214. “Seyyath±pi m±gaº¹iya, kuµµh² puriso arugatto pakkagatto kim²hi khajjam±no nakhehi vaºamukh±ni vippataccham±no aªg±rak±suy± k±ya½ parit±peyya. Tassa mitt±macc± ñ±tis±lohit± bhisakka½ sallakatta½ upaµµh±peyyu½. Tassa so bhisakko sallakatto bhesajja½ kareyya. So ta½ bhesajja½ ±gamma kuµµhehi parimucceyya, arogo assa sukh² ser² saya½vas² yena k±ma½ gamo. Tamena½ dve balavanto puris± n±n±b±h±su gahetv± aªg±rak±su½ upaka¹¹heyyu½. “Ta½ ki½ maññasi, m±gaº¹iya, api nu so puriso iti citiceva k±ya½ sann±meyy±”ti? “Eva½, bho gotama”. “Ta½ kissa hetu”? “Asu hi, bho gotama, aggi dukkhasamphasso ceva mah±bhit±po ca mah±pari¼±ho c±”ti. “Ta½ ki½ maññasi, m±gaº¹iya, id±neva nu kho so aggi dukkhasamphasso ceva mah±bhit±po ca mah±pari¼±ho ca ud±hu pubbepi so aggi dukkhasamphasso ceva mah±bhit±po ca mah±pari¼±ho c±”ti “Id±ni ceva, bho gotama, so aggi dukkhasamphasso ceva mah±bhit±po ca mah±pari¼±ho ca, pubbepi so aggi dukkhasamphasso ceva mah±bhit±po ca mah±pari¼±ho ca. Asu ca [asu hi ca (s². p².)], bho gotama, kuµµh² puriso arugatto pakkagatto kim²hi khajjam±no nakhehi vaºamukh±ni vippataccham±no upahatindriyo dukkhasamphasseyeva aggismi½ sukhamiti vipar²tasañña½ paccalatth±”ti. “Evameva kho, m±gaº¹iya, at²tampi addh±na½ k±m± dukkhasamphass± ceva mah±bhit±p± ca mah±pari¼±h± ca, an±gatampi addh±na½ k±m± dukkhasamphass± ceva mah±bhit±p± ca mah±pari¼±h± ca, etarahipi paccuppanna½ addh±na½ k±m± dukkhasamphass± ceva mah±bhit±p± ca mah±pari¼±h± ca. Ime ca, m±gaº¹iya, satt± k±mesu av²tar±g± k±mataºh±hi khajjam±n± k±mapari¼±hena pari¹ayham±n± upahatindriy± dukkhasamphassesuyeva k±mesu sukhamiti vipar²tasañña½ paccalatthu½. 215. “Seyyath±pi, m±gaº¹iya, kuµµh² puriso arugatto pakkagatto kim²hi khajjam±no nakhehi vaºamukh±ni vippataccham±no aªg±rak±suy± k±ya½ parit±peti. Yath± yath± kho, m±gaº¹iya, asu kuµµh² puriso arugatto pakkagatto kim²hi khajjam±no nakhehi vaºamukh±ni vippataccham±no aªg±rak±suy± k±ya½ parit±peti tath± tath±’ssa [tath± tath± tasseva (sy±. ka½. ka.)] t±ni vaºamukh±ni asucitar±ni ceva honti duggandhatar±ni ca p³tikatar±ni ca hoti ceva k±ci s±tamatt± ass±damatt±– yadida½ vaºamukh±na½ kaº¹³vanahetu; evameva kho, m±gaº¹iya, satt± k±mesu av²tar±g± k±mataºh±hi khajjam±n± k±mapari¼±hena ca pari¹ayham±n± k±me paµisevanti. Yath± yath± kho, m±gaº¹iya, satt± k±mesu av²tar±g± k±mataºh±hi khajjam±n± k±mapari¼±hena ca pari¹ayham±n± k±me paµisevanti tath± tath± tesa½ tesa½ satt±na½ k±mataºh± ceva pava¹¹hati, k±mapari¼±hena ca pari¹ayhanti, hoti ceva s±tamatt± ass±damatt±– yadida½ pañcak±maguºe paµicca. “Ta½ ki½ maññasi, m±gaº¹iya, api nu te diµµho v± suto v± r±j± v± r±jamah±matto v± pañcahi k±maguºehi samappito samaªg²bh³to paric±rayam±no k±mataºha½ appah±ya k±mapari¼±ha½ appaµivinodetv± vigatapip±so ajjhatta½ v³pasantacitto vih±si v± viharati v± viharissati v±”ti “No hida½, bho gotama”. “S±dhu, m±gaº¹iya! May±pi kho eta½, m±gaº¹iya, neva diµµha½ na suta½ r±j± v± r±jamah±matto v± pañcahi k±maguºehi samappito samaªg²bh³to paric±rayam±no k±mataºha½ appah±ya k±mapari¼±ha½ appaµivinodetv± vigatapip±so ajjhatta½ v³pasantacitto vih±si v± viharati v± viharissati v±. Atha kho, m±gaº¹iya, ye hi keci samaº± v± br±hmaº± v± vigatapip±s± ajjhatta½ v³pasantacitt± vih±su½ v± viharanti v± viharissanti v± sabbe te k±m±na½yeva samudayañca atthaªgamañca ass±dañca ±d²navañca nissaraºañca yath±bh³ta½ viditv± k±mataºha½ pah±ya k±mapari¼±ha½ paµivinodetv± vigatapip±s± ajjhatta½ v³pasantacitt± vih±su½ v± viharanti v± viharissanti v±”ti. Atha kho bhagav± t±ya½ vel±ya½ ima½ ud±na½ ud±nesi–
“¾rogyaparam± l±bh±, nibb±na½ parama½ sukha½;
aµµhaªgiko ca magg±na½, khema½ amatag±minan”ti.
