P±n²y±haraºavaººan±

191. Iªgh±ti codanatthe nip±to. Acchodak±ti pasannodak±. S±todak±ti madhurodak±. S²todak±ti tanus²talasalil±. Setak±ti nikkaddam±. Suppatitth±ti sundaratitth±.

Pukkusamallaputtavatthuvaººan±

192. Pukkusoti tassa n±ma½. Mallaputtoti mallar±japutto. Mall± kira v±rena rajja½ k±renti. Y±va nesa½ v±ro na p±puº±ti, t±va vaºijja½ karonti. Ayampi vaºijjameva karonto pañca sakaµasat±ni yoj±petv± dhurav±te v±yante purato gacchati, pacch± v±te v±yante satthav±ha½ purato pesetv± saya½ pacch± gacchati. Tad± pana pacch± v±to v±yi, tasm± esa purato satthav±ha½ pesetv± sabbaratanay±ne nis²ditv± kusin±rato nikkhamitv± “p±va½ gamiss±m²”ti magga½ paµipajji. Tena vutta½– “kusin±r±ya p±va½ addh±namaggappaµipanno hot²”ti.
¾¼±roti tassa n±ma½. D²ghapiªgalo kireso, tenassa ±¼±roti n±ma½ ahosi. K±l±moti gotta½. Yatra hi n±m±ti yo n±ma. Neva dakkhat²ti na addasa. Yatrasaddayuttatt± paneta½ an±gatavasena vutta½. Evar³pañhi ²disesu µh±nesu saddalakkhaºa½.
193. Niccharant²s³ti vicarant²su. Asaniy± phalantiy±ti navavidh±ya asaniy± bhijjam±n±ya viya mah±rava½ ravantiy±. Navavidh± hi asaniyo– asaññ±, vicakk±, sater±, gaggar±, kapis²s±, macchavilolik±, kukkuµak±, daº¹amaºik±, sukkh±san²ti. Tattha asaññ± asañña½ karoti. Vicakk± eka½ cakka½ karoti. Sater± saterasadis± hutv± patati. Gaggar± gaggar±yam±n± patati. Kapis²s± bhamuka½ ukkhipento makkaµo viya hoti. Macchavilolik± vilolitamaccho viya hoti. Kukkuµak± kukkuµasadis± hutv± patati. Daº¹amaºik± naªgalasadis± hutv± patati. Sukkh±san² patitaµµh±na½ samuggh±µeti.
Deve vassanteti sukkhagajjita½ gajjitv± antarantar± vassante. ¾tum±yanti ±tuma½ niss±ya vihar±mi. Bhus±g±reti khalas±l±ya½. Etthesoti etasmi½ k±raºe eso mah±janak±yo sannipatito. Kva ahos²ti kuhi½ ahosi. So ta½ bhanteti so tva½ bhante.
194. Siªg²vaººanti siªg²suvaººavaººa½. Yugamaµµhanti maµµhayuga½, saºhas±µakayuga¼anti attho. Dh±raº²yanti antarantar± may± dh±retabba½, paridahitabbanti attho. Ta½ kira so tath±r³pe chaºadivaseyeva dh±retv± sesak±le nikkhipati. Eva½ uttama½ maªgalavatthayuga½ sandh±y±ha. Anukampa½ up±d±y±ti mayi anukampa½ paµicca. Acch±deh²ti upac±ravacanameta½– eka½ mayha½ dehi, eka½ ±nandass±ti attho. Ki½ pana thero ta½ gaºh²ti? ¾ma gaºhi. Kasm±? Matthakappattakiccatt±. Kiñc±pi hesa evar³pa½ l±bha½ paµikkhipitv± upaµµh±kaµµh±na½ paµipanno. Ta½ panassa upaµµh±kakicca½ matthaka½ patta½. Tasm± aggahesi. Ye c±pi eva½ vadeyyu½– “an±r±dhako maññe ±nando pañcav²sati vass±ni upaµµhahantena na kiñci bhagavato santik± tena laddhapubban”ti. Tesa½ vacanok±sacchedanatthampi aggahesi. Api ca j±n±ti bhagav±– “±nando gahetv±pi attan± na dh±ressati, mayha½yeva p³ja½ karissati. Mallaputtena pana ±nanda½ p³jentena saªghopi p³jito bhavissati, evamassa mah±puññar±si bhavissat²”ti therassa eka½ d±pesi. Theropi teneva k±raºena aggahes²ti. Dhammiy± kath±y±ti vatth±numodanakath±ya.
195. Bhagavato k±ya½ upan±mitanti niv±sanap±rupanavasena all²y±pita½. Bhagav±pi tato eka½ niv±sesi, eka½ p±rupi. Hataccika½ viy±ti yath± hatacciko aªg±ro antanteneva jotati, bahi panassa pabh± natthi, eva½ bahi paµicchannappabha½ hutv± kh±yat²ti attho.
