Pubb³panissayasampattikath±

Ito kira satasahassime kappe padumuttaro n±ma satth± loke uppajji. Tassa ha½savat² n±ma nagara½ ahosi, ±nando n±ma r±j± pit± sumedh± n±ma dev² m±t±, bodhisatto uttarakum±ro n±ma ahosi. So puttassa j±tadivase mah±bhinikkhamana½ nikkhamma pabbajitv± padh±namanuyuńjanto anukkamena sabbańńuta½ patv±– “anekaj±tisa½s±ran”ti ud±na½ ud±netv± satt±ha½ bodhipallaŖke v²tin±metv± pathaviya½ µhapess±m²ti p±da½ abhin²hari. Atha pathavi½ bhinditv± mahanta½ paduma½ uµµh±si. Tassa dhurapatt±ni navutihatth±ni, kesara½ ti½sahattha½, kaŗŗik± dv±dasahatth±, navaghaµappam±ŗo reŗu ahosi.
Satth± pana ubbedhato aµµhapaŗŗ±sahatthubbedho ahosi. Tassa ubhinna½ b±h±namantara½ aµµh±rasahattha½, nal±µa½ pańcahattha½, hatthap±d± ek±dasahatth±. Tassa ek±dasahatthena p±dena dv±dasahatth±ya kaŗŗik±ya akkantamatt±ya navaghaµappam±ŗo reŗu uµµh±ya aµµhapaŗŗ±sahattha½ padesa½ uggantv± okiŗŗamanosil±cuŗŗa½ viya paccokiŗŗo. Tadup±d±ya bhagav± padumuttarotveva pańń±yittha. Tassa devilo ca suj±to ca dve aggas±vak± ahesu½. Amit± ca asam± ca dve aggas±vik±. Sumano n±ma upaµµh±ko. Padumuttaro bhagav± pitusaŖgaha½ kurum±no bhikkhusatasahassapariv±ro ha½savatiy± r±jadh±niy± vasati.
Kaniµµhabh±t± panassa sumanakum±ro n±ma. Tassa r±j± ha½savatito v²satiyojanasate µh±ne bhogag±ma½ ad±si. So kad±ci ±gantv± pitarańca satth±rańca passati. Athekadivasa½ paccanto kupito. Sumano rańńo pesesi– “paccanto kupito”ti. R±j± “may± tva½ tattha kasm± µhapito”ti paµipesesi. So nikkhamma core v³pasametv±– “upasanto, deva, janapado”ti rańńo pesesi. R±j± tuµµho– “s²gha½ mama putto ±gacchat³”ti ±ha. Tassa sahassamatt± amacc± honti. So tehi saddhi½ antar±magge mantesi– “mayha½ pit± tuµµho, sace me vara½ deti, ki½ gaŗh±m²”ti. Atha na½ ekacce “hatthi½ gaŗhatha, assa½ gaŗhatha, ratha½ gaŗhatha, janapada½ gaŗhatha, sattaratan±ni gaŗhath±”ti ±ha½su. Apare– “tumhe pathavissarassa putt±, tumh±ka½ dhana½ na dullabha½, laddhampi ceta½ sabba½ pah±ya gaman²ya½, puńńameva eka½ ±d±ya gaman²ya½; tasm± te deve vara½ dadam±ne tem±sa½ padumuttara½ bhagavanta½ upaµµh±tu½ vara½ gaŗhath±”ti. So– “tumhe mayha½ kaly±ŗamitt±, na mameta½ citta½ atthi, tumhehi pana upp±dita½, eva½ kariss±m²”ti gantv± pitara½ vanditv± pitar±pi ±liŖgetv± tassa matthake cumbitv±– “vara½ te putta, dem²”ti vutte “s±dhu mah±r±ja, icch±maha½ mah±r±ja bhagavanta½ tem±sa½ cat³hi paccayehi upaµµhahanto j²vita½ avańjha½ k±tu½, imameva vara½ deh²”ti ±ha. “Na sakk± t±ta, ańńa½ vareh²”ti vutte “deva, khattiy±na½ n±ma dve kath± natthi, etameva dehi, na me ańńenattho”ti. T±ta buddh±na½ n±ma citta½ dujj±na½, sace bhagav± na icchissati, may± dinnepi ki½ bhavissat²ti? So– “s±dhu, deva, aha½ bhagavato citta½ j±niss±m²”ti vih±ra½ gato.
