6. Mah±lisuttavaººan±
Br±hmaºad³tavatthuvaººan±
359. Eva½ k³µadantasutta½ sa½vaººetv± id±ni mah±lisutta½ sa½vaººento yath±nupubba½ sa½vaººanok±sassa pattabh±va½ vibh±vetu½, k³µadantasuttass±nantara½ saªg²tassa suttassa mah±lisuttabh±va½ v± pak±setu½ “eva½ me suta½…pe… ves±liyanti mah±lisuttan”ti ±ha. Punappuna½ vis±labh±v³pagamanatoti etth±ya½ saªkhepo– b±r±ºasirañño kira aggamahesiy± ma½sapesigabbhena dve d±rak± nibbatt± dh²t± ca putto ca, tesa½ aññamañña½ viv±hena so¼asakkhattu½ puttadh²tuvasena dve dve d±rak± vij±t±. Tato tesa½ d±rak±na½ yath±kkama½ va¹¹hent±na½ pacceka½ sapariv±r±na½ ±r±muyy±naniv±saµµh±napariv±rasampatti½ gahetu½ appahonakat±ya nagara½ tikkhattu½ g±vutantarena g±vutantarena parikkhipi½su, eva½ tassa punappuna½ tip±k±raparikkhepena vis±labh±vamupagatatt± “ves±l²”tveva n±ma½ j±ta½. Tena vutta½ “punappuna½ vis±labh±v³pagamanato ves±l²ti laddhan±make nagare”ti. Vitth±rakath± cettha mah±s²han±dasuttavaººan±ya, (ma. ni. aµµha. 1.146) ratanasuttavaººan±ya (khu. p±. aµµha. ves±livatthu; su. ni. aµµha. 1.ratanasuttavaººan±) ca gahetabb±. Bahinagareti nagarato bahi, na ambap±livana½ viya antonagarasmi½. Saya½j±tanti sayameva j±ta½ aropima½. Mahantabh±ven±ti rukkhagacch±na½, µhitok±sassa ca mahantabh±vena. Tenev±ha “himavantena saddhi½ ek±baddha½ hutv±”ti. Ya½ pana venayik±na½ matena vinayaµµhakath±ya½ vutta½–
“Tattha mah±vana½ n±ma saya½j±ta½ aropima½ sapariccheda½ mahanta½ vana½. Kapilavatthus±mant± pana mah±vana½ himavantena saha ek±baddha½ apariccheda½ hutv± mah±samudda½ ±hacca µhita½, ida½ t±disa½ na hot²”ti (p±r±. aµµha. 2.162).
Ta½ majjhimabh±ºakasa½yuttabh±ºak±nampi sam±nakath±. Majjhimaµµhakath±yañhi (ma. ni. aµµha. 2.352) sa½yuttaµµhakath±yañca (sa½. ni. aµµha. 1.37) tatheva vutta½. Idha pana d²ghabh±ºak±na½ matena eva½ vuttanti daµµhabba½. Yadi ca “ahutv±”ti katthaci p±µho dissati, eva½ sati sabbesampi sam±nav±do siy±ti. K³µ±g±ras±l±saªkhepen±ti ha½samaº¹al±k±rasaªkh±taha½savaµµakacchannena k³µ±g±ras±l±niy±mena, tath± katatt± p±s±doyeva “k³µ±g±ras±l±”ti vutto, tabboh±rena pana sakalopi saªgh±r±moti vutta½ hoti. Vinayaµµhakath±ya½ (p±r±. aµµha. 2.162) tu eva½ vutta½–
“K³µ±g±ras±l± pana mah±vana½ niss±ya kate ±r±me k³µ±g±ra½ antokatv± ha½savaµµakacchadanena kat± sabb±k±rasampann± buddhassa bhagavato gandhakuµi veditabb±”ti.
Kosalesu j±t±, bhav±, te v± niv±so etesanti kosalak±. Eva½ m±gadhak±. Janapadav±cino hi p±yato pulliªgaputhuvacan±. Yassa akaraºe puggalo mah±j±niyo hoti, ta½ karaºa½ arahat²ti karaº²yanti vuccati. Ten±ha “avassa½ kattabbakammen±”ti. Ak±tumpi vaµµati asati samav±ye, tasm± samav±ye sati kattabbato ta½ kiccanti vuccat²ti adhipp±yo. 360. Y± buddh±na½ uppajjan±rah± n±nattasaññ±, t±sa½ vasena “n±n±rammaºac±rato”ti vutta½, n±n±rammaºappavattitoti attho. Sambhavantasseva hi paµisedho, na asambhavantassa. Paµikkamm±ti nivattetv± tath± citta½ anupp±detv±. Sall²noti jh±nasam±pattiy± ekatt±rammaºa½ all²no. Nil²noti tasseva vevacana½. Tena vutta½ “ek²bh±van”ti-±di. Sapariv±ratt± anekopi tad± eko viya bhavat²ti ek²bh±vo, ta½ ek²bh±va½. Yen±yasm± n±gito, ta½ sandh±ya “tasm± µh±n±”ti vutta½.