216. Eva½ vutte, m±gaº¹iyo paribb±jako bhagavanta½ etadavoca– “acchariya½, bho gotama, abbhuta½, bho gotama! Y±va subh±sita½ cida½ bhot± gotamena– ‘±rogyaparam± l±bh±, nibb±na½ parama½ sukhan’ti. May±pi kho eta½, bho gotama, suta½ pubbak±na½ paribb±jak±na½ ±cariyap±cariy±na½ bh±sam±n±na½– ‘±rogyaparam± l±bh±, nibb±na½ parama½ sukhan’ti; tayida½, bho gotama, samet²”ti. “Ya½ pana te eta½, m±gaº¹iya, suta½ pubbak±na½ paribb±jak±na½ ±cariyap±cariy±na½ bh±sam±n±na½– ‘±rogyaparam± l±bh±, nibb±na½ parama½ sukhan’ti, katama½ ta½ ±rogya½, katama½ ta½ nibb±nan”ti? Eva½ vutte, m±gaº¹iyo paribb±jako sak±neva suda½ gatt±ni p±ºin± anomajjati– “idanta½, bho gotama, ±rogya½, idanta½ nibb±na½. Ahañhi, bho gotama, etarahi arogo sukh², na ma½ kiñci ±b±dhat²”ti. 217. “Seyyath±pi, m±gaº¹iya, jaccandho puriso; so na passeyya kaºhasukk±ni r³p±ni, na passeyya n²lak±ni r³p±ni, na passeyya p²tak±ni r³p±ni, na passeyya lohitak±ni r³p±ni, na passeyya mañjiµµhak±ni [mañjeµµhik±ni (s². sy±. ka½. p².), mañjeµµhak±ni (ka.)] r³p±ni, na passeyya samavisama½, na passeyya t±rakar³p±ni, na passeyya candimas³riye. So suºeyya cakkhumato bh±sam±nassa– ‘cheka½ vata, bho od±ta½ vattha½ abhir³pa½ nimmala½ suc²’ti! So od±tapariyesana½ careyya. Tamena½ aññataro puriso telamalikatena s±hu¼ic²rena [telamasikatena s±hu¼ac²varena (s². sy±. ka½. p².)] vañceyya– ‘ida½ te, ambho purisa, od±ta½ vattha½ abhir³pa½ nimmala½ suc²’ti. So ta½ paµiggaºheyya, paµiggahetv± p±rupeyya, p±rupetv± attamano attamanav±ca½ nicch±reyya– ‘cheka½ vata, bho, od±ta½ vattha½ abhir³pa½ nimmala½ suc²’ti! “Ta½ ki½ maññasi, m±gaº¹iya, api nu so jaccandho puriso j±nanto passanto amu½ telamalikata½ s±hu¼ic²ra½ paµiggaºheyya, paµiggahetv± p±rupeyya, p±rupetv± attamano attamanav±ca½ nicch±reyya– ‘cheka½ vata, bho, od±ta½ vattha½ abhir³pa½ nimmala½ suc²’ti ud±hu cakkhumato saddh±y±”ti? “Aj±nanto hi, bho gotama, apassanto so jaccandho puriso amu½ telamalikata½ s±hu¼ic²ra½ paµiggaºheyya, paµiggahetv± p±rupeyya, p±rupetv± attamano attamanav±ca½ nicch±reyya– ‘cheka½ vata, bho, od±ta½ vattha½ abhir³pa½ nimmala½ suc²’ti, cakkhumato saddh±y±”ti. “Evameva kho, m±gaº¹iya, aññatitthiy± paribb±jak± andh± acakkhuk± aj±nant± ±rogya½, apassant± nibb±na½ atha ca panima½ g±tha½ bh±santi– ‘±rogyaparam± l±bh±, nibb±na½ parama½ sukhan’ti. Pubbakehes±, m±gaº¹iya, arahantehi samm±sambuddhehi g±th± bh±sit±–
‘¾rogyaparam± l±bh±, nibb±na½ parama½ sukha½;
aµµhaªgiko ca magg±na½, khema½ amatag±minan’ti.
