9. C³¼asakulud±yisuttavaººan±
270. Eva½ me sutanti c³¼asakulud±yisutta½. Tattha yad± pana, bhante, bhagav±ti ida½ paribb±jako dhammakatha½ sotuk±mo bhagavato dhammadesan±ya s±layabh±va½ dassento ±ha. 271. Ta½yevettha paµibh±t³ti sace dhamma½ sotuk±mo, tuyhevettha eko pañho eka½ k±raºa½ upaµµh±tu. Yath± ma½ paµibh±seyy±ti yena k±raºena mama dhammadesan± upaµµhaheyya, etena hi k±raºena kath±ya samuµµhit±ya sukha½ dhamma½ desetunti d²peti. Tassa mayha½, bhanteti so kira ta½ disv±– “sace bhagav± idha abhaviss±, ayametassa bh±sitassa atthoti d²pasahassa½ viya ujjal±petv± ajja me p±kaµa½ akariss±”ti dasabala½yeva anussari. Tasm± tassa mayha½, bhanteti-±dim±ha. Tattha aho n³n±ti anussaraºatthe nip±tadvaya½. Tena tassa bhagavanta½ anussarantassa etadahosi “aho n³na bhagav± aho n³na sugato”ti. Yo imesanti yo imesa½ dhamm±na½. Sukusaloti suµµhu kusalo nipuºo cheko. So bhagav± aho n³na katheyya, so sugato aho n³na katheyya, tassa hi bhagavato pubbeniv±sañ±ºassa anek±ni kappakoµisahass±ni ekaªgaº±ni p±kaµ±n²ti, ayamettha adhipp±yo. Tassa v±ha½ pubbanta½ ±rabbh±ti yo hi l±bh² hoti, so “pubbe tva½ khattiyo ahosi, br±hmaºo ahos²”ti vutte j±nanto sakkacca½ suss³sati. Al±bh² pana– “eva½ bhavissati eva½ bhavissat²”ti s²sakampamettameva dasseti. Tasm± evam±ha– “tassa v±ha½ pubbanta½ ±rabbha pañhassa veyy±karaºena citta½ ±r±dheyyan”ti. So v± ma½ aparantanti dibbacakkhul±bhino hi an±gata½sañ±ºa½ ijjhati, tasm± evam±ha. Itara½ pubbe vuttanayameva. Dhamma½ te desess±m²ti aya½ kira at²te desiyam±nepi na bujjhissati, an±gate desiyam±nepi na bujjhissati. Athassa bhagav± saºhasukhuma½ paccay±k±ra½ desetuk±mo evam±ha. Ki½ pana ta½ bujjhissat²ti? Eta½ pageva na bujjhissati, an±gate panassa v±san±ya paccayo bhavissat²ti disv± bhagav± evam±ha. Pa½supis±cakanti asuciµµh±ne nibbattapis±ca½. So hi eka½ m³la½ gahetv± adissam±nak±yo hoti. Tatrida½ vatthu– ek± kira yakkhin² dve d±rake th³p±r±madv±re nis²d±petv± ±h±rapariyesanattha½ nagara½ gat±. D±rak± eka½ piº¹ap±tikatthera½ disv± ±ha½su,– “bhante, amh±ka½ m±t± anto nagara½ paviµµh±, tass± vadeyy±tha ‘ya½ v± ta½ v± laddhaka½, gahetv± s²gha½ gaccha, d±rak± te jighacchita½ sandh±retu½ na sakkont²”’ti. Tamaha½ katha½ passiss±m²ti? Ida½, bhante, gaºhath±ti eka½ m³lakhaº¹a½ ada½su. Therassa anek±ni yakkhasahass±ni paññ±yi½su, so d±rakehi dinnasaññ±ºena ta½ yakkhini½ addasa vir³pa½ b²bhaccha½ kevala½ v²thiya½ gabbhamala½ pacc±s²sam±na½. Disv± tamattha½ kathesi Katha½ ma½ tva½ passas²ti vutte m³lakhaº¹a½ dassesi, s± acchinditv± gaºhi. Eva½ pa½supis±cak± eka½ m³la½ gahetv± adissam±nak±y± honti. Ta½ sandh±yesa “pa½supis±cakampi na pass±m²”ti ±ha. Na pakkh±yat²ti na dissati na upaµµh±ti. 272. D²gh±pi kho te es±ti ud±yi es± tava v±c± d²gh±pi bhaveyya, eva½ vadantassa vassasatampi vassasahassampi pavatteyya, na ca attha½ d²peyy±ti adhipp±yo. App±µih²rakatanti aniyy±nika½ am³laka½ niratthaka½ sampajjat²ti attho. Id±ni ta½ vaººa½ dassento seyyath±pi, bhanteti-±dim±ha. Tattha paº¹ukambale nikkhittoti visabh±gavaººe rattakambale µhapito. Eva½vaººo att± hot²ti ida½ so subhakiºhadevaloke nibbattakkhandhe sandh±ya– “amh±ka½ matak±le att± subhakiºhadevaloke khandh± viya jotet²”ti vadati. 273. Aya½ imesa½ ubhinnanti so kira yasm± maºissa bahi ±bh± na niccharati, khajjopanakassa aªguladvaªgulacaturaªgulamatta½ niccharati, mah±khajjopanakassa pana kha¼amaº¹alamattampi niccharatiyeva, tasm± evam±ha. Viddheti ubbiddhe, meghavigamena d³r²bh³teti attho. Vigataval±haketi apagatameghe. Deveti ±k±se. Osadhit±rak±ti sukkat±rak±. S± hi yasm± tass± udayato paµµh±ya tena saññ±ºena osadh±ni gaºhantipi pivantipi, tasm± “osadhit±rak±”ti vuccati. Abhido a¹¹harattasamayanti abhinne a¹¹harattasamaye. Imin± gaganamajjhe µhitacanda½ dasseti. Abhido majjhanhikepi eseva nayo. Ato khoti ye anubhonti, tehi bahutar±, bah³ ceva bahutar± c±ti attho. ¾bh± n±nubhont²ti obh±sa½ na va¼añjanti, attano sar²robh±seneva ±loka½ pharitv± viharanti. 274. Id±ni yasm± so “ekantasukha½ loka½ pucchiss±m²”ti nisinno, pucch±m³¼ho pana j±to, tasm± na½ bhagav± ta½ puccha½ sar±pento ki½ pana, ud±yi, atthi ekantasukho lokoti-±dim±ha. Tattha ±k±ravat²ti k±raºavat². Aññatara½ v± pana tapoguºanti acelakap±¼i½ sandh±y±ha, sur±p±navirat²ti attho. 275. Katam± pana s±, bhante, ±k±ravat² paµipad± ekantasukhass±ti kasm± pucchati? Eva½ kirassa ahosi– “maya½ satt±na½ ekantasukha½ vad±ma, paµipada½ pana k±lena sukha½ k±lena dukkha½ vad±ma. Ekantasukhassa kho pana attano paµipad±yapi ekantasukh±ya bhavitabba½. Amh±ka½ kath± aniyy±nik±, satthu kath±va niyy±nik±”ti. Id±ni satth±ra½yeva pucchitv± j±niss±m²ti tasm± pucchati. Ettha maya½ anass±m±ti etasmi½ k±raºe maya½ anass±ma. Kasm± pana evam±ha½su? Te kira pubbe pañcasu dhammesu patiµµh±ya kasiºaparikamma½ katv± tatiyajjh±na½ nibbattetv± aparih²najjh±n± k±la½ katv± subhakiºhesu nibbattant²ti j±nanti, gacchante gacchante pana k±le kasiºaparikammampi na j±ni½su, tatiyajjh±nampi nibbattetu½ n±sakkhi½su. Pañca pubbabh±gadhamme pana “±k±ravat² paµipad±”ti uggahetv± tatiyajjh±na½ “ekantasukho loko”ti uggaºhi½su. Tasm± evam±ha½su. Uttaritaranti ito pañcahi dhammehi uttaritara½ paµipada½ v± tatiyajjh±nato uttaritara½ ekantasukha½ loka½ v± na j±n±m±ti vutta½ hoti. Appasadde katv±ti ekappah±reneva mah±sadda½ k±tu½ ±raddhe nissadde katv±. 