8. Abhayar±jakum±rasuttavaººan±

83. Eva½ me sutanti abhayasutta½. Tattha abhayoti tassa n±ma½. R±jakum±roti bimbis±rassa orasaputto. V±da½ ±ropeh²ti dosa½ ±ropehi. Nerayikoti niraye nibbattako. Kappaµµhoti kappaµµhitiko. Atekicchoti buddhasahassen±pi tikicchitu½ na sakk±. Uggilitunti dve ante mocetv± kathetu½ asakkonto uggilitu½ bahi n²haritu½ na sakkhiti. Ogilitunti pucch±ya dosa½ datv± h±retu½ asakkonto ogilitu½ anto pavesetu½ na sakkhiti.
Eva½, bhanteti nigaºµho kira cintesi– “samaºo gotamo mayha½ s±vake bhinditv± gaºh±ti, hand±ha½ eka½ pañha½ abhisaªkharomi, ya½ puµµho samaºo gotamo ukkuµiko hutv± nisinno uµµh±tu½ na sakkhissat²”ti. So abhayassa geh± n²haµabhatto siniddhabhojana½ bhuñjanto bah³ pañhe abhisaªkharitv±– “ettha samaºo gotamo ima½ n±ma dosa½ dassessati, ettha ima½ n±m±”ti sabbe pah±ya c±tum±samatthake ima½ pañha½ addasa. Athassa etadahosi– “imassa pañhassa pucch±ya v± vissajjane v± na sakk± doso d±tu½, ovaµµikas±ro aya½, ko nu kho ima½ gahetv± samaºassa gotamassa v±da½ ±ropessat²”ti. Tato “abhayo r±jakum±ro paº¹ito, so sakkhissat²ti ta½ uggaºh±pem²”ti niµµha½ gantv± uggaºh±pesi. So v±dajjh±sayat±ya tassa vacana½ sampaµicchanto “eva½, bhante,”ti ±ha.
84. Ak±lo kho ajj±ti aya½ pañho cat³hi m±sehi abhisaªkhato, tattha ida½ gahetv± ida½ vissajjiyam±ne divasabh±go nappahossat²ti maññanto eva½ cintesi. So d±n²ti sve d±ni. Attacatutthoti kasm± bah³hi saddhi½ na nimantesi? Eva½ kirassa ahosi– “bah³su nisinnesu thoka½ datv± vadantassa añña½ sutta½ añña½ k±raºa½ añña½ tath±r³pa½ vatthu½ ±haritv± dassessati, eva½ sante kalaho v± kol±halameva v± bhavissati. Ath±pi ekaka½yeva nimantess±mi, evampi me garah± uppajjissati ‘y±vamacchar² v±ya½ abhayo, bhagavanta½ divase divase bhikkh³na½ satenapi sahassenapi saddhi½ caranta½ disv±pi ekaka½yeva nimantes²”’ti. “Eva½ pana doso na bhavissat²”ti aparehi t²hi saddhi½ attacatuttha½ nimantesi.
85. Na khvettha, r±jakum±ra, eka½sen±ti na kho, r±jakum±ra, ettha pañhe eka½sena vissajjana½ hoti. Evar³pañhi v±ca½ tath±gato bh±seyy±pi na bh±seyy±pi. Bh±sitapaccayena attha½ passanto bh±seyya, apassanto na bh±seyy±ti attho. Iti bhagav± mah±nigaºµhena cat³hi m±sehi abhisaªkhata½ pañha½ asanip±tena pabbatak³µa½ viya ekavacaneneva sa½cuººesi. Anassu½ nigaºµh±ti naµµh± nigaºµh±.