218. “S± etarahi anupubbena puthujjanag±th± [puthujjanagat± (s². p².)]. Aya½ kho pana, m±gaº¹iya, k±yo rogabh³to gaº¹abh³to sallabh³to aghabh³to ±b±dhabh³to, so tva½ ima½ k±ya½ rogabh³ta½ gaº¹abh³ta½ sallabh³ta½ aghabh³ta½ ±b±dhabh³ta½– ‘idanta½, bho gotama, ±rogya½, idanta½ nibb±nan’ti vadesi. Tañhi te, m±gaº¹iya, ariya½ cakkhu½ natthi yena tva½ ariyena cakkhun± ±rogya½ j±neyy±si, nibb±na½ passeyy±s²”ti. “Eva½ pasanno aha½ bhoto gotamassa! Pahoti me bhava½ gotamo tath± dhamma½ desetu½ yath±ha½ ±rogya½ j±neyya½, nibb±na½ passeyyan”ti. 219. “Seyyath±pi m±gaº¹iya, jaccandho puriso; so na passeyya kaºhasukk±ni r³p±ni, na passeyya n²lak±ni r³p±ni, na passeyya p²tak±ni r³p±ni, na passeyya lohitak±ni r³p±ni, na passeyya mañjiµµhak±ni r³p±ni, na passeyya samavisama½, na passeyya t±rakar³p±ni, na passeyya candimas³riye. Tassa mitt±macc± ñ±tis±lohit± bhisakka½ sallakatta½ upaµµh±peyyu½. Tassa so bhisakko sallakatto bhesajja½ kareyya. So ta½ bhesajja½ ±gamma na cakkh³ni upp±deyya, na cakkh³ni visodheyya. Ta½ ki½ maññasi, m±gaº¹iya, nanu so vejjo y±vadeva kilamathassa vigh±tassa bh±g² ass±”ti? “Eva½, bho gotama”. “Evameva kho, m±gaº¹iya, ahañce te dhamma½ deseyya½– ‘idanta½ ±rogya½, idanta½ nibb±nan’ti, so tva½ ±rogya½ na j±neyy±si, nibb±na½ na passeyy±si. So mamassa kilamatho, s± mamassa vihes±”ti. “Eva½ pasanno aha½ bhoto gotamassa. Pahoti me bhava½ gotamo tath± dhamma½ desetu½ yath±ha½ ±rogya½ j±neyya½, nibb±na½ passeyyan”ti. 220. “Seyyath±pi, m±gaº¹iya, jaccandho puriso; so na passeyya kaºhasukk±ni r³p±ni, na passeyya n²lak±ni r³p±ni, na passeyya p²tak±ni r³p±ni, na passeyya lohitak±ni r³p±ni, na passeyya mañjiµµhak±ni r³p±ni, na passeyya samavisama½, na passeyya t±rakar³p±ni, na passeyya candimas³riye. So suºeyya cakkhumato bh±sam±nassa– ‘cheka½ vata, bho, od±ta½ vattha½ abhir³pa½ nimmala½ suc²’ti! So od±tapariyesana½ careyya. Tamena½ aññataro puriso telamalikatena s±hu¼ic²rena vañceyya– ‘ida½ te, ambho purisa, od±ta½ vattha½ abhir³pa½ nimmala½ suc²’ti. So ta½ paµiggaºheyya, paµiggahetv± p±rupeyya. Tassa mitt±macc± ñ±tis±lohit± bhisakka½ sallakatta½ upaµµh±peyyu½. Tassa so bhisakko sallakatto bhesajja½ kareyya– uddha½virecana½ adhovirecana½ añjana½ paccañjana½ natthukamma½. So ta½ bhesajja½ ±gamma cakkh³ni upp±deyya, cakkh³ni visodheyya. Tassa saha cakkhupp±d± yo amusmi½ telamalikate s±hu¼ic²re chandar±go so pah²yetha. Tañca na½ purisa½ amittatopi daheyya, paccatthikatopi daheyya, api ca j²vit± voropetabba½ maññeyya– ‘d²gharatta½ vata, bho, aha½ imin± purisena telamalikatena s±hu¼ic²rena nikato vañcito paluddho– ida½ te, ambho purisa, od±ta½ vattha½ abhir³pa½ nimmala½ suc²’ti. Evameva kho, m±gaº¹iya, ahañce te dhamma½ deseyya½– ‘idanta½ ±rogya½, idanta½ nibb±nan’ti. So tva½ ±rogya½ j±neyy±si, nibb±na½ passeyy±si. Tassa te saha cakkhupp±d± yo pañcasup±d±nakkhandhesu chandar±go so pah²yetha; api ca te evamassa– ‘d²gharatta½ vata, bho, aha½ imin± cittena nikato vañcito paluddho [paladdho (s². p².)]