Tena ca samayena bhattakicca½ niµµhapetv± bhagav± gandhakuµi½ paviµµho hoti. So maŗ¹alam±¼e sannisinn±na½ bhikkh³na½ santika½ agam±si. Te ta½ ±ha½su– “r±japutta, kasm± ±gatos²”ti? Bhagavanta½ dassan±ya, dassetha me bhagavantanti. Na maya½, r±japutta, icchiticchitakkhaŗe satth±ra½ daµµhu½ labh±m±ti. Ko pana, bhante, labhat²ti? Sumanatthero n±ma r±japutt±ti. “So kuhi½, bhante, thero”ti. Therassa nisinnaµµh±na½ pucchitv± gantv± vanditv±– “icch±maha½, bhante, bhagavanta½ passitu½, dassetha me”ti ±ha. Thero– “ehi r±japutt±”ti ta½ gahetv± ta½ gandhakuµipariveŗe µhapetv± gandhakuµi½ abhiruhi. Atha na½ bhagav±– “sumana, kasm± ±gatos²”ti ±ha. R±japutto, bhante, bhagavanta½ dassan±ya ±gatoti. Tena hi bhikkhu ±sana½ pańń±peh²ti. Thero ±sana½ pańń±pesi, nis²di bhagav± pańńatte ±sane. R±japutto bhagavanta½ vanditv± paµisanth±ra½ ak±si. Kad± ±gatosi r±japutt±ti? Bhante, tumhesu gandhakuµi½ paviµµhesu. Bhikkh³ pana– “na maya½ icchiticchitakkhaŗe bhagavanta½ daµµhu½ labh±m±”ti ma½ therassa santika½ p±hesu½. Thero pana ekavacaneneva dassesi. Thero, bhante, tumh±ka½ s±sane vallabho mańńeti. ¾ma r±jakum±ra, vallabho esa bhikkhu mayha½ s±saneti. Bhante, buddh±na½ s±sane ki½ katv± vallabho hot²ti? D±na½ datv± s²la½ sam±diyitv± uposathakamma½ katv± kum±r±ti. Bhagav±, aha½ thero viya buddhas±sane vallabho hotuk±mo, tem±sa½ me vass±v±sa½ adhiv±seth±ti. Bhagav±– “atthi nu kho tattha gatena attho”ti oloketv± atth²ti disv± “suńń±g±re, kho r±jakum±ra tath±gat± abhiramant²”ti ±ha. Kum±ro “ańń±ta½ bhagav±, ańń±ta½ sugat±”ti vatv± “aha½, bhante, purimatara½ gantv± vih±ra½ k±remi, may± pesite bhikkhusatasahassena saddhi½ ±gacchath±”ti paµińńa½ gahetv± pitusantika½ gantv± “dinn± me, deva, bhagavat± paµińń±, may± pahite bhagavanta½ peseyy±th±”ti pitara½ vanditv± nikkhamitv± yojane yojane vih±ra½ k±retv± v²sayojanasata½ addh±na½ gantv± attano nagare vih±raµµh±na½ vicinanto sobhana½ n±ma kuµumbikassa uyy±na½ disv± satasahassena kiŗitv± satasahassa½ vissajjetv± vih±ra½ k±resi. Tattha bhagavato gandhakuµi½ sesabhikkh³nańca rattiµµh±nadiv±µµh±natth±ya kuµileŗamaŗ¹ape k±r±petv± p±k±raparikkhepe katv± dv±rakoµµhakańca niµµhapetv± pitusantika½ pesesi– “niµµhita½ mayha½ kicca½, satth±ra½ pahiŗath±”ti.
R±j± bhagavanta½ bhojetv±– “bhagav±, sumanassa kicca½ niµµhita½, tumh±ka½ gamana½ pacc±s²sat²”ti ±ha. Bhagav± satasahassabhikkhupariv±ro yojane yojane vih±resu vasam±no agam±si. Kum±ro “satth± ±gato”ti sutv± yojana½ paccuggantv± m±l±d²hi p³jayam±no vih±ra½ pavesetv±–
“Satasahassena me k²ta½, satasahassena m±pita½;
sobhana½ n±ma uyy±na½, paµiggaŗha mah±mun²”ti.

