Sanaªkum±rakath±

300. “Atha kho, bhante, dev± t±vati½s± yath±sakesu ±sanesu nis²di½su– ‘obh±sameta½ ñass±ma, ya½vip±ko bhavissati, sacchikatv±va na½ gamiss±m±’ti. Catt±ropi mah±r±j±no yath±sakesu ±sanesu nis²di½su– ‘obh±sameta½ ñass±ma, ya½vip±ko bhavissati, sacchikatv±va na½ gamiss±m±’ti. Ida½ sutv± dev± t±vati½s± ekagg± sam±pajji½su– ‘obh±sameta½ ñass±ma, ya½vip±ko bhavissati, sacchikatv±va na½ gamiss±m±’ti.
“Yad±, bhante, brahm± sanaªkum±ro dev±na½ t±vati½s±na½ p±tubhavati, o¼±rika½ attabh±va½ abhinimminitv± p±tubhavati. Yo kho pana, bhante, brahmuno pakativaººo, anabhisambhavan²yo so dev±na½ t±vati½s±na½ cakkhupathasmi½. Yad±, bhante, brahm± sanaªkum±ro dev±na½ t±vati½s±na½ p±tubhavati, so aññe deve atirocati vaººena ceva yasas± ca. Seyyath±pi, bhante, sovaººo viggaho m±nusa½ viggaha½ atirocati, evameva kho, bhante, yad± brahm± sanaªkum±ro dev±na½ t±vati½s±na½ p±tubhavati, so aññe deve atirocati vaººena ceva yasas± ca. Yad±, bhante, brahm± sanaªkum±ro dev±na½ t±vati½s±na½ p±tubhavati, na tassa½ paris±ya½ koci devo abhiv±deti v± paccuµµheti v± ±sanena v± nimanteti. Sabbeva tuºh²bh³t± pañjalik± pallaªkena nis²danti– ‘yassad±ni devassa pallaªka½ icchissati brahm± sanaªkum±ro, tassa devassa pallaªke nis²dissat²’ti. Yassa kho pana, bhante, devassa brahm± sanaªkum±ro pallaªke nis²dati, u¼±ra½ so labhati devo vedapaµil±bha½, u¼±ra½ so labhati devo somanassapaµil±bha½ Seyyath±pi, bhante, r±j± khattiyo muddh±vasitto adhun±bhisitto rajjena, u¼±ra½ so labhati vedapaµil±bha½, u¼±ra½ so labhati somanassapaµil±bha½, evameva kho, bhante, yassa devassa brahm± sanaªkum±ro pallaªke nis²dati, u¼±ra½ so labhati devo vedapaµil±bha½, u¼±ra½ so labhati devo somanassapaµil±bha½. Atha, bhante, brahm± sanaªkum±ro dev±na½ t±vati½s±na½ sampas±da½ viditv± antarahito im±hi g±th±hi anumodi–
‘Modanti vata bho dev±, t±vati½s± sahindak±;
tath±gata½ namassant±, dhammassa ca sudhammata½.
‘Nave deve ca passant±, vaººavante yasassine;
sugatasmi½ brahmacariya½, caritv±na idh±gate.
‘Te aññe atirocanti, vaººena yasas±yun±;
s±vak± bh³ripaññassa, vises³pagat± idha.
‘Ida½ disv±na nandanti, t±vati½s± sahindak±;
tath±gata½ namassant±, dhammassa ca sudhammatan’ti.
301. “Imamattha½, bhante, brahm± sanaªkum±ro abh±sittha. Imamattha½, bhante brahmuno sanaªkum±rassa bh±sato aµµhaªgasamann±gato saro hoti vissaµµho ca viññeyyo ca mañju ca savan²yo ca bindu ca avis±r² ca gambh²ro ca ninn±d² ca. Yath±parisa½ kho pana, bhante, brahm± sanaªkum±ro sarena viññ±peti, na cassa bahiddh± paris±ya ghoso niccharati. Yassa kho pana, bhante, eva½ aµµhaªgasamann±gato saro hoti, so vuccati ‘brahmassaro’ti. Atha kho, bhante, dev± t±vati½s± brahm±na½ sanaªkum±ra½ etadavocu½ ‘s±dhu, mah±brahme, etadeva maya½ saªkh±ya mod±ma; atthi ca sakkena dev±namindena tassa bhagavato aµµha yath±bhucc± vaºº± bh±sit±; te ca maya½ saªkh±ya mod±m±’ti.