Brahmun±s±kacch±vaººan±

318. Cittutr±soti cittassa utr±sanamatta½. Kathanti sattanik±yaniv±saµµh±nan±magott±d²na½ vasena kena pak±rena. Ten±ha “kin”ti-±di.
Soti ye te panakanasanantabandhasatanasanaªkum±rak±lan±mak± loke p±kaµ± paññ±t± brahm±no, tesu sanaªkum±ro n±m±hanti dasseti.
Agghanti garuµµh±niy±na½ d±tabba½±h±ra½. Madhus±kanti madhur±h±ra½, ya½ kiñci atithino d±tabba½ ±h±ra½ upac±ravasena eva½ vadati. Ten±ha “madhus±ka½ pan±”ti-±di. Pucch±m±ti nimantanavasena pucch±ma.
319. Mah±satto catt±ro brahmavih±re bh±vetv± µhitopi tesu “brahmasahabyat±ya maggo”ti anibbematikat±ya “kaªkh²”ti avoca. Keci pana “tapokammena parikkh²ºasar²rat±ya, brahmasam±gamena bhay±disamuppattiy± ca paµiladdhamattehi brahmavih±rehi parih²no ahosi, tasm± avikkhambhitavicikicchat±ya ‘kaªkh²’ti avoc±”ti vadanti. Parassa vediy± vidit± paravediy±, te pana tassa p±kaµ± vibh³t±ti ±ha “parassa p±kaµesu paravediyes³”ti. Tattha k±raºam±ha “parena saya½ abhisaªkhatatt±”ti. Mam±ti kamma½ mama½k±ro, mamattanti ±ha “ida½ mama…pe… taºhan”ti. “Maman”ti karoti eten±ti hi mama½k±ro, tath±pavatt± taºh±. Manujes³ti niddh±raºe bhumma½, na visayeti ±ha “manujesu yo koc²”ti. “Ekodibh³to”ti padassa bh±vattha½ t±va dassento “ek²bh³to”ti vatv± puna ta½ vivaranto “eko tiµµhanto eko nis²danto”ti ±ha. T±disoti eko hutv± pavattanako. Bh³toti j±to. Jh±ne adhimutti n±ma tasmi½ nibbattite, anibbattite kuto adhimutt²ti ±ha “jh±na½ nibbattetv±ti attho”ti. Vissagandho n±ma kodh±dikilesaparibh±van±ti tesa½ vikkhambhanena vissagandhavirahito. Etesu dhammes³ti pabbajj±na½ vivekav±sakaruº±brahmavih±r±didhammesu.
320. Avidv±ti na viditav±. ¾varit±ti kusal±na½ uttarimanussadhamm±na½ uppattiniv±raºena ±varit±. P³tik±ti by±pannacittat±din± p³tibh³t±. Kilesavasena duggandha½ vissagandha½ v±yati. Niray±di-ap±yesu nibbattanas²lat±ya ±p±yik±ti ±ha “ap±y³pag±”ti. Cor±d²hi upaddutassa pavisituk±massa p±k±rakav±µaparikh±d²hi viya nagara½ kodh±d²hi nivuto pihito brahmaloko ass±ti nivutabrahmaloko. Pucchati “ken±vaµ±”ti vadanto.
Mus±v±dova mosavajja½ yath± bhisakkameva bhesajja½. Kujjhana½ dussana½. Diµµh±d²su adiµµh±div±dit±vasena paresa½ visa½v±dana½ paravisa½v±dana½. Sadisa½ patir³pa½ dassetv± palobhana½ sadisa½ dassetv± vañcana½. Mitt±na½ vihi½sana½ mettibhedo mittadubbhana½. Da¼hamaccharit± thaddhamacchariya½. Attani vijjam±na½ nih²nata½, sadisata½ v± atikkamitv± maññana½. Paresa½ sampattiy± asahana½ kh²yana½. Attasampattiy± nig³hanavasena, parehi s±dh±raºabh±v±sahanavasena ca vividh± icch± ruci etass±ti vivicch±. Kadariyat±ya muduka½ macchariya½. Yattha katthac²ti sakasantake, parasantake, h²n±tike c±ti yattha katthaci ±rammaºe. Lubbhana½ ±rammaºassa gahaºa½ abhigijjhana½. Majjana½ seyy±divasena madana½ sampaggaho. Muyhana½ ±rammaºassa anavabodho. Etes³ti etesu yath±vuttesu kodh±d²su sattasant±nassa kilissanato vib±dhanato, upat±panato ca kilesasaññitesu p±padhammesu. Yutt± payutt± sampayutt± avirahit±.
Ettha c±ya½ brahm± mah±sattena ±magandhe supuµµho attano yath±-upaµµhite p±padhamme cuddasahi padehi vibhajitv± kathesi, te pana t±disa½ pavattivisesa½ up±d±ya vutt±pi keci puna vutt±, ±magandhasutte (su. ni. 242) pana vutt±pi keci idha sabbaso na vutt±, eva½ santepi lakkhaºah±ranayena, tadekaµµhat±ya v± tesa½ pettha saªgaho daµµhabbo. Ten±ha “ida½ pana suttan”ti-±di. Tattha ±magandhasuttena d²petv±ti idha sar³pato avutte ±magandhepi vuttehi ekalakkhaºat±din± ±magandhasuttena pak±setv± kathetabba½ tattha nesa½ sar³pato kathitatt±. ¾magandhasuttampi imin± d²petabba½ idha vutt±nampi kesañci ±magandh±na½ tattha avuttabh±vato. Yasm± ±magandhasutte vutt±pi ±magandh± atthato idha saªgaha½ samosaraºa½ gacchanti, tasm± idha vutte pariharaºavasena dassentena yasm± cettha keci abhidhammanayena akilesasabh±v±pi sattasant±nassa vib±dhanaµµhena “kiles±”ti vattabbata½ arahanti, tasm± “cuddasasu kileses³”ti vutta½.
Nimm±da½ mil±pana½ khepananti ±ha “nimm±detabb± pah±tabb±”ti. Buddhatant²ti buddhabh±v²na½ paveº², buddhabh±vinopi “buddh±”ti vuccanti yath± “agam± r±jagaha½ buddho”ti. Mah±purisassa da¼h²kamma½ katv±ti mah±purisassa “pabbajiss±mahan”ti pavattacittupp±dassa da¼h²kamma½ katv±.