. Ahañhi r³pa½yeva up±diyam±no up±diyi½, vedana½yeva up±diyam±no up±diyi½, sañña½yeva up±diyam±no up±diyi½, saªkh±reyeva up±diyam±no up±diyi½, viññ±ºa½yeva up±diyam±no up±diyi½. Tassa me up±d±napaccay± bhavo, bhavapaccay± j±ti, j±tipaccay± jar±maraºa½ sokaparidevadukkhadomanassup±y±s± sambhavanti; evametassa kevalassa dukkhakkhandhassa samudayo hot²”’ti. “Eva½ pasanno aha½ bhoto gotamassa! Pahoti me bhava½ gotamo tath± dhamma½ desetu½ yath±ha½ imamh± ±san± anandho vuµµhaheyyan”ti. 221. “Tena hi tva½, m±gaº¹iya, sappurise bhajeyy±si. Yato kho tva½, m±gaº¹iya, sappurise bhajissasi tato tva½, m±gaº¹iya, saddhamma½ sossasi; yato kho tva½, m±gaº¹iya, saddhamma½ sossasi tato tva½, m±gaº¹iya, dhamm±nudhamma½ paµipajjissasi; yato kho tva½, m±gaº¹iya, dhamm±nudhamma½ paµipajjissasi tato tva½, m±gaº¹iya, s±ma½yeva ñassasi, s±ma½ dakkhissasi– ime rog± gaº¹± sall±; idha rog± gaº¹± sall± aparises± nirujjhanti. Tassa me up±d±nanirodh± bhavanirodho, bhavanirodh± j±tinirodho, j±tinirodh± jar±maraºa½ sokaparidevadukkhadomanassup±y±s± nirujjhanti; evametassa kevalassa dukkhakkhandhassa nirodho hot²”ti. 222. Eva½ vutte, m±gaº¹iyo paribb±jako bhagavanta½ etadavoca– “abhikkanta½, bho gotama, abhikkanta½, bho gotama! Seyyath±pi, bho gotama, nikkujjita½ v± ukkujjeyya, paµicchanna½ v± vivareyya, m³¼hassa v± magga½ ±cikkheyya, andhak±re v± telapajjota½ dh±reyya– cakkhumanto r³p±ni dakkhant²ti; evameva½ bhot± gotamena anekapariy±yena dhammo pak±sito. Es±ha½ bhavanta½ gotama½ saraºa½ gacch±mi dhammañca bhikkhusaªghañca Labheyy±ha½ bhoto gotamassa santike pabbajja½, labheyya½ upasampadan”ti. “Yo kho, m±gaº¹iya, aññatitthiyapubbo imasmi½ dhammavinaye ±kaªkhati pabbajja½, ±kaªkhati upasampada½, so catt±ro m±se parivasati; catunna½ m±s±na½ accayena ±raddhacitt± bhikkh³ pabb±jenti upasamp±denti bhikkhubh±v±ya. Api ca mettha puggalavemattat± vidit±”ti. “Sace, bhante, aññatitthiyapubb± imasmi½ dhammavinaye ±kaªkhant± pabbajja½, ±kaªkhant± upasampada½ catt±ro m±se parivasanti, catunna½ m±s±na½ accayena ±raddhacitt± bhikkh³ pabb±jenti upasamp±denti bhikkhubh±v±ya; aha½ catt±ri vass±ni parivasiss±mi, catunna½ vass±na½ accayena ±raddhacitt± bhikkh³ pabb±jentu, upasamp±dentu bhikkhubh±v±y±”ti Alattha kho m±gaº¹iyo paribb±jako bhagavato santike pabbajja½, alattha upasampada½. Acir³pasampanno kho pan±yasm± m±gaº¹iyo eko v³pakaµµho appamatto ±t±p² pahitatto viharanto nacirasseva– yassatth±ya kulaputt± sammadeva ag±rasm± anag±riya½ pabbajanti tadanuttara½– brahmacariyapariyos±na½ diµµheva dhamme saya½ abhiññ± sacchikatv± upasampajja vih±si. ‘Kh²º± j±ti, vusita½ brahmacariya½, kata½ karaº²ya½, n±para½ itthatt±y±’ti abbhaññ±si. Aññataro kho pan±yasm± m±gaº¹iyo arahata½ ahos²ti.
M±gaº¹iyasutta½ niµµhita½ pañcama½.