86. Aªke nisinno hot²ti ³r³su nisinno hoti. Lesav±dino hi v±da½ paµµhapent± kiñcideva phala½ v± puppha½ v± potthaka½ v± gahetv± nis²danti. Te attano jaye sati para½ ajjhottharanti, parassa jaye sati phala½ kh±dant± viya puppha½ gh±yant± viya potthaka½ v±cent± viya vikkhepa½ dassenti. Aya½ pana cintesi– “samm±sambuddho esa osaµasaªg±mo parav±damaddano. Sace me jayo bhavissati, icceta½ kusala½. No ce bhavissati, d±raka½ vijjhitv± rod±pess±mi. Tato passatha, bho, aya½ d±rako rodati, uµµhahatha t±va, pacch±pi j±niss±m±”ti tasm± d±raka½ gahetv± nis²di. Bhagav± pana r±jakum±rato sahassaguºenapi satasahassaguºenapi v±d²varataro, “imamevassa d±raka½ upama½ katv± v±da½ bhindiss±m²”ti cintetv± “ta½ ki½ maññasi r±jakum±r±”ti-±dim±ha.
Tattha mukhe ±hareyy±ti mukhe µhapeyya. ¾hareyyass±hanti apaneyya½ assa aha½. ¾dikenev±ti paµhamapayogeneva. Abh³tanti abh³tattha½. Atacchanti na taccha½. Anatthasa½hitanti na atthasa½hita½ na va¹¹hinissita½. Appiy± aman±p±ti neva piy± na man±p±. Imin± nayeneva sabbattha attho daµµhabbo.
Tattha appiyapakkhe paµhamav±c± acora½yeva coroti, ad±sa½yeva d±soti, aduppayutta½yeva duppayuttoti pavatt±. Na ta½ tath±gato bh±sati. Dutiyav±c± cora½yeva coro ayanti-±divasena pavatt±. Tampi tath±gato na bh±sati. Tatiyav±c± “id±ni akatapuññat±ya duggato dubbaººo appesakkho idha µhatv±pi puna puñña½ na karosi, dutiyacittav±re katha½ cat³hi ap±yehi na muccissas²”ti eva½ mah±janassa atthapurekkh±rena dhammapurekkh±rena anus±san²purekkh±rena ca vattabbav±c±. Tatra k±laññ³ tath±gatoti tasmi½ tatiyaby±karaºe tass± v±c±ya by±karaºatth±ya tath±gato k±laññ³ hoti, mah±janassa ±d±nak±la½ gahaºak±la½ j±nitv±va by±karot²ti attho.
Piyapakkhe paµhamav±c± aµµh±niyakath± n±ma. S± eva½ veditabb±– eva½ kira g±mav±simahallaka½ nagara½ ±gantv± p±n±g±re pivanta½ vañcetuk±m± sambahul± dhutt± p²taµµh±ne µhatv± tena saddhi½ sura½ pivant± “imassa niv±sanap±vuraºampi hatthe bhaº¹akampi sabba½ gaºhiss±m±”ti cintetv± katika½ aka½su– “ekeka½ attapaccakkhakatha½ kathema, yo ‘abh³tan’ti kathesi, kathita½ v± na saddahati, ta½ d±sa½ katv± gaºhiss±m±”ti. Tampi mahallaka½ pucchi½su “tumh±kampi t±ta ruccat²”ti. Eva½ hotu t±t±ti.
Eko dhutto ±ha– mayha½, bho m±tu, mayi kucchigate kapiµµhaphaladohalo ahosi. S± añña½ kapiµµhah±raka½ alabbham±n± ma½yeva pesesi. Aha½ gantv± rukkha½ abhiruhitu½ asakkonto attan±va att±na½ p±de gahetv± muggara½ viya rukkhassa upari khipi½; atha s±khato s±kha½ vicaranto phal±ni gahetv± otaritu½ asakkonto ghara½ gantv± nisseºi½ ±haritv± oruyha m±tu santika½ gantv± phal±ni m±tuy± ad±si½; t±ni pana mahant±ni honti c±µippam±º±ni. Tato me m±tar± ek±sane nisinn±ya samasaµµhiphal±ni kh±dit±ni. May± ekucchaªgena ±n²taphalesu sesak±ni kulasantake g±me khuddakamahallak±na½ ahesu½. Amh±ka½ ghara½ so¼asahattha½, sesaparikkh±rabhaº¹aka½ apanetv± kapiµµhaphaleheva y±va chadana½ p³rita½. Tato atirek±ni gahetv± gehadv±re r±si½ aka½su. So as²tihatthubbedho pabbato viya ahosi. Ki½ ²disa½, bho sakk±, saddahitunti?