Imesu kho, ±nanda, dv²supi k±les³ti kasm± imesu dv²su k±lesu eva½ hoti? ¾h±ravisesena ceva balavasomanassena ca. Etesu hi dv²su k±lesu sakalacakkav±¼e devat± ±h±re oja½ pakkhipanti, ta½ paº²tabhojana½ kucchi½ pavisitv± pasannar³pa½ samuµµh±peti. ¾h±rasamuµµh±nar³passa pasannatt± manacchaµµh±ni indriy±ni ativiya virocanti. Sambodhidivase cassa– “anekakappakoµisatasahassasañcito vata me kilesar±si ajja pah²no”ti ±vajjantassa balavasomanassa½ uppajjati, citta½ pas²dati, citte pasanne lohita½ pas²dati, lohite pasanne manacchaµµh±ni indriy±ni ativiya virocanti. Parinibb±nadivasepi– “ajja, d±n±ha½, anekehi buddhasatasahassehi paviµµha½ amatamah±nibb±na½ n±ma nagara½ pavisiss±m²”ti ±vajjantassa balavasomanassa½ uppajjati, citta½ pas²dati, citte pasanne lohita½ pas²dati, lohite pasanne manacchaµµh±ni indriy±ni ativiya virocanti. Iti ±h±ravisesena ceva balavasomanassena ca imesu dv²su k±lesu eva½ hot²ti veditabba½. Upavattaneti p±c²nato nivattanas±lavane. Antarena yamakas±l±nanti yamakas±larukkh±na½ majjhe.
Siªg²vaººanti g±th± saªg²tik±le µhapit±.
196. Nhatv± ca pivitv± c±ti ettha tad± kira bhagavati nah±yante antonadiya½ macchakacchap± ca ubhatot²resu vanasaº¹o ca sabba½ suvaººavaººameva hoti. Ambavananti tass±yeva nadiy± t²re ambavana½. ¾yasmanta½ cundakanti tasmi½ kira khaºe ±nandatthero udakas±µaka½ p²¼ento oh²yi, cundatthero sam²pe ahosi. Ta½ bhagav± ±mantesi.
Gantv±na buddho nadika½ kakudhanti im±pi g±th± saªg²tik±leyeva µhapit±. Tattha pavatt± bhagav± idha dhammeti bhagav± idha s±sane dhamme pavatt±, catur±s²ti dhammakkhandhasahass±ni pavatt±n²ti attho. Pamukhe nis²d²ti satthu puratova nis²di. Ett±vat± ca thero anuppatto. Eva½ anuppatta½ atha kho bhagav± ±yasmanta½ ±nanda½ ±mantesi.
197. Al±bh±ti ye aññesa½ d±n±nisa½sasaªkh±t± l±bh± honti, te al±bh±. Dulladdhanti puññavisesena laddhampi manussatta½ dulladdha½. Yassa teti yassa tava. Uttaº¹ula½ v± atikilinna½ v± ko j±n±ti, k²disampi pacchima½ piº¹ap±ta½ paribhuñjitv± tath±gato parinibbuto, addh± te ya½ v± ta½ v± dinna½ bhavissat²ti. L±bh±ti diµµhadhammikasampar±yikad±n±nisa½sasaªkh±t± l±bh±. Suladdhanti tuyha½ manussatta½ suladdha½. Samasamaphal±ti sabb±k±rena sam±naphal±.
Nanu ca ya½ suj±t±ya dinna½ piº¹ap±ta½ bhuñjitv± tath±gato abhisambuddho, so sar±gasadosasamohak±le paribhutto, aya½ pana cundena dinno v²tar±gav²tadosav²tamohak±le paribhutto, kasm± ete samaphal±ti? Parinibb±nasamat±ya ca sam±pattisamat±ya ca anussaraºasamat±ya ca. Bhagav± hi suj±t±ya dinna½ piº¹ap±ta½ paribhuñjitv± sa-up±dises±ya nibb±nadh±tuy± parinibbuto, cundena dinna½ paribhuñjitv± anup±dises±ya nibb±nadh±tuy± parinibbutoti eva½ parinibb±nasamat±yapi samaphal±. Abhisambujjhanadivase ca catuv²satikoµisatasahassasaªkhy± sam±pattiyo sam±pajji, parinibb±nadivasepi sabb± t± sam±pajj²ti eva½ sam±pattisamat±yapi samaphal±. Suj±t± ca aparabh±ge assosi– “na kires± rukkhadevat±, bodhisatto kiresa, ta½ kira piº¹ap±ta½ paribhuñjitv± anuttara½ samm±sambodhi½ abhisambuddho sattasatt±ha½ kirassa tena y±pana½ ahos²”ti. Tass± ida½ sutv±– “l±bh± vata me”ti anussarantiy± balavap²tisomanassa½ udap±di. Cundass±pi aparabh±ge– “avas±napiº¹ap±to kira may± dinno, dhammas²sa½ kira me gahita½, mayha½ kira piº¹ap±ta½ paribhuñjitv± satth± anup±dises±ya nibb±nadh±tuy± parinibbuto”ti sutv± “l±bh± vata me”ti anussarato balavasomanassa½ udap±d²ti eva½ anussaraºasamat±yapi samaphal±ti veditabb±.
Yasasa½vattanikanti pariv±rasa½vattanika½. ¾dhipateyyasa½vattanikanti jeµµhakabh±vasa½vattanika½.
Sa½yamatoti s²lasa½yamena sa½yamantassa, sa½vare µhitass±ti attho. Vera½ na c²yat²ti pañcavidha½ vera½ na va¹¹hati. Kusalo ca jah±ti p±pakanti kusalo pana ñ±ºasampanno ariyamaggena anavasesa½ p±paka½ l±maka½ akusala½ jah±ti. R±gadosamohakkhay± sa nibbutoti so ima½ p±paka½ jahitv± r±g±d²na½ khay± kilesanibb±nena nibbutoti. Iti cundassa ca dakkhiºa½, attano ca dakkhiºeyyasampatti½ sampassam±no ud±na½ ud±nes²ti.

Catutthabh±ºav±ravaººan± niµµhit±.