K±y±nupassan± paµik³lamanasik±rapabba½
377. “Puna capara½, bhikkhave, bhikkhu imameva k±ya½ uddha½ p±datal± adho kesamatthak± tacapariyanta½ p³ra½ n±nappak±rassa asucino paccavekkhati– ‘atthi imasmi½ k±ye kes± lom± nakh± dant± taco, ma½sa½ nh±ru aµµhi aµµhimiñja½ vakka½, hadaya½ yakana½ kilomaka½ pihaka½ papph±sa½, anta½ antaguºa½ udariya½ kar²sa½ [kar²sa½ matthaluªga½ (ka.)], pitta½ semha½ pubbo lohita½ sedo medo, assu vas± khe¼o siªgh±ºik± lasik± muttan’ti. “Seyyath±pi, bhikkhave, ubhatomukh± puto¼i [m³to¼² (sy±.), mutoli (p².)] p³r± n±n±vihitassa dhaññassa, seyyathida½ s±l²na½ v²h²na½ mugg±na½ m±s±na½ til±na½ taº¹ul±na½. Tamena½ cakkhum± puriso muñcitv± paccavekkheyya– ‘ime s±l², ime v²h² ime mugg± ime m±s± ime til± ime taº¹ul±’ti. Evameva kho, bhikkhave, bhikkhu imameva k±ya½ uddha½ p±datal± adho kesamatthak± tacapariyanta½ p³ra½ n±nappak±rassa asucino paccavekkhati– ‘atthi imasmi½ k±ye kes± lom±…pe… muttan’ti. Iti ajjhatta½ v±…pe… evampi kho, bhikkhave, bhikkhu k±ye k±y±nupass² viharati.
Paµik³lamanasik±rapabba½ niµµhita½.