276. Sacchikiriy±het³ti ettha dve sacchikiriy± paµil±bhasacchikiriy± ca paccakkhasacchikiriy± ca. Tattha tatiyajjh±na½ nibbattetv± aparih²najjh±no k±la½ katv± subhakiºhaloke tesa½ dev±na½ sam±n±yuvaººo hutv± nibbattati, aya½ paµil±bhasacchikiriy± n±ma. Catutthajjh±na½ nibbattetv± iddhivikubbanena subhakiºhaloka½ gantv± tehi devehi saddhi½ santiµµhati sallapati s±kaccha½ ±pajjati, aya½ paccakkhasacchikiriy± n±ma. T±sa½ dvinnampi tatiyajjh±na½ ±k±ravat² paµipad± n±ma. Tañhi anupp±detv± neva sakk± subhakiºhaloke nibbattitu½, na catutthajjh±na½ upp±detu½. Iti duvidhampeta½ sacchikiriya½ sandh±ya– “etassa n³na, bhante, ekantasukhassa lokassa sacchikiriy±het³”ti ±ha. 277. Udañcanikoti udakav±rako. Antar±yamak±s²ti yath± pabbajja½ na labhati, eva½ upaddutamak±si yath± ta½ upanissayavipanna½. Aya½ kira kassapabuddhak±le pabbajitv± samaºadhammamak±si. Athassa eko sah±yako bhikkhu s±sane anabhirato, “±vuso, vibbhamiss±m²”ti ±rocesi. So tassa pattac²vare lobha½ upp±detv± gihibh±v±ya vaººa½ abh±si. Itaro tassa pattac²vara½ datv± vibbhami. Tenassa kammun± id±ni bhagavato sammukh± pabbajj±ya antar±yo j±to. Bhagavat± panassa purimasutta½ atirekabh±ºav±ramatta½, ida½ bh±ºav±ramattanti ettak±ya tantiy± dhammo kathito, ekadesan±yapi maggaphalapaµivedho na j±to, an±gate panassa paccayo bhavissat²ti bhagav± dhamma½ deseti. An±gate paccayabh±vañcassa disv± bhagav± dharam±no eka½ bhikkhumpi mett±vih±rimhi etadagge na µhapesi. Passati hi bhagav±– “an±gate aya½ mama s±sane pabbajitv± mett±vih±r²na½ aggo bhavissat²”ti. So bhagavati parinibbute dhamm±sokar±jak±le p±µaliputte nibbattitv± pabbajitv± arahattappatto assaguttatthero n±ma hutv± mett±vih±r²na½ aggo ahosi. Therassa mett±nubh±vena tiracch±nagat±pi mettacitta½ paµilabhi½su, thero sakalajambud²pe bhikkhusaªghassa ov±d±cariyo hutv± vattanisen±sane ±vasi, ti½sayojanamatt± aµav² eka½ padh±naghara½ ahosi. Thero ±k±se cammakhaº¹a½ pattharitv± tattha nisinno kammaµµh±na½ kathesi. Gacchante gacchante k±le bhikkh±c±rampi agantv± vih±re nisinno kammaµµh±na½ kathesi, manuss± vih±rameva gantv± d±namada½su. Dhamm±sokar±j± therassa guºa½ sutv± daµµhuk±mo tikkhattu½ pahiºi. Thero bhikkhusaªghassa ov±da½ damm²ti ekav±rampi na gatoti.
Papañcas³daniy± majjhimanik±yaµµhakath±ya
C³¼asakulud±yisuttavaººan± niµµhit±.