G±mikamahallako tuºh² nis²ditv± sabbesa½ kath±pariyos±ne pucchito ±ha– “eva½ bhavissati t±t±, mahanta½ raµµha½, raµµhamahantat±ya sakk± saddahitun”ti. Yath± ca tena, eva½ sesehipi tath±r³p±su nikk±raºakath±su kathit±su ±ha– mayhampi t±t± suº±tha, na tumh±ka½yeva kul±ni, amh±kampi kula½ mah±kula½, amh±ka½ pana avasesakhettehi kapp±sakhetta½ mahantatara½ Tassa anekakar²sasatassa kapp±sakhettassa majjhe eko kapp±sarukkho mah± as²tihatthubbedho ahosi. Tassa pañca s±kh±, t±su avasesas±kh± phala½ na gaºhi½su, p±c²nas±kh±ya ekameva mah±c±µimatta½ phala½ ahosi. Tassa cha a½siyo, chasu a½s²su cha kapp±sapiº¹iyo pupphit±. Aha½ massu½ k±retv± nh±tavilitto khetta½ gantv± t± kapp±sapiº¹iyo pupphit± disv± µhitakova hattha½ pas±retv± gaºhi½. T± kapp±sapiº¹iyo th±masampann± cha d±s± ahesu½. Te sabbe ma½ ekaka½ oh±ya pal±t±. Ettake addh±ne te na pass±mi, ajja diµµh±, tumhe te cha jan±. Tva½ nando n±ma, tva½ puººo n±ma, tva½ va¹¹ham±no n±ma, tva½ citto n±ma tva½ maªgalo n±ma, tva½ poµµhiyo n±m±ti vatv± uµµh±ya nisinnakeyeva c³¼±su gahetv± aµµh±si. Te “na maya½ d±s±”tipi vattu½ n±sakkhi½su. Atha ne ka¹¹hanto vinicchaya½ netv± lakkhaºa½ ±ropetv± y±vaj²va½ d±se katv± paribhuñji. Evar³pi½ katha½ tath±gato na bh±sati.
Dutiyav±c± ±misahetuc±µukamyat±divasena n±nappak±r± paresa½ thomanav±c± ceva, corakatha½ r±jakathanti ±dinayappavatt± tiracch±nakath± ca. Tampi tath±gato na bh±sati. Tatiyav±c± ariyasaccasannissitakath±, ya½ vassasatampi suºant± paº¹it± neva titti½ gacchanti. Iti tath±gato neva sabbampi appiyav±ca½ bh±sati na piyav±ca½. Tatiya½ tatiyameva pana bh±sitabbak±la½ anatikkamitv± bh±sati. Tattha tatiya½ appiyav±ca½ sandh±ya heµµh± daharakum±ra-upam± ±gat±ti veditabba½.
87. Ud±hu µh±nasovetanti ud±hu µh±nuppattikañ±ºena taªkhaºa½yeva ta½ tath±gatassa upaµµh±t²ti pucchati. Saññ±toti ñ±to paññ±to p±kaµo. Dhammadh±t³ti dhammasabh±vo. Sabbaññutaññ±ºasseta½ adhivacana½ Ta½ bhagavat± suppaµividdha½, hatthagata½ bhagavato. Tasm± so ya½ ya½ icchati, ta½ ta½ sabba½ µh±nasova paµibh±t²ti. Sesa½ sabbattha utt±nameva. Aya½ pana dhammadesan± neyyapuggalavasena pariniµµhit±ti.

Papañcas³daniy± majjhimanik±yaµµhakath±ya

Abhayar±jakum±rasuttavaººan± niµµhit±.