Vih±ra½ niyy±tesi. So vass³pan±yikadivase d±na½ datv± attano puttad±re ca amacce ca pakkos±petv± ±ha– “aya½ satth± amh±ka½ santika½ d³rato ±gato, buddh± ca n±ma dhammagaruno na ±misagaruk±. Tasm± aha½ tem±sa½ dve s±µake niv±setv± dasa s²l±ni sam±diyitv± idheva vasiss±mi, tumhe kh²ŗ±savasatasahassassa imin±va n²h±rena tem±sa½ d±na½ dadeyy±th±”ti.

So sumanattherassa vasanaµµh±nasabh±geyeva µh±ne vasanto ya½ thero bhagavato vatta½ karoti, ta½ sabba½ disv± “imasmi½ µh±ne ekantavallabho esa thero, etasseva me µh±nantara½ patthetu½ vaµµat²”ti cintetv± upakaµµh±ya pav±raŗ±ya g±ma½ pavisitv± satt±ha½ mah±d±na½ datv± sattame divase bhikkhusatasahassassa p±dam³le tic²vara½ µhapetv± bhagavanta½ vanditv±– “bhante, yadeta½ may± magge yojanantarika½ yojanantarika½ vih±ra½ k±r±panato paµµh±ya puńńa½ kata½, ta½ neva sakkasampatti½, na m±rasampatti½, na brahmasampatti½ patthayantena, buddhassa pana upaµµh±kabh±va½ patthayantena kata½. Tasm± ahampi, bhagav±, an±gate sumanatthero viya buddhassa upaµµh±ko bhaveyyan”ti pańcapatiµµhitena nipatitv± vandi.
Bhagav±– “mahanta½ kulaputtassa citta½, samijjhissati nu kho no”ti olokento– “an±gate ito satasahassime kappe gotamo n±ma buddho uppajjissati, tasseva upaµµh±ko bhavissat²”ti ńatv±–
“Icchita½ patthita½ tuyha½, sabbameva samijjhatu;
sabbe p³rentu saŖkapp±, cando pannaraso yath±”ti.

¾ha. Kum±ro ta½ sutv±– “buddh± n±ma advejjhakath± hont²”ti dutiyadivaseyeva tassa bhagavato pattac²vara½ gahetv± piµµhito piµµhito gacchanto viya ahosi. So tasmi½ buddhupp±de vassasatasahassa½ d±na½ datv± sagge nibbattitv± kassapabuddhak±lepi piŗ¹±ya carato therassa pattaggahaŗattha½ uttaris±µaka½ datv± p³jamak±si. Puna sagge nibbattitv± tato cuto b±r±ŗasir±j± hutv± aµµhanna½ paccekabuddh±na½ paŗŗas±l±yo k±retv± maŗi-±dh±rake upaµµhapetv± cat³hi paccayehi dasavassasahass±ni upaµµh±na½ ak±si. Et±ni p±kaµaµµh±n±ni.

Kappasatasahassa½ pana d±na½ dadam±nova amh±ka½ bodhisattena saddhi½ tusitapure nibbattitv± tato cuto amitodanasakkassa gehe paµisandhi½ gahetv± anupubbena kat±bhinikkhamano samm±sambodhi½ patv± paµhamagamanena kapilavatthu½ ±gantv± tato nikkhamante bhagavati bhagavato pariv±rattha½ r±jakum±resu pabbajitesu bhaddiy±d²hi saddhi½ nikkhamitv± bhagavato santike pabbajitv± nacirasseva ±yasmato puŗŗassa mant±ŗiputtassa santike dhammakatha½ sutv± sot±pattiphale patiµµhahi (sa½. ni. 3.83). Evamesa ±yasm± pubb³panissayasampanno tassim±ya pubb³panissayasampattiy± gambh²ropi paµiccasamupp±do utt±nako viya upaµµh±si.