccabh±s²ti “aya½ b±ladevat± ima½ sampatti½ nicca½ acala½ maññati, n±ss± chedanabhedanaviddha½sanadhammata½ j±n±t²”ti adhipp±ya½ vivaµµetv± dassent² “na tva½ b±le”ti im±ya g±th±ya pati-abh±si. Yath± arahata½ vacoti yath± arahant±na½ vacana½, tath± tva½ na j±n±s²ti. Eva½ tass± adhipp±ya½ paµikkhipitv± id±ni arahant±na½ vacana½ dassent² anicc±ti-±dim±ha. Tattha anicc± vata saªkh±r±ti sabbe tebh³makasaªkh±r± hutv± abh±vatthena anicc±. Upp±davayadhamminoti upp±davayasabh±v±. Uppajjitv± nirujjhant²ti ida½ purimasseva vevacana½. Yasm± v± uppajjitv± nirujjhanti, tasm± upp±davayadhamminoti. Upp±davayaggahaºena cettha tadanantar± vemajjhaµµh±na½ gahitameva hoti. Tesa½ v³pasamo sukhoti tesa½ saªkh±r±na½ v³pasamasaªkh±ta½ nibb±nameva sukha½. Ida½ arahata½ vacoti.
Nandanasuttavaººan± niµµhit±.